1-15-10288/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-15-10288 1 (15)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016,

Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10288 (14930000471) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistung

i sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi V.B ja V.D süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav V.B

Eluxxx või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx Kaitsja advokaat Vahur Krinal, määratud korras Süüdistatav V.D

Eluxxx või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: xxx Kaitsja advokaat Martin Traat, kokkuleppel

1-15-10288 2 (15) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – § 313, 180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada V.B KarS § 376 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja

5 (viis) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.12.2014 - 03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel karistust mitte täitmisele pöörata tingimisi, juhul kui V.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

Süüdi tunnistada V.D KarS § 376 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.12.2014 - 03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev. Ärakandmata ka päeva vangistust. ristus on 2 (kaks) aastat ja 29

Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja V.D ilmuda karistust kandma vanglasse kutse peale.

Menetluskulud Välja mõista V.B-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 173 alusel sundraha 645 eurot, tunnistaja K. S hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk summas 55,02 eurot ning riigi õigusabi kulud summas 624 eurot, kokku 1324,02 eurot.

Välja mõista V.D-lt riigituludesse menetluskuluna

KrMS § 180 lg 1 ja § 173 alusel

sundraha 645 eurot, tunnistaja K. S

hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk summas 55,02 eurot, 192 eurot kokku 892,02 eurot. riigi õigusabi kulud summas

V.D kokkuleppel kaitsja kulud jätta tema enda kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- : EE502200221014193355 Swedbank AS-is is või a/a nr

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber V.B

- 99916700031694, V.D

- 99916700031704 . Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Asitõendid ja konfiskeerimine:

1-15-10288 3 (15) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule V.B-le - V.B-lt kinnipidamisel

ära võetud mobiiltelefon NOKIA (pakend nr 1) ja V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin (pakend nr 2).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule V.D-le - V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg reg nr läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat xxx

(pakend nr 3) ja V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus (pakend nr 4).

KrMS § 83 lg 2 ja § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada

01.12.2014 veoauto DAF [xxx xxx järelhaagisest [1 ] leitud ja ära võetud Valgevene maksumärgiga sigaretid FEST - 26 alusel, millel kokku 780 kasti, kokku 7 800 000 tk.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik

kohtuotsusega tutvuda. htuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid Ko KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

k 5 ohaselt, see on määruskaebe korras 1 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus päeva jooksul (RKL 3 15 -1-1-44-15).

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 28.04.2016. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 10.05.2016 kell 16:00

Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

V.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema toimetas koos V.D-ga

01.12.2014 kella 21:25 ajal Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki veoauto DAF [xxx] järelhaagises [ ] maksumärgistamata sigarette – kahekümne kuuel (26) alusel xxx

kokku seitsesada kaheksakümmend kasti (780) kasti ehk seitse miljonit kaheksasada tuhat (7 800 000) Valgevene maksumärgiga sigaretti FEST, millised on vastavalt tubakaseaduse § 6 lõikele 2 suures koguses. Pärast piiripunkti ületamist toimetasid V.B veoki juhina ja 1 V.D saateautoga ees sõites sigarette edasi mööda Tallinn Pärnu - -Ikla maanteed kuni veok koos sigarettidega Uulu alevikus kell 22:00 ajal Maksuja Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V.B eelnev tegevus seisnes selles, et 01.12.2014 kell 14:22 läks ta V.D

korraldusel Läti Vabariiki, kus kohtudes V.D-ga sõideti ühiselt edasi

1-15-10288 4 (15) sigarettide laadimise asukohta. Läti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas laeti

Valgevene maksumärgiga märgistatud sigaretid FEST (7 800 000 sigaretti) V.D veoki haagisesse. Seejärel sõitsid V.D ja V.B tagasi Eestisse, ületades ca 10

minutilise vahega Ikla piiripunkti (V.D kell 21:14 ja V.B kell 21:25) ning sõitsid kuni Uulu külani, Tahkuranna vallas Pärnumaal, kus V.B veokis olnud sigarettidega

kinni peeti. V.B ja V.D poolt edasitoimetatud tubakatoodete arvestuslik

aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka- - tulenevast , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lg 11

aktsiisimäärast (90 eurot 1000 sigareti kohta) on 702 000 eurot (7 800 000/ 1000 x 90). Vastavalt tubakaseaduse § 6 lg 2 käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid 1 on suures koguses, kuna tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis summas 702 000 eurot ületab alkoholi- , tubaka- - aktsiisisummat 90 eurot 1000 sigareti , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 11 kohta (702 000 / 90) 7 800 kordselt, so enam kui sajakordselt. Maksumärgiga märgistamata ja

nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses rikkusid V.B ja V.D: • Tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 ja § i 13, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõ - udena sätestatud eestikeelsed terviseohu üldja lisahoiatused;

• Tubakaseaduse § 12 lg 2 ja § i 15, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena - sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiinija vingugaasi sisalduse kohta; • Alkoholi , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § i 11¹, kuna sigaretipakkidel puudusid -, tubaka- - -

aktsiisikauba müügipakendile kinnitatavad erilistele turvalisusnõuetele vastavad eritunnused so maksumärgid, mis tõendavad aktsiisi maksmist.

Kuna V.B pani tubakatoodete käitlemise korras rikkumise toime teadlikult, on kuritegu toime pandud tahtlikult. Seega pani V.B toime suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele

mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema toimetas koos V.B-ga

01.12.2014 kella 21:25 ajal Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki veoauto DAF [xxx xxx]

], järelhaagises [1 maksumärgistamata sigarette – kahekümne kuuel (26) alusel kokku seitsesada kaheksakümmend kasti (780) kasti ehk seitse miljonit kaheksasada tuhat (7 800 000) Valgevene maksumärgiga sigaretti FEST, millised on vastavalt tubakaseaduse § 6 lõikele 2 koguses. Pärast piiripunkti ületamist toimetasid V.B veoki juhina ja 1 suures V.D saateautoga ees sõites sigarette edasi mööda Tallinn Pärnu - -Ikla maanteed kuni veok koos sigarettidega Uulu külas kell 22:00 ajal Maksuja Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V.D tegevus seisnes selles, et tema leppis eeluurimisel tuvastamata isikutega kokku Läti Vabariigis Valgevene maksumärgiga märgistatud sigarettide FEST üleandmise aja

ja koha. Seejärel organiseeris V.D sigarettide Eestisse toimetamiseks transpordi,

kaasates kuriteo toimepanemisse veokijuhi V.B . 01.12.2014 kell 14:22 läks V.B

V.D korraldusel Läti Vabariiki, kus kohtudes V.D-ga sõideti ühiselt edasi sigarettide laadimise asukohta. Läti Vabariigis eeluurimisega täpselt tuvastamata

kohas laeti Valgevene maksumärgiga märgistatud sigaretid FEST (26 alusel, 780 kasti - kokku 7 800 000 sigaretti) V.D veoki haagisesse. Seejärel sõitsid V.D ja

V.B tagasi Eestisse, ületades ca 10 minutilise vahega Ikla piiripunkti (V.D kell 21:14 ja V.B kell 21:25) ning sõitsid kuni Pärnumaal, kus V.B veokis olnud xxx sigarettidega kinni peeti. V.B ja V.D poolt edasitoimetatud tubakatoodete

arvestuslik aktsiis vastavalt alkoholi-, tubaka- - , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lg 11 tulenevast aktsiisimäärast (90 eurot 1000 sigareti kohta) on 702 000 eurot (7 800 000/ 1000 x

90). Vastavalt tubakaseaduse § 6 lg 2 käitlemiseks mittelubatud tu 1 bakatooteid on suures koguses, kuna tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis summas 702 000 eurot ületab

1-15-10288 5 (15)

alkoholi-, tubaka- - aktsiisisummat 90 eurot , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 56 lõikes 11 1000 sigareti kohta (702 000 / 90) 7 800 kordselt, so enam kui sajakordselt. Maksumärgiga

märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamisega suures koguses rikkusid V.B ja V.D: • Tubakaseaduse § 12 lg 1 p 1 ja § stusliku nõudena -i 13, kuna sigaretipakkidel puudusid kohu sätestatud eestikeelsed terviseohu üldja lisahoiatused;

• Tubakaseaduse § 12 lg 2 ja § i 15, kuna sigaretipakkidel puudusid kohustusliku nõudena - sätestatud eestikeelne teave sigarettide tõrva-, nikotiinija vingugaasi sisalduse kohta; • , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse § i 11¹, kuna sigaretipakkidel puudusid Alkoholi-, tubaka- - -

aktsiisikauba müügipakendile kinnitatavad erilistele turvalisusnõuetele vastavad eritunnused so maksumärgid, mis tõendavad aktsiisi maksmist.

Kuna V.D pani tubakatoodete käitlemise korras rikkumise toime teadlikult, on kuritegu toime pandud tahtlikult.

Seega pani V.D toime suures koguses maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamise, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) 02.12.2014 kahtlustatava V.B eeluurimisel antud ütlused 2) 01.12.2014 veoki läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/10679 3) 02.12.2014 veoki DAF [xxx mise protokoll koos ] läbiotsi fototabelitega 4) Sõiduki DAF [ ] detailandmete päring Maanteeameti registrist xxx

5) Haagise [1xxx

] detailandmete päring Maanteeameti registrist 6) 02.12.2014 V.B kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 7) 02.12.2014 va

atlusprotokoll (V.B-lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon) – 8) 23.12.2014 vaatlusprotokoll (V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin) 9) 02.12.2014 V.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 10) 02.12.2014 kahtlustatava V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx

] läbiotsimise protokoll 11) 04.12.2014 vaatlusprotokoll (V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx a tegemise ] läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat koopi kohta) 12) 13.01.2015 vaatlusprotokoll (V.D kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg [xxx

] läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon Insmat) 13) Sõiduki Volkswagen Touareg [ ] detailandmete päring Maanteeameti xxx

registrist 14) 19.03.2015 vaatlusprotokoll (V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus) 15) T

pangakonto väljatrükk perioodi 01.11.2014 kuni 31.12.2014 kohta 16)Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk OÜ E andmete kohta 17) 02.12.2014 Kadaka tee 70a, T

OÜ E kontor ja ladu läbiotsimise protokoll koos skeemi ja fototabeliga

18) 19.02.2015 vaatlusprotokoll (xxx kontorist leitud dokumendid) vaadeldud on –

31.10.2014 xx xxx] kasutamise kohta koos vahel sõlmitud rendilepingut veoki DAG [

üleandmise vastuvõtmise aktiga ja 01.12.2014 OÜ Eurosystems arvet nr 3696 AS - -le DSV Transport perioodil 24.11-27.11.2014 veoki xx kasutamise kohta

19) 31.10.2014 OÜ transport vahel sõlmitud rendileping veoki DAG [ xx xxx] kasutamise kohta koos üleandmise vastuvõtmise aktiga -

1-15-10288 6 (15)

20) 01.12.2014 xxx arve nr 3696 AS-le xxx perioodil 24.11- 27.11.2014 veoki xxx kasutamise kohta 21) 02.12.2014 vaatlusprotokoll (ANTS andmebaas) 22) 24.03.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos abonentnumbri xxx kõneeristuse väljatrükiga 23) Sideettevõtja Tele2 andmebaasi väljatrükk abonentnumbri xxx kohta) 24) 18.03.2015 õiend 25)Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk xxx andmete kohta 26)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-

9 koos väljastusteatega nr RR302737335EE 27)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-10 koos e-kirjaga (saatekiri) 28)Kutse 19.02.2015 nr 11.2-1/14/429-9 koos e-kirjaga (saatekiri) 29)Kutse (ümbrikus) 19.02.2015 nr 11.2 10 koos väljastusteatega -1/14/429-

30)M. M (Tele-2) ekiri 26.11.2015, kirja pealkiri „Eristuses mastiks FFFF“ 31) 01.12.2015 vaatlusprotokoll (veoki DAG [xxx] haagisest [xxx] leitudsigaretid) 32) 03.12.2014 tunnistaja K. I

kohtuistungil antud ütlused 33) 02.12.2014 tunnistaja S.V

kohtuistungil antud ütlused 34) 05.03.2015 tunnistaja K. S

kohtuistungil antud ütlused

Kohtuistungil prokurör nõudis V.D süüdi tunnistamist KarS § 376 lg 1 järgi ning karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-03.02.2015 karistusaja hulka. Samuti V.B süüdi tunnistamist KarS § 376 lg 1 järgi ning karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-03.02.2015 karistusaja hulka.

Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust ning juhul, kui kohus süüdistatavad süüdi mõistab, kergemat karistust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et V.B ja V.D süüdistus KarS § 376 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

V.B ja V.D end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil V.B ja V.D keeldusid ütluste andmisest.

Kohtuasjas ei ole vaidlust, et veeti sigarette, millised olid maksumärgiga märgistamata,

süüdistusaktis nimetatud nõuetele mittevastavas müügipakendi

s ning suures koguses.

Eeltoodu on ka kogumis tõendatud 01.12.2014 veoki läbivaatuse aktiga nr 14-12.1-

5/00/10679, 02.12.2014 veoki DAF [xxx] läbiotsimise protokolliga koos fototabelitega ja

01.12.2015 vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud veoki DAG [xxx] haagisest [xxx] leitud

sigaretid. Fotodelt nähtub, et sigaretipakkidel olid Valgevene maksumärgid ning puudusid vastavad märgistused, mis on nõutavad TubS § 12 lg 1 p 1 ja § 13, § 12 lg 2 ja § 15 ning

ATKEAS § 111

kohaselt. Eelnimetatud tõenditega järgi oli sigarette 7800000 tükki ning

tubakatoodete arvestuslik aktsiis oli tulenevalt alkoholi-, tubaka- - ja elektriaktsiisi , kütuse

seaduse § 56 lg 11

tulenevast aktsiisimäärast 702 000 eurot (7800000/1000x90). Seega oli

neid suures koguses -st 6 lg 2 tulenevalt tubakaseaduse § 1

ja alkoholi-, tubaka- - ja , kütuse

elektriaktsiisi seaduse §-st 56 lg 11

. Tunnistaja K. I ütlustega on tõendatud, et

menetlustoimingud on õigesti läbi viidud. Kohus on seisukohal, et K. I ütlused on

usaldusväärsed ja kooskõlas usaldusväärsete tõendite kogumiga.

1-15-10288 7 (15)

V.B tegevus sigarettide edasitoimetamisel seisnes selles, et tema konkreetselt vedas

sigarette enda poolt juhitud veokiga. V.B on 02.12.2014. kell 02:10 kahtlustatavana kinni peetud kuriteo toimepanemiselt. Vaidlus puudub asjaolus, et V.B ei olnud esitada tolliametlikele sigarettide kohta veose saatedokumente.

V.B ja V.D poolt süüdistuses toodud tubakatoodete edasitoimetamine Lätist

Eestisse on kogumis tõendatud navigatsiooniseadme vaatlusprotokolliga ning vaatlusprotokolliga ANTS andmebaasist ning selle juurde lisatud fotodega. Viimasest nähtub, et 01.12.2014 kell 14:22 väljus veok Eesti Vabariigist ning kell 15:37 Volkswagen Touareg, tagasi Eestisse on Volkswagen Touareg tagasi saabunud 21:14 ja veok kell 21:25. Seega sõitis V.D talle kuuluva sõiduautoga Vokswagen Touareg tagasi Eestisse. Samuti nähtub poolte

vaheline suhtlus antud kaubaveo marsruudil V.B-lt kahtlustatavana kinnipidamisel

äravõetud mobiiltelefoni vaatlusprotokollist, V.D sõiduki läbiotsimisel leitud ja

äravõetud mobiiltelefoni 13.01.2015 vaatlusprotokollist ning V.B eeluurimisel antud ütlustest, mille kohaselt V.D korraldusel sõitis ta Riiga, et koorem sealt peale võtta ning

seal ühel tänaval, mille nime ta ei tea, sai ta V.D-ga kokku. Seejärel saabusid lätlased rekkaga ning hakkasid kaupa ümber laadima. Kohus loeb V.B eeluurimisel antud

ütlused sündmuste käigu kohta täielikult usaldusväärseteks, kuna need riimuvad u

saldusväärsete tõenditega kogumis.

Seega V.B ütlustest nähtub, et V.D kaalukas tegevus sigarettide edasitoimetamise korraldamises seisnes selles, et tema initsiatiivil sõideti Lätti, tema teadis kuhu minna ja kaup

peale võtta ehk kokkuvõttes tema organiseeris veo. Pärast kauba laadimist V.D aga -

lahkus, käskides V.B sõita Pärnu poole ning et auto peab järgmisel päeval olema sadamas D-Terminali platsil.

Seeläbi tõenditega kogumis on tuvastatud piisav ühisosa selle kohta

, et V.B ja V.D

ühiselt ja kooskõlastatult toimetasid edasi maksumärgiga märgistamata ja teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid.

