2-16-7185/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-16-7185 Tsiviilasi Xxxxavaldus kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht XXX: XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Xxxxavaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda Xxxx(isikukood xxxx) luba sõlmida abielu Xxxx (Xxxx, isikukood XXX) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.

4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.

5. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK

2-16-7185 Xxxxesitas 5. mail 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda Xxxx (Xxxx, isikukood xxxx).

Avaldaja on Ukraina kodanik. Avalduse kohaselt on avaldaja abielu lahutatud 7. veebruaril 2014. Avaldaja elukoht on välisriigis. Avaldaja pöördus Ukrainas abieluvõimetõendi saamiseks notari ja Shirokovski rajooni, Dnepropetrovskaja oblasti Perekonnaseisuameti poole. Avaldaja on lisanud avaldusele abielulahutuse tunnistuse; enda ja Xxxxi passikoopiad ning notariaalse ukrainakeelse avalduse koos eestikeelse tõlkega, milles avaldaja kinnitab, et on lahutud ning avaldaja suhtes puuduvad takistused abielu sõlmimiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.

Avaldaja on lisanud avaldusele Sõroke rajooni justiitsvalitsuse registreerimisameti perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonna Dnipropetrovski oblastis väljastatud abielulahutuse tunnistuse nr xxxx, seeria XXXX, millest nähtuvalt on avaldaja abielu lahutatud 7. veebruaril 2014 ja selle kohta on tehtud kanne nr 5. Avaldusele on lisatud ka notariaalne avaldus, milles avaldaja kinnitab, et on lahutud ning avaldaja suhtes puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Dnipropetrovski oblasti Sõroke rajooni notariaalringkonna eranotar A. B. Tokmakov on kinnitanud avaldaja allkirja õigsust.

TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-16-7185

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik