1-16-1516/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2016. a, Rakvere Kriminaalasja number 1-16-1516 (15259000906) Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi

Prokurör

Süüdistatav Kohtunik

Heli Väinaste

Enjar Malm

T.H menetluses süüdistuses KarS § 424 järgi lühi

Enn Pustak

T.H, ik XXX; elukoht: xxxx ja xxxx; Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskharidusega;

töökoht xxxx xxxx; kriminaalja väärteokorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 20.11.2015

Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo

1.Tunnistada T.H KarS § 424 järgi

süüdi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning T.H karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui T.H

ei pane ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

2 T.H-le atud katseaja alguseks lugeda 11.05.2016. määr

Tõkend elukohast lahkumise keeld T.H stumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse jõu

2. p 2 alus KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 el välja mõista T.H-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada neli . kümmend viis) eurot riigituludesse

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65604 Võru) kasuks 212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40

senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,40 eurot) eurot v. adv. abi Kaja Kiilo poolt määratud - korras süüdistatava T.H kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 424,80 (nelisada kakskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada T.H tasuda menetluskulud

kokku summas 1069,80 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 89,15 eurot.

Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „T.H 99916700035195 , 1-16-1516, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pöör

atakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poole Apellatsioon l õigus esitada apellatsioon.

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (seega hiljemalt 26. maiks 2016). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

T.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles

17.10.2015 kella 15.10 paiku Rakvere linnas Posti tänaval mootorsõidukit xxxx

registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST xxxx

seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,90 mg/l kohta.

Seega T.H , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav T.H tunnistas kohtuistungil ennast süüdi temale esitatud süüdistuses, kahetsedes väga toimepandut.

3 Süüdistatava T.H süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud:

- T.H kohtueelses menetluses 20.11.2015 kahtlustatavana (tl 13-14) antud ütlustega. T.H tunnistas ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi. T.H väitel läks ta naisega

tülli, sõites autoga 17.10.2015 Rakvere linnas Posti tänaval umbes 75 m. Autoga läks ta

sõitma põhjusel, et seal, kus auto oli pargitud, on puude kohal linnupesad, kus linnud siis reostavad puude alla pargitud autosid. Tegelikult oli planeeritud, et auto pargib ümber tema naine, kes oli ka eelnevalt samal päeval olnud talle kaineks autojuhiks, kuid kuna nad läksid

tülli, siis parkis tema auto teise kohta. T.H kahetses väga juhtunut, märkides, et autojuhtimisõigus on talle hädavajalik. Kui temalt load ära võetakse, siis jääb ta tööta, ei näe

oma lapsi, kes elavad xxxx xxxx xxxx ja teine , kuna tema üks elukoht on ka . Töö on tal elukoht xxxx

. Kogu pere majanduslik osa läheb siis naise õlgadele.

- tunnistaja H K kohtueelses menetluses antud -4) ütlustega (tl 3 , et olles tööl patrullteenistuses

17.10.2015 koos liikluspolitseinik V O, teostasid nad liiklusjärelevalvet Rakvere linnas ja linna ümbruses. Kella 14.30 paiku said nad teate juhtimiskeskuselt, et Rakveres Posti tänaval

seisab hõbedane xxxx reg nr xxxx i , mille juht võib olla alkohol joobes. Nad sõitsid Posti tänavalt läbi ja märkasid, et pargitud Posti tänavale suunaga Laia tänava poole. Nad xxxx on parkisid politseiauto Lai tn xxxx maja kõrvale, et jälgida, kas sõiduk hakkab liikuma. Peale

auto parkimist märkasid nad kohe, et hakkas Posti tänaval liikuma xxxx reg nr xxxx

Jakobsoni tänava poole. Nad peatasid selle Rakvere linnas Posti tn xxxx maja juures kella

15.10 paiku sinise ja punase vilkuriga, sõiduk peatus koheselt. Kui sõiduki kontrollimisel juht juhiukse avas, oli koheselt tunda tugevat alkoholi lõhna ja oli näha, et juht on alkoholijoobe

tunnustega. Juhiks osutus T.H . V O selgitas juhile, et on vaja minna tõendusliku

alkomeetri juurde Rakvere politseijaoskonda, kus tuleb tuvastada juhi alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus. T.H oli sellega nõus ja tunnistas oma süüd, et ta oli eelneval päeval tarvitanud alkohol . Veel rääkis T.H, et läks nais i ega riidu ja tahtis autoga koju ära minna Nad toimetasid T.H Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri xxxx.

juurde, enne joobe tuvastamist sai T.H oma õigustest aru ja nõustus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. V O tuvastas T.H alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,90 mg/l. T.H kahetses, et juhtis autot, olles alkoholijoobe seisundis.

- t iga 17.10.2015 õendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 6 millistest näh -7), tub, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik V O tuvastas 17.10.2015 kell 15.34-15.39 Lääne-Viru

maakonnas Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ

MKIII EST nr AR - -15/00056) kasutades BK 0025 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC T.H alkoholijoobe lõpliku mõõtetulemusena 0,90 mg/l.

- koopia

i taatlustunnistusest nr TTRC-15/00056 (tl 8) ga mõõtevahend , millest nähtub, et

tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati T.H joovet, on taadeldud 30.04.2015 ning vastab kehtestatud nõuetele.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 17.10.2015 (tl 5), mille kohaselt T.H kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91

lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) alates 17.10.2015 kell 15.10 kuni kainenemiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või

film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS § kohus tõendeid nende kogumis -le 61 hindab

4

oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava T.H süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendatud.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused seisnevad

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellisel juhul muutusi juhi terviseseisundis – väliselt

tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid – ja reaktsioonid

eeldatakse ning neid ei ole vaja eraldi tõendada, piisab vaid vere või väljahingatava õhu

alkoholisisalduse kindlaksmääramisest. Süüdistataval T.H tuvastati 17.10.2015

tõenduslikku alkomeetrit kasutades alkoholijoove 0,90 mg/l kohta. Nimetatud kuriteo

subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

Süüteokoosseis on realiseeritud, kui tegu pannakse toime vähemalt kaudse tahtlusega. See

tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud kaudse

tahtlusega, sest T.H pidi vähemalt võimalikuks pidama, et juhib mootorsõidukit

ta

joobeseisundis. Seega esinevad süüdistatava T.H käitumises nii KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistu

s või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Süüdistatav T.H, olles

joobeseisundi juhtides ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja s, seadis mootorsõidukit tervise, rääkimata varast, sest joobeseisundi puhul halveneb võime hoida mootorsõidukit oma

kontrolli all, mistõttu võib kergemini sattuda liiklusõnnetusse. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele ning seda olenemata

sellest, kas sellega kaasnevad rasked tagajärjed või mitte. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud,

samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava T.H karistust kergendavad käesoleva

menetluse algusest peale süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema käitumises puuduvad -

KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat T.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole tal ühtegi kehtivat väärteokari KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab stust (tl 17-20). vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

5 kergema karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 45 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Süüdistatav T.H töötab, st tal on sissetulek, kuid antud juhul tuleb arvestada asjaolu, et tema ülalpidamisel on 3 last ja

elukaaslase Sigrid Sädeme nimel on perel võetud eluasemelaen, mida tuleb igakuiselt tasuda

.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse

mõistmist põhjendatuks, sest see seaks perekonna raskesse olukorda. K leiab, et ohus

süüdistatavat T.H tuleb karistada vangistusega, mis on pool ettenähtud sanktsiooni

keskmisest määrast, s.o 18 kuulisest vangistusest. KarS § 73 lg 1 sätestab, et kui kohus,

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude

kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada KarS §

73 lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui T.H ei pane minimaalsel,

s.o ühe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor , õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudt - - eeveeremi

ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena sõiduki õiguse äravõtmist kuni kolmeks

juhtimise aastaks. KarS § 50 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes

kasutab mooto Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui rsõidukit liikumispuude tõttu.

isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, siis tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse

kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-122-13 13.12.2013

märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab

vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise

iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik

ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel

näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes

abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema

isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Kohus ei tuvastanud süü suurusest, isikut iseloomustavatest andmetest ega ka muudest

asjaoludest tulenevalt eripreventiivset vajadust T.H-le lisakaristuse mõistmiseks.

Üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest ehk üldpreventiivsest eesmärgist, ei saa käesoleval juhul

kohus

lisakaristuse mõistmisel lähtuda. T.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole T.H näol tegemist isikuga, keda

6 on varem analoogsete rikkumiste eest karistatud. T.H on nii kohtueelses menetluses algusest peale kui ka kohtuistungil oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.

Lisakaristuse kohaldamine võtaks T.H-lt võimaluse tegeleda senise ettevõtlusega, et täita perega seonduvaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhikaristus

on eripreventiivse sav, sest puudub alus eeldada, et T.H eesmärgi saavutamiseks pii võiks olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, mistõttu ta tuleks liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kokku summas 424,80 eurot kaitsja poolt kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning KarS §

66 lg 3 võimaldab kohus süüdistataval T.H tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 1069,80 eurot ositi aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Heli Väinaste