Asjas ei ole esitatud tõendeid, et tubakatooted oleks pidanud jõudma mujale kui Eesti

Vabariiki ning sellised asjaolud, millest tulenevalt oleks maksumärgiga märgistamata ning

nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete edasitoimetamine seaduse kohaselt erandina lubatud.

Samuti ei ole süüdistuse seisukohalt asjasse puutuv, kes oli kauba saatjaks.

Kohus on seisukohal, et V.D kaalukat osalust otseselt kinnitab ka see, et vaatamata MTA ametnik K. I antud lubadusele, koheselt tulla kauba saatedokumentidega MTA parklasse, ta

sinna ei ilmunud ja ei olnud enam kättesaadav kuni tema tabamiseni järgmisel päeval. Tõendi otseselt sellele, et V.D soovis aega võita selleks, et te kogum viitab enda osaluse tuvastamise vältimiseks jälgi kõrvale juhtida. See kinnitab kohtu seisukohta, et V.D oli kaalukas, korraldav ja aktiivne roll. V.D tege just vus näitab selgelt, et ta sai igati aru, et

salakaup on avastatud, mistõttu asus ka menetlusest kõrvale hoiduma ja kunstlikult looma asjaolusid, nimelt: - 13.01.2015 V.D mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et 02.12.2012 kell 09:48 ja kell 09:53 on V.D saatnud SMS-e numbrile +xxx. 09:48 saatis V.D sõnumi sisuga „Tere. Oleks vaja koorma saatedokumente. Auto on hetkel kinni peetud ja küsitakse pabereid. Kas saaks need võimalikult kiiresti?“. -

09:53 saatis V.D sõnumi sisuga „ei tea mis probleem on. Peale selle, et pabereid pole“.

1-15-10288 8 (15) - xxx samuti tõendab V.D suhtlust abonentnumbri kasutajaga 24.03.2015 sideettevõtjalt

saadud andmete protokoll koos abonentnumbri xxx

kõneeristuse väljatrükiga. Sideettevõtja

Tele2 an xxx xxx dmebaasi väljatrükk abonentnumbri kohta tõendab, et abonentnumbri

kasutaja on OÜ Bergers. Sideettevõtjalt saadud anmete protokollist nähtub, et alates

02.12.2014 kell 09:55 on V.D abonentnumbrilt xxx helistanud xxx numbrile, kuid telefon oli välja lülitatud. 18.03.2015 õiend tõendab, et 18.03.2015 seisuga ei olnud abonentnumber

xx enam kasutusel. xxx xx Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist andmete kohta nähtub, et

juhatuse liikmeks on V. S. V. S on saadetud kutseid, kuid nende kättetoimetamine on ebaõnnestunud (tlk 151-156). - kasutuses olevale numbrile on saadetud alles veoki V.D poolt saadetud sõnumid OÜ B

kinnipidamisele järgneva päeva hommikul, kuid V.B-le on V.D saatnud sõnumi

„dokumendid lubati saata mailile. Hetkel neid veel pole. Üritan kliendi kätte saada ja toon esimesel võimalusel“ 01.12.2014 kell 23:02.

Eeltoodud seosed on selgelt kunstlikult tagantjärgi V.D poolt tekitatud, sisuliselt

kurite , viitega mittetegutseva - see ei saa olla kohtu ojälgede kaotamiseks le ettevõttele OÜ

jaoks eluliselt usutav. Kui logistik ja pea et kaubaga kaasas sõitnud V.D ei ilmu MTA parklasse ilma igasugu selgitusteta või kasvõi telefoni teel nt andmata ka suuliselt teavet veo korraldamise ja kauba tellija kohta, ise kadudes, siis ei saa olla hiljem V.D poolt esile mitte kontrollitavad asjaolud

usaldusväärsed.

Eeltooduga on süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo objektiivne koosseis tõendamist leidnud.

Enne subjektiivse koosseisu analüüsi toob kohus välja, et asjas on mitmeid tõendeid , , mis ei ole vaidluse all või asjasse puutuvad, nt: 1) vaidlust ei ole asjaolus, et renditud sõiduki DAF [ ] omanikuks on OÜ E xxx ning haagise [xx

omanikuks on OÜ , samuti, et sõiduki Volkswagen Touareg omanikuks on V.D;

2) K

, Tallinn OÜ E kontori ja lao läbiotsimise protokoll 02.12.2014 koos skeemi ja fototabeliga, läbiotsimise käigus leitud dokumendid veoki DAF [xxx] kasutamise kohta ning

19.02.2015 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 31.10.2014 OÜ E ja OÜ

transport vahel

sõlmitud rendilepingut veoki DAG [ ] kasutamise kohta koos üleandmise vastuvõtmise xxx - aktiga ja 01.12.2014 OÜ E arvet nr 3696 AS-le DSV Transport perioodil 24.11-27.11.2014 veoki kasutamise kohta. Eelnimetatud tõendid ei anna kohtu hinnangul süüdistuse seisukohalt olulist teavet;

3) kuna käesolevas asjas ei ole tuvastatud ja esitatud selle sisulist süüdistust, et nimetatud

vedu oleks korraldatud veel mõne tuvastamata füüsilise või juriidilise isiku poolt, siis on

kohtu jaoks asjasse puutumatud prokuröri kaalutlused ja arutlused nimetatud teemadel, nimelt: -

xxx veoga ning prokurör on välja toonud, et puuduvad tõendid, et tegemist oleks olnud OÜ seoses sellega on andnud kohtus ütlusi ka tunnistaja K. S, kes oli OÜ T raamatupidaja. Kohus leiab, et nimetatu ei ole käesoleva süüdistuse pinnalt asjasse puutuv; - prokurör on kohtuvaidluses avaldanud vastuoluliselt kahtlust, et veo puhul võis olla tegemist E veoga, kuid selle kohta siiski piisavalt tõendeid ei õnnestunud koguda. Samas prokurör peab

V.B ütlusi ebausaldusväärseks selles osas, kui viimane pidas sisuliselt antud vedu E veoks, kuna töötab firmas autojuhina. Kohus leiab, et subjektiivselt ei saa seetõttu V.B ütlusi kahtluse alla seada.

Kohus on seisukohal, et V.D pani kuriteo toime kavatsetusega. K. Lambli kriminaalse

tegevuse ampluaa ja ajatelg on oluliselt pikem ning tuumakam V.B omast, alates

1-15-10288 9 (15) kuriteo ettevalmistamisstaadiumist - V.D teadis, mida veetakse, vastasel juhul ei oleks ta

veokiga ise ning eraldi sõiduautoga eespool ka kaasa sõitnud. Kaasasõitmisel ei olnud ju

vajadust, kuna aadressi oleks saanud saata sõnumiga või sisestada navigatsioonisüsteemi. Asjaolu, et V.D telefonilogist on V.B kõned, v.a kõne tolliametnikuga, kustutatud, näitab et V.D püüdis suhtlust varjata ning seeläbi vastutusest pääseda. Lisaks ei samuti,

ilmunud V.D tolliametniku kõne järgselt tolli parklasse, et asjaolusid selgitada. Kaaluka

organiseeriva tegevuse tõttu sai üksnes V.D olla ka teadmine kauba realiseerimise sihtkoha ja võimaliku suure tulu kohta ning viimaseks ka motiiv ja huvi.

Samas k just

ohus ei nõustu tõendite pinnalt sellega, et V.D kooskõlastatult V.B-ga

sõitis sõiduautoga Eestisse veoki ees paraja vahega, kontrollimaks ega tolliametnikke pole.

Selline soov ilmselt võis olla V.D , kuid asjaolu, et selline nö täiuslik plaan oli just V.B-ga kooskõlastatud, ei ole tõendatud. Põhjusel, et eeltoodu ei ole kinnitatud V.B ütlustega ega ole ka eluliselt usutav ja loogiline V.B jätkas sõitu ka vaatamata neli , sest

minutit enne kinnipidamist toimunud V.D kõnet. Seega selline prokuröri käsitlus on

siiski juhuslikku laadi, sest see ei ole seostatav tõenditega ei eraldi ega kogumis. Samuti kinnitab see kohtu seisukohta, et V.B roll kuriteos oli oluliselt väiksem V.D osas.

Kohus on seisukohal, arvestades tõendite kogumi, sh eeskätt V.B kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja viimastes sõnades öeldu, põhjal tekkinud siseveendumust, et V.B pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et ka V.B ütlused viitavad sellele, et ta on kuriteo sooritanud kaudse tahtlusega, ehkki ta ennast süüdi ei tunnista. Siinkohal kohus leiab,

et V.B ei ole , et kui tal puudub kindel üksnes mugavusest endale teadvustanud seda teadmine veetavast kaubast üksnes seetõttu, et ta on olnud ükskõikne, siis on tema tegu samuti vaadeldav tahtlikuna.

Kaudse tahtluse kriteeriumiks on see, et isik peab asjaolu vähemalt võimalikuks ning möönab

seda. Seega ei ole teadmine ja möönmine alternatiivsed tunnused. Käibiva

karistusõigusdogmaatika kohaselt seisneb otsene tahtlus toimepanija süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Seejuures

otsustava tähtsusega on just toimepanija kindla teadmise tuvastamine ehk tahtluse intellektuaalne element (vt ka RKKKo 3-1-1-31-07, p 9.2).

Subjektiivse koosseisu tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelneja

järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb

arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKL 3-1-1- 128-06 p 9)

V.B andis ütlusi ka esitatud süüdistusele eelneva päeva veo kohta. V.B

eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli tal ka eelmisel päeval, s.o 30.11.2014 vedu Riiast Eestisse. Kohus on leiab, et V.B kirjeldus ka 30.11.2014 veost pidi juba temas kahtlusi äratama. Kohus leiab, et iga vedu, mille saadetises ei ole V.B piisavalt veendunud, peab talle tekitama vastukaaluks kahtluse selle seaduslikkuses.

V.B on enda ütlustes selgitanud, et tavaliselt saadab V.D talle SMS sõnumi või helistab ja teatab kuhu ja millal vaja minna on. V.D annab aadressi ja kui V.B seda

ei leia navigatsiooniseadmest, saadab ta aadressi läbi navigatsiooniseadme. V.D näeb

oma arvutis või nutitelefonis täpselt ära, kus veok asub. Kohtu hinnangul pidi selline sõiduautoga kaasasõitmine V.B tähelepanu äratama, kuna ta enda sõnul V.D näeb

veoki täpset asukohta ning tavaliselt lihtsalt saadab sõnumiga, helistab või sisestab

1-15-10288 10 (15) navigatsioonisüsteemi aadressi. Tavalise veo puhul ei oleks vaja olnud V.D veoki ees

sõita. Lähtudes V.B selgitustest tavalistest vedudest, pidi A. Paljuoja pigem võimalikuks pidama, et tegemist on kahtlase veoga.

Samuti pidi V.B-le kahtlust äratama V.D poolt ootamatult plaanide muutmine ning edasised korraldused. Eestisse tagasi tulles pidi V.B esialgse plaani kohaselt sõitma E lattu, kuid V.D helistas talle ning käskis tal Pärnu maanteelt maha sõita Laagri poole ning

bussipeatuse tasukus kinni pidada. V.D ootas seal ees ning temaga koos tulnud mees sõitis tema veokiga Paldiski maantee poole ära. Kaspari sõnul pidid nad auto remonti viima ning V.B pidi V.D korraldusel võtma teise auto 01.12.2014 Riiga sõiduks. Sama mees võttis V.B sõiduauto peale ja viis laoplatsile, kust V.B võttis veoki DAF ning haagise, millega läks 01.12.2014 Riiga. Eeltoodud asjaolud kinnitavad kohtu seisukohta, et V.D oli otsustaja ja korraldaja.

V.B ütluste kohaselt 01.12.2014 Riias lätlaste autojuht andis talle paberid, V.D võttis need enda kätte vaadata, kuid need jäidki V.D kätte. V.B ütluste kohaselt V.D tundis lätlasi – nad teretasid kättpidi. Oluline on et, V.B alustas seega sõitu ilma

CRM-saatedokumentideta, millised aga tulenevalt Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioonist on rahvusvahelistel vedudel kohustuslikud. Lähtudes eeltoodust võttis V.B teadlikult risk dama, et veab ebaseaduslikku veost, kui ta i ja pidi igati võimalikuks pi ei saanud endaga kaasa saatedokumente.

Ka tunnistaja S. V on selgitanud, et ei ole tavapärane, kui logistik sõidab veokiga kaasa ning

kui sõidetakse teise riiki kaubale järgi tühja haagisega. Kohus peab tunni ütlusi staja S. V usaldusväärseteks.

Seega kindlasti V.B ei seadnud eesmärgiks KarS § 376 koosseisu toimepanemist ja ei

saanud seetõttu tegutseda kavatsetusega. Sigarettide olemasolu ei teadnud V.B kindlalt,

samas ei lootnud ta ka kuidagi õigusrikkumisi välistada, sest ta oli rahvusvahelise

kaubavedamise reeglite täitmise ja kahtlust tekitavate asjaolude suhtes täiesti ükskõikne. V.B oli ükskõikne selle suhtes, mida vedas – olgu seaduslik või ebaseaduslik kaup ning

seega kuritegu või väärtegu vm. Ka kinnipidamisel Eestis ta ei teadnud ikka veel, mida veab.

Samas V.B oli võimalus kaupa kontrollida, kuid enda ütluste kohaselt ta isegi ei

küsinud V.D-lt , mida ta veab. Kohus leiab, et V.B käitumine läbi ajalise telje

ületab raske hooletuse piirid ehk tegemist ei saa olla pelgalt ettevaatamatusega, hoolimata

tekkima pidanud kahtlustest asus V.B veokit juhtima, kuid jättis edasise sündmuste käigu juhuse hoolde ning ka enda otsese ülemuse V.D hoolde.

Nimetatud ükskõiksuse fakt kinnitab aga kaudse tahtluse olemasolu. Senises kohtupraktikas

on asutud seisukohale kaudse tahtluse osas, et nt kui isikul on võimalus kontrollida, millist

liiki tulirelva ta ebaseaduslikult omandab, kuid ta ei kasuta seda võimalust, või ta on omandatava tulirelva liigi osas ükskõikne, vastutab ta sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tulirelva ebaseadusliku omandamise eest, milline tegelikult omandati (RKL nr 3-1-1-122- 05, 3-1-1-100-02).

Eeltoodut näitab lisaks ka asjaolu, et vahetult peale veoki kinnipidamist kell 22:00 helistas V.B

kohe, kell 22:02 V.D-le. K. I kinnitab, et kinnipidamise ajal rääkis V.B

telefoniga või oli just kõnet lõpetamas. Samuti andis V.B telefoni asjaolude selgitamiseks tolliametnikule K. I. Arvestades seda, kuidas kinnipidamisel koheselt V.B

1-15-10288 11 (15)

rääkis kohe MTA ametnikele V.D-st ja andis telefoni MTA ametnikule V.D-ga rääkimiseks kinnitab üksnes seda, et V.B ei varjanud midagi ja rääkis asjad ära nii nagu -

tema veosest oma ükskõikse suhtumisega aru sai, mis sisuliselt siiski moodustab vähemalt kaudse tahtluse. Seega ta ei varjanud ka seda, et V.D sõitis kaasa. Asjaolu, et V.D sõitis ees ca 11 minutit (ületas piiri 11 minutit enne V.B) ja enne kinnipidamist ca 4 minutit toimus V.D kõne, näitab üksnes seda, et V.D ei rääkinud V.B-le konkreetselt

veose sisust ning nö ees sõitmine oli vajalik eeskätt V.D-le s kui süüdistaja endale. Sama omistab V.D-le selliselt ees sõitmist selleks, et olla piisavalt tähelepanelik ja V.B hoiatada nt tee ääres olevast võimalikust rutiinsest kontrollist, siis V.B edasiliikumine kinnitab üksnes seda, et kuna üksikasjadesse teda veosse sisust ei pühendatud, siis ei olnud

võimalik teda ka hoiatada nii üheselt ja selgelt, et ta sellest oleks aru saanud ja vastavalt

reageerinud. Kinnipidamisel ka V.B märkis, et on E autojuht, ka prokurör

kohtuvaidluses märkis, et menetluses alguses kahtlus oli, et veo korraldamisega oli seotud ka E, kes on ka varem sigarettide salaveoga vahele jäänud. Seega V.B arusaamine asjadest on eluliselt usutav. veoga. Ta täitis V.D korraldusi nagu tavaliselt kui tegu oleks olnud E

Süüdistaja sisuline väide, et ka V.B tegutses kavatsetusega, ei ole tõendamist leidnud.

Kohus on seisukohal, et tõendite kogumi pinnalt on eluliselt usutav, et tavalist autojuhti V.B ei pühendutud kõikidesse üksikasjadesse eeskätt veo organiseerimisse ja selle eest -

suure ebaseadusliku tulu saamisesse. Tõendite pinnalt V.B roll sai piirduda üksnes

autojuhi rolliga. Ehk teisisõnu ei ole süüdistaja esitanud tõendeid ei eraldi ega kogumis, et V.B oleks olnud sarnaselt V.D-ga antud veo organiseerija ja konkreetselt teadlik kasvõi

nimetatud sigarettidest. Tõendatud kindlasti aga see, et V.B autojuhina pidi tekkima

piisav kahtlus, et veab ebaseaduslikku kaupa ja üksnes seeläbi tekkis piisav ühisosa isikute grupiks V.D-ga.

Riigikohtu mitmetes lahendites sisalduvaid väiteid, mille kohaselt tuleb süüdistatava kasuks

tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutavad. Selline seisukoht peaks põhimõtteliselt välistama põhimõtte rakenda in dubio pro reo mise ilmselgelt ebareaalsete kaitseversioonide pinnalt. Kuid samas ei tõsta kaitseversiooni eluliselt ebausutavaks kuulutamine automaatselt mingil määral süüdistusversiooni usutavust ega kaota üldist riigi tõendamiskohustust. (vt näiteks 3 11; PS kommeteeritud väljaanne PS § 22 p 27). -1-1-8-10; 3-1-1-15-10; 3-1-1-38-

Kohus on seisukohal, et V.B-le enama kui kaudse tahtluse ja kokkuvõttes pea sama suure

rolli omistamine kui V.D-le ei ole eluliselt usutav, on oletuslik ja selles osas ei ole riik

tõendeid esitanud. Kohtul puudub alus seetõttu ka V.B ütlustes kahelda. Igal juhul ka

süüdistaja poolt V.B väidetes kahtlemine ses osas, mis kinnitavad kaudset taotlust, ei

kuuluta ka automaatselt süüdistusversiooni usutavust ega kaota selles osas riigi üldist tõendamiskohustust.

Kohus on seisukohal, et V.D ja V.B erinev tahtluse liik ei näita, et nende tegu ei oleks kantud ühtsest tahtest kantud, vaid V.D kriminaalne tegevus algas varem ja pidi ka lõppema hiljem ning sinna vahele jäi veel kooskõlastatud sõit nö punktide A ja V.B-ga

B vahel.

V.D , ehkki ja V.B tegevuses on oluline ühisosa ja kooskõlastus ning ühtne tahtlus

selle liik on erinev. Olemas on piisav põhjuslik seos teise täideviija teo kui tervikuga. Nimetatud li mis sobiv V.D idu isikute grupis tegutsemise moodustabki V.B ükskõiksus, plaaniga ja kuriteoplaani veab V.D ülekaalukas korraldav funktsioon. Täpsemalt

1-15-10288 12 (15) V.D valitseb tegu laiemalt ja suuremalt selles, mida konkreetselt ja kuhu veatakse, kellelt

kaup saadakse, kõike ilmselt suure tulu eesmärgil. V.B teeb oma igapäevast autojuhtimise tööd, sh funktsiooniks on üksnes valitseda tegu kauba veolt punktist A punkti

B-sse V.D käsul, sealjuures aga kindlasti ilmutades piisavat ükskõiksust selles, kas

paneb toime kuriteo või mitte. Eeltoodu annab V.D-le rahuldava usalduse Paljuoja

kuritegelikku skeemi kaasamiseks ja kooskõlastusteks. Seega mõlemad toimepanijad valitsevad tegu funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Eeltoodu alusel kohus tunnistab V.B ja V.D esitatud süüdistuses süüdi KarS § 376 lg 1 järgi.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi.

KarS § 5 lg 1 alusel karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. 01.12.2014 oli KarS § 376 lg 1 kohaselt sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui

puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

Prokurör on nõudnud V.D-le KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 10 kuud

vangistust ning V.B-le 2 aastat vangistust, kuid ei ole siiski endanud loogiliselt põhj

karistuse sellist suurust ja erinevust, kuivõrd prokuröri hinnangul panid mõlemad teo toime kavatsetusega ja sisuliselt luges isikute teo panused võrdseteks.

V.D süü suuruse puhul tuleb hinnata asjaolusid, et tema oli veo korraldamisel eestvedaja ning tegu oli toime pandud kavatsetusega. Ta organiseeris sigarettide veoks veoki, haagise

ning juhi ning seeläbi tõmbas sündmustesse ka V.B . Olulisim on süü suuruse juures

arvestada tubakatoodete kogust ning maksmata maksusumma suurust, mis oli võimalikku

märkimisväärne. V.D süü puhul arvestab kohus ka tema tegevust teo järgselt, s.o

taunitavat tema hoiakut ja meelestatust ta ei ilmunud tolli parklasse asjaolude selgitamiseks –

1-15-10288 13 (15)

ning püüdis kõnede kustutamise ja kunstlikult valede asjaolude loomise teel vastutusest

vabaneda. Arvestades sellist organiseerimust ja ka teise isiku kuriteosse kaasamist,

iseloomustab see V.D kui isikut, kelle karistamatuse tunnet tuleb riigil juba viimase abinõuna nö murda reaalse vangistusega.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus V.D süüd keskmisest suuremaks ning lähtudes oluliselt

sellest ei pea kohus võimalikuks ka V.D-le rahalise karistuse mõistmist. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja

piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast teatud määral kõrgema

karistusega. V.D puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning esineb üks

karistust raskendav asjaolu -

süüteo toimepanemine grupis, mis omakorda karistust peab suurendama.

Kohus ei nõustu siiski prokuröriga, et põhjendatud on V.D puhul maksimumi lähedane

karistus. Sellisel juhul jääks vastamata mitmed küsimused võrdse kohtlemise ja karistuse kohase individualiseerimisenõude seisukohast nagu nt kuidas karistada õiglastelt KarS § 376 järgi isikuid, kui: 1)

esineks enam kui üks raskendav asjaolu; 2) esineks küll väga suur või isegi antud juhtumist suurem süü (nt ka väga suur või isegi suurem sigarettide koguse, enama kui ühe isiku kaasamine kuriteosse jne) ning enam kui üks episood; 3) karistataks isikut samase teo eest teistkordselt; 4) karistatakse varem karistatud isikut sama teo eest jne.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll mõistetav süü suurus lähtuv range karistus, kuid est mitte riigi poolt kohe esimese episoodiga pea maksimumi suuruse karistusega süüdimõistetule etteheite tegemine.

Varem karistamata V.D puhul tuleb eripreventsiooni lugeda pigem positiivseks, kuid see ei anna siiski piisavalt argumente tingimisi karistuse kohaldamiseks, arvestades õiglaselt süü

suurust - eeskätt tegemist on väga suures koguses sigarettide edasitoimetamise organiseerimisega ning lisaks kaasas ta kuriteost osa võtma ka teise isiku. Seega süü raskus ikkagi kaalub rõhuvalt üles pelgalt teatud positiivsed tendentsid eripreventsioonist.

Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja sisuliselt võrdlemisi üldteada asjaolu, et sellistel juhtumitel on

enamasti mõistetud tingimuslikud karistused, ehkki kokkuleppemenetluses. Kohus leiab, et

karistused menetluste liigiti võivadki erineda, eriti lihtmenetluste puhul, kuid ka siis mitte

äärmuslikult. Samas üldpreventsiooni seisukohalt ei pruugi olla selline praktika piisavaks

argumendiks antud kuriteo su ja isikute suhtes, kelle urenenud leviku tõkestamiseks karistamatusetunnet, hoiakuid ja meelestatust ilmselt tingimusi karistus isegi nö ei kõigutaks, kui korraldatakse

juba nõnda suurte kogustega salakaupa ühe veosega.

Üldpreventsiooni puhul on oluline, et nii suure koguse ebaseadusliku kauba vedamise

organiseerija puhul annaks riik selge signaali, et s vajadusel ka eadusandja tahet järgitakse

1-15-10288 14 (15) esimese episoodi korral piisavalt range karistusega seadusandja poolt ette antud sanktsiooni

järgi. Kuriteod, mis ebaseaduslikult vähendavad riigitulusid, vähendavad kaudselt kõikide

kodanike heaolu, kuna riigi võimekus avalike teenuste ja õiglase konkurentsi tagamisel vähendab.

V.B süü suuruse puhul arvestab kohus samuti tubakatoodete suurt kogust, kuid leiab, et V.B süü on oluliselt väiksem, arvestades V.B väiksemat teopanust ning et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Arvestades V.B isikut iseloomustavaid andmeid ja

süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärke saavutada üle sanktsiooni

ühekolmandikulise määrase karistusega. V.B puhul karistust kergendavad puuduvad ning raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupis, mis sanktsiooni omakorda peab suurendama. Varem karistamata V.B eripreventsiooni tuleb lugeda positiivseks. Kohus

leiab, et karistuse ja üldpreventatiivsed eesmärgid on võimalik täita, kui jätta V.B-le

mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et osaliselt eelvangistuses viibitud aeg ja järgnev tingimisi kohaldatud karistus on piisav etteheide ning sund, et V.B oma kutsetöös edaspidi järgiks õigusaktide nõudeid ja teab tagajärgi, kui

ilmutab ükskõikset suhtumist õiguskuulekusse.

Lähtudes eeltoodust kohus mõistab KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 3 V.D-le

kuud vangistust. iibitud aeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata V.D eelvangistuses v

02.12.2014-03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev tuleb arvata karistusaja hulka. Ärakandmata

karistus on seega 2 aastat ja 29 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele otsuse jõustumisel ja V.D ilmuda karistust kandma kutse peale.

Kohus V.B-le mõistab KarS § 376 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata V.B eelvangistuses viibitud aeg 02.12.2014-

03.02.2015, s.o 2 kuud ja 1 päev tuleb arvata karistusaja hulka. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 2 kuud ja 29 päeva vangistust. V.B-le mõistetud karistus tuleb jätta KarS

§ 73 lg 1, 3 alusel tingimisi täimisele pööramata, kui V.B ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud

Välja mõista tuleb V.B-lt ja V.D-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 5, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha kummaltki

645 eurot, tunnistaja K. S hüvitatud sõidukulu ja keskmine päevapalk kummalki summas 55,02 eurot, V.B-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 624 eurot (432 eurot ja 192 eurot) ning V.D-lt 912) eurot (96 eurot ja 96 eurot); V.D kokkuleppel kaitsja kul

ud tuleb jätta V.D kanda.

Tõkend ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud. Samuti ei ole asjas tsiviilhagi.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada omanikule V.B-le - V.B-lt

kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon NOKIA (pakend nr 1) ja V.B-lt kinnipidamisel ära võetud navigatsiooniseade Garmin (pakend nr 2).

1-15-10288 15 (15)

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada omanikule V.D-le - V.D

kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg reg nr läbiotsimise käigus leitud xxx mobiiltelefon Insmat (pakend nr 3) ja V.D kinnipidamisel leitud kassa sissetuleku order ja maksekorraldus (pakend nr 4).

KrMS § 83 lg 2 ja § 376 lg 3 alusel tuleb konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada

01.12.2014 veoauto DAF [xxx xxx ] järelhaagisest [ ] leitud ja ära võetud Valgevene maksumärgiga sigaretid FEST - 26 alusel, millel kokku 780 kasti, kokku 7 800 000 tk.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 13.juuni.2016 a. kohtuotsuse resolutsioon: