3-14-51748/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

11.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-51748

Haldusasi

Aleksandr Jelizarovi kaebus Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks

seoses

01.02.2014

läbiotsimisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Jelizarovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Jelizarov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsus muutmata ja Aleksandr Jelizarovi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 10.06.2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Aleksandr Jelizarov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse,

milles soovis hüvitist 13 000 eurot kuna 01.02.2014 pärast jalutuskäigult tulekut

lahtiriietamisega läbiotsimise käigus teostati jõuga tema kehaõõnsuste kontroll.

Tartu Vangla jättis 31.07.2014. a otsusega nr 1-13/776-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. A. Jelizarov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt 01.02.2014

läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot.

3. 12.09.2014. a määrusega kuulutas Tartu Halduskohus menetluse kinniseks kaebaja

terviseandmeid puudutavas osas.

4. A. Jelizarovi kaebuse kohaselt oli 01.02.2014 läbiotsimise käigus valvuri poolt tema

pärasoolde tungimine ilmselgelt vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavustunde

ületamine. Kaebaja oleks olnud nõus kükkide tegemisega ning arusaamatuks jääb, miks

teostati läbiotsimine just sellisel viisil. Valvurid tungisid kaebaja kehaõõnsusesse

samade kinnastega, millega oli eelnevalt läbi otsitud teisi kinnipeetavaid ja ka kaebaja

üleriideid, keha, jalatseid. Kaebaja on toimunu tõttu arvatud nn allalastute hulka ning

temaga suhtlemine on muutunud. Käeraudade paigaldamine oli ebaproportsionaalne

meede, sest ta ei ähvardanud kedagi füüsiliselt. Ta üksnes rääkis valjemalt, kuna oli

šokeeritud sellest, kuidas temaga käituti.

Vanglateenistuse teguviis oli ennekõike alandamine ja ebainimlik kohtlemine ning võimupiiride

ületamine. Kahju on seotud kaebaja tunnete ja ühiskonnas määratud normidega, mitte mõne

nähtava terviserikkega.

Valvurid E. Rebane ja S. Haasma valetavad toimunu kohta. Mõlemad töötavad Tartu Vangla

S-hoone 1. korrusel koos ning on ebausutav, et nad hakkaksid üksteist süüdistama.

Läbiotsimise ajal oli kaebaja nõus sellega, et tema kehaõõnsuse otsib läbi meditsiinitöötaja,

kuid valvurid ütlesid, et oskavad seda ise teha. Selline tegevus on seadusega vastuolus.

Tegemist oli teise juhuga, mil teda täielikult läbi otsiti. Esimesel korral teda ei puudutatud, vaid

ta võttis lihtsalt püksid maha ning öeldi, et mine edasi. Varem on tema juurest sigarette leitud,

aga selleks oli tal tehtud spetsiaalne tasku pükstesse. Pärast seda jättis ta suitsetamise maha.

Ükskord leiti sigaretid ka kipsist. Kaebaja on olnud vanglas rohkem kui 20 aastat ning temasse

suhtuti kinnipeetavate seas lugupidamisega, aga nüüd tema üle naerdakse ning mõned ei tervita

teda enam.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsusega ei rahuldatud A. Jelizarovi kaebust,

menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja otsustati otsuse jõustumisel avaldada üksnes otsuse

resolutsioon.

Kohtuotsuse kohaselt viidi kaebaja suhtes läbi jalutuskäigult naasmisel S-eluhoone trepikojas

täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Suitsetamiskeelu tagamiseks eluhoones oli kaebaja

täielik läbiotsimine vajalik ja sobiv meede, mis iseenesest ei riiva ebaproportsionaalselt

kinnipeetava õigusi. Kohtule ei ole äratuntav, et vanglal oleks võimalik kasutada

jalutuskäigult tulevate kinnipeetavate kontrollimiseks läbiotsimise asemel muud meedet, mis

ei riivaks kinnipeetavate õigusi sedavõrd intensiivselt, kuid oleks sama tõhus

suitsetamiskeelust kinnipidamise tagamisel. Seega oli kaebaja täielik läbiotsimine lubatud.

Kuna kaebaja ei ole nõudnud kahju hüvitamist seoses privaatsusõiguse rikkumisega ega

väida, et läbiotsimisel oleks tema privaatsusõigust rikutud, siis kohus seda küsimust ei

analüüsi. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks tema kehalise

puutumatuse rikkumist ja kaudselt ka seda, et kehalise puutumatuse rikkumine on teatavaks

saanud kaaskinnipeetavatele.

Tartu Vangla valvurite S. Haasma, E. Rebase, K. Kalme ja tunnistaja O. Tammiku selgitused

ning Tartu Vangla 28.02.2014. a käskkiri nr 6.-2/246 ei kinnita kaebaja väidet, et läbiotsimisel

rikkusid valvurid tema kehalist puutumatust sisenedes läbiotsimisel kaebaja pärasoolde.

Kaebaja ei ole osutanud muudele tõenditele, mis võiksid anda kaebuse lahendamisel olulist

teavet. Ka kohtule ei ole täiendavate tõendite kogumise võimalus äratuntav. Seega on

võimalused läbiotsimise asjaolude kohta täiendavate tõendite kogumiseks ammendatud.

Kaebaja väide tema kehalise puutumatuse rikkumisest ei ole tõendatud.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse ohu esinemisel, selle realiseerumise

takistamiseks. Täiendava julgeolekuabinõuna on lubatud kasutada ohjeldusmeetmena

käeraudade paigutamist. Käeraudade kasutamine otsustati olukorras, kus kaebaja ka enda

kinnitusel keeldus läbiotsimise läbiviimiseks vajalike toimingute tegemisest. Oli ettenähtav, et

läbiotsimise teostamiseks on vajalik jõu kasutamine ning valvurid tõlgendasid kaebaja

käitumist agressiivsena. Nendel asjaoludel ja arvestades, et käeraud paigutati lühiajaliselt,

puudub alus pidada kaebaja suhtes ohjeldusmeetme kasutamist ebaproportsionaalseks. Samal

põhjusel tuleb pidada põhjendatuks jõu kasutamist läbiotsimise teostamiseks. Kaebaja

terviskaardi andmed ei kinnita, et kaebajale oleks käeraudade paigutamise või jõu kasutamise

järgselt tervisekahjustus tekitatud.

A. Jelizarovi eraelu puutumatuse tagamiseks peab kohus põhjendatuks vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg-le 4 avaldada otsuse jõustumisel üksnes

otsuse resolutsioon.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. A. Jelizarov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt analüüsis halduskohus olukorda vaid otseste tõendite pinnalt ning jättis

tähelepanuta, et kaebajal puudub võimalus oma väiteid tõendada. Kaebaja otsiti läbi trepikojas ja ta oli täielikult

valvurite meelevallas. Puudus objektiivne vahend, millega oleks kaebajale jäetud võimalus oma sõnu tõestada.

Halduskohus jättis sellises olukorras kaudsed tõendid analüüsimata. Vastamata on küsimusele, miks sooviti

kaebajalt veelkord, peale korduvalt pükste langetamist ja 360o ringide tegemist, pükste langetamist, ettepoole

kummardamist ja kätega tuharate laialitõmbamist. Esialgses raportis on kirjas, et teostati kehaõõnsuse kontroll,

kuid kuidas oli võimalik visuaalselt kehaõõnsust kontrollida. Visuaalselt olid vanglaametnikud juba eelnevalt

kaebajat kontrollinud.

Kohus peaks analüüsima poolte vastupidiste seisukohtade tõttu kirjelduste põhjal tegelikku olukorda ja

sündmuste sisemist loogikat.

Kaebaja ei kanna karistust esimest korda ja teda on ka varem samas koridoris lahtiriietumisega läbi otsitud, kuid

ta ei ole eelnevalt kaebusi esitanud. Halduskohus ei andnud vastust, mis juhtus, et kaebaja otsustas sel korral

kaebuse esitada. Olukorras, kus kaebajal puudub võimalus koguda otseseid tõendeid, on loogikavastane nõuda

temalt objektiivseid tõendeid.

7. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt on kaebaja ka varasemalt püüdnud eluosakonda sigarette toimetada ning talle

on sellise käitumise eest määratud karistused. Sellises olukorras on õigustatud ja põhjendatud

kaebaja suhtes teostada keelatud esemete avastamiseks täielik läbiotsimine, mis ei saa kaasa

tuua selliseid kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Vanglaametnikud ei

teosta omaalgatuslikult kehaõõnsuste kontrolli viisil, millisel tohib seda teostada ainult

tervishoiutöötaja.

Vastustaja nõustub kõigi halduskohtu põhjenduste ja seisukohtadega. Lisaks halduskohtus

kogutud tõenditele kinnitab ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljaöeldu, et kaebaja

kehaõõnsusi ametnike poolt füüsilist jõudu kasutades läbi ei otsitud. Kaebaja kinnitab oma

öelduga, et tema kaebus ei vasta tõele ning kirjeldab, mida ta pidi ametnikelt saadud

korralduse alusel tegema ja ei väida, et ametnikud ise tema suhtes füüsilist vägivalda

kasutades tema kehaõõnsuste kontrolli tegid.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kohus jättis analüüsimata kaudsed tõendid, kuna

selliseid tõendeid ei esitatud. Kaudseks tõendiks ei ole oletused või arvamused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.03.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja

A. Jelizarovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht

ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti

hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea

vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks

märkida järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on jätnud asjas kaudsed tõendid

analüüsimata. Peale selle ei ole kaebaja näidanud ära ka neid kaudseid tõendeid, mida kohus

oleks pidanud analüüsima. Halduskohus on õigustatult lähtunud kaebaja ja tunnistajate

E. Rebase, S. Haasma, K. Kalme ja O. Tammiku seletustest toimunu kohta. Kõik valvurid on

kinnitanud, et läbiotsimisel mingit füüsilist kontakti kaebajaga ei olnud ja see toimus

visuaalse vaatluse kasutamisega. Sisuliselt on seda kinnitanud ka kaebaja oma

apellatsioonkaebuses, kus ta on väitnud, et tal kästi kätega tuharad laiali tõmmata. Seega

puudub alus kahelda valvurite antud seletuste õiguses, kuna need langevad kokku ka kaebaja

enda seletusega toimunu kohta. Mingeid muid tõendeid ei olnud vastustajal ja ka kohtul

võimalik koguda. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kuna kaebaja oli ka varem

peidetuna sigarette püüdnud eluosakonda kaasa tuua, siis oli õigustatud ka tema selline

läbiotsimine. Kuna tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et vastustaja ametnikud rikkusid tema

kehalist privaatsust sisenedes läbiotsimisel tema kehaõõnsustesse, siis puudub alus lugeda

läbiotsimist õigusvastaseks ja kaebus on õigustatult jäänud rahuldamata.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses viidanud ka sellele, et tema seletust juhtunu kohta

kinnitab ka asjaolu, et teda on ka varem läbi otsitud, kuid ta pole selle peale kaevanud.

Ringkonnakohtu arvates ei kinnita see asjaolu samuti seda, et läbiotsimisel käituti kaebaja

suhtes õigusvastaselt. Ringkonnakohtu arvates võis kaebuse esitamise tingida asjaolu, et antud

juhul kasutati kaebaja suhtes käeraudu läbiotsimise juures, mis võis tingida ka kaebuse

esitamise. Samuti viitab sellele, et mingit õigusvastast tegevust vastustaja ametnike poolt ei

toimunud ja mittevaralist kahju ei tekkinud ka see, et kaebaja esitas mittevaralise kahju

hüvitamise taotluse vastustajale alles ca 3 kuud pärast sündmuse toimumist.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonmenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi