3-15-1370/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1370

Haldusasi

I.T. ja V.P.i ühine kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.05.2015

otsuse nr 8-3.1/29877 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks

tagastada I.T.le 461,55 eurot.

Menetlusosalised

Kaebajad — I.T. ja V.P.

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Keelduda kaebuse muutmisest.

2. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kohtutäiturite

Elin Vilippuse, Kaja Lilloja ja Marek Laanemetsa

kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena.

3. Rahuldada kaebus osaliselt.

4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 07.05.2015 otsus

nr

8-3.1/29877

osas,

milles

jäeti

kaebajate

tagastusnõue 100,37 euro ulatuses rahuldamata ja

tasaarvestati nõudega täiteasjas nr 022/2013/7554

kohtutäituri arestimise akti alusel.

5. Kohustada

Maksu-

ja

Tolliametit

rahuldama

kaebajate tagastusnõue summa 100,37 euro ulatuses.

6. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

7. Mõista

vastustajalt

kaebajate

kasuks

välja

menetluskulud summas 6,53 eurot. Ülejäänud osas

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 09.06.2016. Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil,

tuleb

seda

apellatsioonkaebuses

märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus

menetluses.

Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist

ning

apellatsioonitähtaja

järgimiseks

peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.T. ja V.P. esitasid Maksu- ja Tolliametile (MTA) 2014. aasta kohta ühise tuludeklaratsiooni (tl 66–

71), mille andmete alusel arvutas MTA välja I.T. ja V.P.i poolt 2014. aastal enammakstud tulumaksu

summas 461,55 eurot (tl 4–5).

2. MTA jättis MTA 07.05.2015 otsusega nr 8-3.1/29877 I.T. ja V.P.i ühiselt esitatud tuludeklaratsioonis

kajastatud andmete alusel välja arvutatud enammakstud tulumaksusumma kaebajatele tagastamata, s.o

tagastusnõude täitmise taotluse summas 461,55 eurot rahuldamata, tasaarvestades tagastusnõude

summa V.P.i täitmata rahaliste nõuetega (tl 4–5).

3. I.T. ja V.P. esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse MTA 07.05.2015 otsuse nr 8-3.1/29877

tühistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada I.T.le 461,55 eurot.

4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 31.08.2015 määrusega (tl 45–46) menetlusse (määruse

resolutsiooni p 1), tunnistades vastustajaks MTA (resolutsiooni p 2). Kohus palus vastustajal esitada

kaebusele vastus (resolutsiooni p 5) ning palus pooltel teatada, kas nad nõustuvad asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 6).

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud (riigilõiv)

jätta kaebajate kanda (tl 62–65).

6. Kaebajad esitasid kohtule 13.04.2016 taotluse kaasata kolmandate isikutena menetlusse kohtutäiturid

Elin Vilippus, Kaja Lilloja ja Marek Laanemets (tl 93–96).

Samuti esitasid kaebajad kohtule taotluse kaebuse muutmiseks, soovides täiendada kaebust nõuetega

tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude alusel MTA poolt kohaldatud arest ning määrata

tagastada kaebajale V.P.ile väärteomenetluses konfiskeeritud gaasiballoon ja bensiin (150 l).

7. Kohus määras 07.04.2016 määrusega (tl 99) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis

menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul

menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud.

KAEBAJATE SEISUKOHT

8. Kaevatav otsus on põhjendamatu ja õigusvastane. Nõudeid, millega vastustaja kaebajate

tagastusnõuet tasaarvestab, reaalselt ei eksisteeri või on varem täidetud. I.T. on aastate 2012, 2013 ja

2014 maamaksuteadete alusel maamaksu ära tasunud. 2015 maamaksuteadet ei ole kaebajatele kätte

toimetatud. Kaebajad on nõus 2015 maamaksuteate alusel maamaksu ära tasuma, kuid mitte seda

tasaarvestama enammakstud tulumaksuga.

Rahuldatud on ka kohtutäitur Elin Vilippuse täitenõue täiteasjas nr 022/2012/1029 ja kohtutäitur Katrin

Velleti nõue, ning kohtutäitur Kaja Lilloja nõue täiteasjas nr 195/2014/3718 oli enne kaevatava otsuse

tegemist täitemenetluse raames lõpetatud. Kohtutäituri Marek Laanemetsa täitenõuet täiteasjas

nr 014/2012/2769 ei saa eksisteerida, kuna kaebajatele ei ole toimetatud kätte täitedokumente.

Kaebaja V.P.i vastu ei saa olla nõuet OÜ Auto Metall EST kasuks, kuna V.P. ei ole nimetatud

äriühinguga

tehinguid

teinud.

Samuti

ei

ole

kaebaja

V.P.il

olnud

OÜ-ga Auto Metall EST ainsatki kohtumenetlust (vt tsiviilasja nr 2-10-21379), kuivõrd viimane ei ole

AS Auto Metall EST õigusjärglane. AS Auto Metall EST omandas võltsitud asjaõiguslepingu alusel

ebaseaduslikult OÜ Ravis omanikuhüpoteegi ja OÜ Ravis ja kaebaja V.P.i eraomandi. Kaevatav otsus

on koostatud kättemaksuks V.P.ile tõe avaldamise eest, ja OÜ Ravis vastu, et takistada OÜ Ravis

eraomandi suhtes õigusvastaste toimingute ilmsikstulekut.

Kaevatavas otsuses kajastatud trahvidest kaebajad enne kaevatava otsuse saamist midagi ei teadnud.

Otsuses ei ole viidatud vastavatele täitedokumentidele ega mainitud nõuete rahuldamiseks seatud

tähtaegu ega ka nõuete kaebajatele kätte toimetamise kuupäevi, mis tõendaks V.P.i täitmata rahaliste

nõuete olemasolu. Otsuses viidatud 200-eurone trahv on V.P.i poolt pandiga tagatud (s.o rahuldatud

tolliametnike poolt kaebajale V.P.ile kuuluva gaasisüsteemi ja bensiini konfiskeerimise kaudu) ning

seda ei tohtinuks temalt täiendavalt sisse nõuda. Kaebaja V.P. on nõus 200-eurose trahvi viivitamata

tasuma kui vastustaja tagastab talle konfiskeeritud gaasiballooni ja bensiini. Tagastusnõude 200-eurose

trahviga tasaarvestamise kaudu karistab vastustaja kaebajat ühe ja sama teo eest kahekordselt.

Otsust ei ole piisavalt põhjendatud (järgitud ei ole maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 nõudeid).

Kahtlane on asjaolu, et V.P.i täitmata nõuete summa kattub täpselt enammakstud tulumaksu summaga.

9. Vastustaja teostab täitetoiminguid ning seda vastuolus täitemenetluse seadustikuga (TMS) ja

MKS-ga, sh kohtutäituri Elin Vilippuse täiteavalduse alusel (ka kohtutäituri läbiviidav täitemenetlus ei

saa täitedokumendi puudumise tõttu olla õiguspärane).

Kaevatavast otsusest tuleneb, et kaebajate tagastusnõude taotlus on esmalt rahuldatud, kuid vastustaja

on ühes kohtutäituritega tagastusnõude summa väidetavate nõuete aluseks olevaid täitedokumente ja

nende andmeid varjates konfiskeerinud ning seda pensioni arvelt. Riiklikule pensionile ei saa sissenõuet

pöörata (TMS § 131 lg 1 p 10), samuti ei saa arestida sissetulekut, mis jääb alla palga alammäära

(TMS § 132 lg 1). Kõnealune tagastusnõue summas 461,55 eurot on aga pensioni ja elumiinimumi osa.

10. Otsuses toodud põhjendused on TMS § 111 valguses asjakohatud. Kaevatavas otsuses ei ole

arvestatud kohtutäitur Elin Vilippuse 06.05.2015 täitemenetluse lõpetamise otsusega (ehkki nimetatud

täitemenetluse alustamine ei ole tõendatud, kaebajale V.P.ile ei ole täitmisteadet vastavalt TMS §-dele

2, 10, 24 kätte toimetatud, kuna vastavat TMS § 23 kohast täitedokumenti ei vormistatudki).

Kaebajatele ei saa dokumente kätte toimetada elektrooniliselt, kuna kaebajad ei oska internetti vajalikul

tasemel kasutada. Otsuse koostamisel ei ole täitemenetluse algatamist kontrollitud. Kui kõnealused

täitedokumendid ka vormistati, siis olid need koostatud rahuldatud nõuete alusel, muutes üksnes

kuupäevade ja summade numbreid.

11. Tekkinud on olukord, kus samu nõudeid on rahuldatud kohtutäiturite ja vastustaja poolt mitu korda.

I.T. on aastate 2012, 2013, 2014 maamaksu tasunud, vastustaja on kaevatava otsusega need

tasaarvestanud ning pärast kaevatava otsuse tegemist on 2015. aasta mais kohtutäitur Kaja Lilloja

nõuded I.T. pangakontole laekuvast V.P.i pensionist Pensioniameti kaudu kinni pidanud. Sellega on

V.P.i pensionist ebaseaduslikult kinni peetud 265,95 eurot. Kohtutäituri Katrin Velleti nõue oli aga

kohtu kaudu enne kaevatava otsuse tegemist lahendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Kaevatav otsus on õiguspärane ja põhjendatud.

13. Tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmine tähendab seda, et tulumaksu enammakset ei

tagastata kaebajatele (nende poolt näidatud arvelduskontole). See ei tähenda, et tulumaksu enammakset

ei ole olemas. Kuna enammakse oli olemas, siis oli seda võimalik ka MKS § 105 lõigetele 3 ja 6 ning

MKS § 106 lõikele 21 tuginedes kaevatavas otsuses toodud nõuetega tasaarvestada. Tegemist ei olnud

raha konfiskeerimisega. Asjaolu, et nõuded olid võrdsed enammakstud tulumaksu summaga, on

juhuslik.

14. Kaevatavas otsuses tasaarvestati kaebajate tulumaksu enammakse järgmiste V.P.i nõuetega:

oktoober 2011 ja aprill 2013 rahatrahvid, 2012. kuni 2015. aastate maamaksud, tasumata 2012. kuni

2014. aastate maamaksudelt arvestatud intressinõuded, kohtutäitur Elin Vilippuse nõue (täitetoimiku

number on 022/2013/7554).

14.1 V.P. on oktoober 2011 ja aprill 2013 kohtuvälise menetleja otsustes oma allkirjaga kinnitanud

otsuste koopiate kättesaamist. Oktoober 2011 kohtuvälise menetleja otsuse punktis 15 ja aprill 2013

otsuse punktis 11 on selgesõnaliselt kirjas, et otsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil otsus on

kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei

ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Samamoodi on

mõlema nimetatud kohtuvälise menetleja otsuses kirjas (vastavalt punktis 14 ja 10), kuhu tuleb üle

kanda

trahvisumma.

Seega

oli

V.P.

teadlik,

et

oktoober

2011

ja

aprill 2013 otsuste alusel tuleb rahatrahvid teatud kontole tasuda. V.P.ile oli teada ka see, et kui ta seda

ei tee, kasutatakse nõuete tasumiseks sundtäitmist. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

V.P. oleks kaebusega maakohtu poole pöördunud või nimetatud trahviotsused tasunud. Seega on

trahviotsused kehtivad ja kuna need ei olnud tasutud, siis oli vastustajal õigus need MKS § 105 lõigete

5 ja 6 alusel tulumaksu enammaksega tasaarvestada.

14.2 Vastustaja on aastatel 2009–2015 esitanud V.P.ile maamaksuteated aastate 2009 (304,00 krooni

ehk 19,43 eurot), 2010 (304,00 krooni ehk 19,43 eurot), 2011 (19,40 eurot), 2012

(19,40 eurot), 2013 (19,40 eurot), 2014 (19,40 eurot), 2015 (19,40 eurot) maamaksu tasumiseks.

I.T. poolt üle kantud summad on V.P.i eest vastustaja arveldusarvetele perioodil 2009–2015 laekunud

järgmiselt: 18.03.2009 laekus 19,43 eurot, 17.02.2010 laekus 19,43 eurot, 17.02.2011 laekus 19,40

eurot, 28.02.2012 laekus 19,40 eurot, 14.02.2013 laekus 19,40 eurot, 18.02.2014 laekus 19,40 eurot.

Nimetatud laekunud summasid on kasutatud MKS § 105 lõike 6 alusel järgmiste nõuete rahuldamiseks:

18.03.2009 kohtutäitur Katrin Velleti nõude rahuldamiseks kokku summas 19,43 eurot (seega jäi V.P.il

tasumata maamaks 2009. aasta eest); 17.02.2010 tasumata 2009. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku

summas 19,43 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks 2010. aasta eest); 17.02.2011 tasumata 2010.

aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 19,40 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks 2011.

aasta

eest

summas

19,40 eurot ja 2010. aasta eest summas 0,03 eurot. Täiendavalt lisandus oktoobris 2011 trahv summas

100 eurot); 28.02.2012 tasumata 2011. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 19,37 eurot ja

2010. aasta eest summas 0,03 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks 2012. aasta eest summas 19,40

eurot ja 2011. aasta eest 0,03 eurot, oktoober 2011 rahatrahv summas 100 eurot); 14.02.2013 tasumata

2011. aasta maamaksu rahuldamiseks kokku summas 0,03 eurot ja oktoober 2011 rahatrahvi

rahuldamiseks summas 19,37 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks 2012. ja 2013. aasta eest kokku

summas 38,80 eurot ning oktoober 2011 rahatrahv summas 80,63 eurot. Täiendavalt lisandus aprillis

2013 rahatrahv summas 200 eurot); 18.02.2014 tasumata oktoober 2011 rahatrahvi rahuldamiseks

summas 19,40 eurot (seega jäi V.P.il tasumata maamaks 2012. kuni 2014. aasta eest kokku summas

58,20 eurot, oktoober 2011 rahatrahv summas 61,23 eurot ning aprill 2013 rahatrahv summas 200

eurot). Seega oli V.P.il 2015. aasta alguseks tasumata: oktoober 2011 rahatrahv 61,23 eurot; 2012. aasta

eest maamaks summas 19,40 eurot; 2013. aasta eest maamaks summas 19,40 eurot; aprill 2013

rahatrahv summas 200 eurot, 2014. aasta eest maamaks summas 19,40 eurot.

14.3 Kuna 2012. kuni 2014. aastate eest jäid V.P.il maamaksud tasumata, siis lisandus neile intress

(vastava intressinõude esitas vastustaja kaevatavas otsuses vastavalt MKS § 115 lõikele 4).

Vastustaja on 2012. kuni 2014. aastate kohta väljastatud maamaksuteadetes märkinud, et kui maamaksu

tähtpäevaks ei tasuta, tuleb tasuda intressi 0,06% päevas. Täpsemalt, mitu päeva maamaksud tasumata

olid, on toodud 07.05.2015 otsuse lisas ning vastustaja ei pea vajalikuks seda käesolevas vastuses

korrata.

14.4 Täiendavalt lisandus eeltoodule V.P.i 2015. aasta eest maamaks (vastav teade väljastati

05.02.2015), mille tasumise tähtaeg oli 31.03.2015. Kaebajad ei ole tõendanud ja vastustaja andmetest

ei nähtu, et 2015. aasta eest oleks maamaks tasutud. Seega olidki 06.04.2015 seisuga V.P.il tasumata

kaevatavas otsuses ja eespool kirjeldatud nõuded. Vastustaja on kasutanud küll 07.05.2015 otsuses

nõuete osas lühendeid, kuid lühidalt siiski nõude liigi lahti seletanud, seega on aru saada, milliste

dokumentide alusel on nõuded tekkinud.

15. Kuivõrd oktoober 2011 ja aprill 2013 kohtuvälise menetleja otsused on V.P. isiklikult kätte saanud,

puudus igasugune vajadus kaevatavas otsuses viidata eraldi nende kättesaamise ajale. MaaMS § 7

lõikest 4 tulenevalt pidanuks V.P. maksumaksjana 30 päeva jooksul teavitama vastustajat, kui ta

maamaksuteateid 25. veebruariks kätte ei saanud. Vastavaid teavitusi V.P. teinud ei ole, mistõttu saab

eeldada, et V.P. on maamaksuteated kätte saanud.

16. Eeltoodule lisaks on kohtutäitur Elin Vilippus esitanud vastustajale TMS § 111 kohase nõude

täiteasjas 022/2013/7554, summas 100,37 eurot. Vastustajal puudub informatsioon (puudub ka õigus

seda infot küsida) selle kohta, millised on nõude aluseks olevad dokumendid ning kas täitmisteade ja

täitedokument on V.P.ile kätte toimetatud. Samuti puudub vastustajal õigus kohtutäituri nõuet mitte

täita. Vastustajal on võimalik kaebuse juurde lisatud kohtutäituri Elin Vilippuse 06.05.2015 otsusest

täiteasjas 022/2013/7554 üksnes lugeda, et nõude aluseks oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avaldus

ja PPA Lõuna prefektuuri 11.10.2013 otsus nr 2860,13,002217 ning see rahuldati kohtutäituri

ametialase arveldusarve vahendusel. Arvestades, et vastustaja tasaarvestas nõuded kaevatava otsuse

kohaselt 06.04.2015 (see tähendab kandis nõutava summa kohtutäituri ametialasele arveldusarvele üle),

siis ilmselt ongi seda ülekannet 06.05.2015 kohtutäituri otsuses nõude rahuldamise all mõeldud. Seega

puudub kaevataval otsusel ja 06.05.2015 kohtutäituri otsusel vastuolu. Miks kaevatavas otsuses ja

06.05.2015 kohtutäituri otsuses toodud summad erinevad, tuleks küsida kohtutäitur Elin Vilippuselt.

Siiski arvab vastustaja, et kaevatavas otsuses toodud summa on suurem ilmselt seetõttu, et kohtutäituri

nõudes vastustajale sisalduvad ka TMS § 37 kohased täitekulud (sellele viitab ka asjaolu, et näiteks

kohtutäituri Elin Vilippuse poolt läbiviidud täitemenetluses nr 022/2012/1029 on 07.02.2012 kaebajate

poolt esitatud täitmisteate kohaselt 20 euro suurusest trahvist saanud täitekuludega 48,46 euro suurune

nõue, mis mittevabatahtliku täitmise korral võib veelgi kasvada).

17. Kuigi kaebajad kahtlustavad, et kohtutäitur Elin Vilippuse täitenõue 022/2012/1029 (20 eurot) on

muutunud 100,37 euroks uues täitemenetluses, puuduvad selle kohta tõendid. Kaebajad on esitanud

kohtule Lõuna prefektuuri poolt tehtud kiirmenetluse otsuse, kuid selle number erineb 06.05.2015

kohtutäituri otsuses toodud otsuse numbrist (kiirmenetluse otsuses on see 2860,11,004154, kõnealuses

kohtutäituri otsuses 2860,13,002217) ja kuupäevadest (vastavalt 21.12.2011 ja 11.10.2013). Seega ei

saa olla tegemist kuidagi muutunud võlaga, vaid eraldiseisvate võlgadega. Eeltoodust tulenevalt on

asjakohatud ka kaebajate poolt lisana esitatud täitmisteade võlgnikule, mis kannab kuupäeva

07.02.2012, Lõuna prefektuuri eespool toodud 21.12.2011 kiirmenetluse otsus nr 2860,11,004154 ning

maksekorraldus, millega täitmisteate alusel on rahatrahv koos täitekuludega tasutud.

18. Asjasse ei puutu ka kaebajate poolt esitatud 16.09.2011 I.T. trahviteade ja selle tasumine, kuivõrd

kaevatavas otsuses on viidatud V.P.i täitemenetlusele.

19. Nõuete tasaarvestamise näol ei ole tegemist vastustaja poolt täitemenetluse läbiviimisega, sest

tasaarvestus toimus MKS alusel. Oluline ei ole ka see, kas vastustaja on teinud muid toiminguid

võlgade kättesaamiseks. Täielikult alusetud ja põhjendamata on kaebajate väited, et vastustaja ja

kohtutäiturid Elin Vilippus ning Kaja Lilloja on sõbrad, kes on täitemenetlusi meisterdanud eesmärgiga

varastada korduvalt kaebajate pensionit ning kättemaksuga OÜ-le Ravis tõe avaldamise eest. Vastustaja

on tegutsenud kaevatava otsuse andmisega MKS-s sätestatud piires ning vastustajal puudub vajadus ja

alus kellegi pensioni varastamiseks või kättemaksuks. Seega on asjakohatud ka kaebajate poolt esitatud

lisa V.P.i vanglast vabastamise kohta ja I.T. pangakonto väljavõte. Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate

poolt viidatud seaduste paragrahve.

20. Seda, kas kohtutäitur arestis pensioni ja elumiinimumi osa TMS § 131 ja § 132 mõttes, peaks

selgitama kohtutäitur. Vastustaja on kohtutäituri nõude täitnud, s.t nõutavas summas kohtutäiturile raha

üle kandnud. Seega, kui asjas peaks selguma, et kohtutäitur on arestinud rohkem, kui seadusega

lubatud, peaksid kaebajad pöörduma raha tagasisaamiseks kohtutäituri poole (vt TMS § 217 lg 1).

21. Kohtutäitur Kaja Lilloja 23.04.2015 otsustega, mille kaebajad on kohtule esitanud, lõpetati

täitemenetlus 2012. kuni 2014. aastate maamaksuvõlgade ja oktoober 2011 trahvinõude (61,23 eurot)

osas, sest kaevatava otsusega oli 06.04.2015 seisuga nimetatud nõuded tasaarvestatud kaebajate

tulumaksu enammaksega. Vastustajal ei ole võimalik aru saada, mille alusel kaebajad leiavad, et

kohtutäitur Kaja Lilloja on konfiskeerinud kaevatavas otsuses mainitud nõuete alusel täiendavalt

pensioniosa. Kuigi kaebajad on esitanud I.T. arvelduskonto väljavõtte, siis nähtub sealt üksnes see, et

pensioni summa on muutunud. Vastustajal puudub informatsioon, millest pensioniosa vähenemine on

tingitud ja kas see on justnimelt kohtutäitur Kaja Lilloja tegevuse tulemusena toimunud. Kui ka peaks

selguma, et pensionit on vähendatud kohtutäituri tegevuse tõttu, peaks selle tagasisaamiseks pöörduma

samuti kohtutäituri poole. Ühtlasi on paljasõnalised kaebajate väited Kaja Lilloja sõnade kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. HKMS § 162 lõikes 1 sätestatakse, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega peab kohus

esmalt võtma seisukoha kaebajate kaebuse muutmise taotluse ja kolmandate isikute menetlusse

kaasamise taotluse suhtes.

23. HKMS § 49 lg 1 esimene lausega sätestatakse, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui

see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud

kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.

Kaebajad soovivad täiendada kaebust nõudega tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude alusel

MTA poolt kohaldatud arest, ning nõudega määrata tagastada kaebajale V.P.ile väärteomenetluses

konfiskeeritud gaasiballoon ja bensiin (150l).

Väärteomenetluses konfiskeeritud esemete tagastamise nõude halduskohtumenetluses esitamine ei ole

HKMS kohaselt lubatav, kuivõrd ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses on

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Konfiskeerimise otsustamist saanuks kaebaja V.P. vaidlustada

väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatud korda järgides. Tegemist on maakohtu pädevusse

kuuluva nõudega, mistõttu ei luba kohus kaebajatel nõuet esitada haldusasja menetluses.

Kohus ei luba kaebusele lisada ka nõuet kohtutäitur Marek Laanemetsa nõude alusel MTA poolt

kohaldatud aresti tühistamiseks, kuivõrd nõue ei ole kohtu hinnangul kaebuse eesmärgi saavutamiseks

otstarbekas. Kaebuse eesmärgiks on kohtu hinnangul vabaneda vastustaja otsusest, mille alusel

kaebajate tagastusnõue V.P.i katmata rahaliste nõuetega tasaarvestati, ning saada tagastusnõude summa

I.T. pangaarvele. Kaebajate tagastusnõue on täies ulatuses jäetud rahuldamata ja tasaarvestatud

kaevatava otsusega, mille kohaselt ei ole vastustaja tagastusnõuet tasaarvestanud ühegi Marek

Laanemetsa täitenõudega. Seetõttu ei saa kaebuse eesmärgile aidata kaasa ka kohtutäitur Marek

Laanemetsa nõude alusel vastustaja kohaldatud aresti tühistamise nõue, Kohus keeldub kaebuse

muutmisest.

24. Kohus keeldub ka kolmandate isikute menetlusse kaasamisest. Kaebajad soovivad, et kohus kaasaks

kolmandate isikutena menetlusse kohtutäiturid Elin Vilippuse, Kaja Lilloja ja Marek Laanemetsa.

HKMS § 20 lõike 1 kohaselt kaasab kohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui

kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Praegusel juhul on vaidluse all

MTA otsus, millega on kaebajate ühine tagastusnõue tasaarvestatud erinevate V.P.i katmata rahaliste

nõuetega (maamaksu nõuded, intress, väärteomenetlustes määratud trahvid ning kohtutäituri Elin

Vilippuse nõue). Seega ei puutu kuidagi praeguse haldusasja esemesse kohtutäiturite Kaja Lilloja ega

Marek Laanemetsa väidetavad nõuded ning kohtulahendiga ei saa kohus nende õiguste ega kohustuste

üle otsustada. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei otsustata ka kohtutäitur Elin Vilippuse õiguste

ega kohustuste üle, arvestades, et vastustaja kinnitusel on ta kandnud kohtutäituri nõutava summa

kohtutäituri ametialasele arveldusarvele üle (tl 64) ning kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud (tl 6).

Käesoleva kohtulahendiga ei otsustata kohtutäituri Elin Vilippuse õiguste ega kohustuste üle. Kohus

kolmandaid isikuid menetlusse ei kaasa.

25. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb

osaliselt rahuldada, osaliselt aga rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgnevad.

26. Kaebajad esitasid ühise tuludeklaratsiooni, mille alusel arvutati enammakstud tulumaksu summas

461,55 eurot (tagastusnõue). Vastustaja jättis tagastusnõude rahuldamata, tasaarvestades tagastusnõude

kaebaja V.P.i rahuldamata rahaliste nõuetega.

Kaebajad leiavad kokkuvõtlikult, et enammakstud tulumaks moodustus pensioni summadest ja jääb alla

elatusmiinimumi, mistõttu ei või selle pinnalt tekkinud tagastusnõuet katmata nõuetega tasaarvestada.

Kaebajad ei nõustu kaevatavas otsuses nimetatud nõuete olemasolu või kehtivusega ega pea kaevatava

otsuse põhjendusi piisavateks. Kaebajad nõuavad tagastusnõude rahuldamist. Vastustaja leiab, et

tagastusnõue on õigesti tasaarvestatud ning kaevatav otsus on korrektselt vormistatud ja põhjendatud.

Seega käib vaidlus tagastusnõude rahuldamata jätmise ja tasaarvestamise otsuse õiguspärasuse üle.

27. MKS § 46 kohaselt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide andmisel haldusmenetluse seadusest

(HMS) kui MKS-s või maksuseadustes ei ole teisiti ette nähtud (lg 1). Haldusakti adressaadi õigusi

piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud (lg 2) ja

peavad sisaldama muuhulgas andmeid haldusakti andja ja adressaadi kohta, haldusakti faktilist ja

õiguslikku alust, haldusaktis tehtavat otsustust (lg 3); lisatud peab olema viide haldusakti vaidlustamise

võimaluse teabega (lg 4); allkirjastab maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik

(lg 5). Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva

dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda.

Allkirjastamisõigust andvad dokumendid avaldatakse maksuhalduri veebilehel (lg 6). Haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).

Kaevatavast otsusest ilmneb selle andja, adressaat ning otsuse allkirjastanud ametniku nimi ja tema

allkirjastamise õigus (tl 4–5). Otsusest selgub selle faktiline alus ning märgitud on ka otsuse õiguslikud

alused ja põhjendused. Otsus kajastab sellega tehtud õiguslikku otsustust, lisatud on ka

vaidlustamisviide. Kohtu hinnangul on kaevatav otsus formaalselt õiguspärane.

28. TuMS § 44 lõike 1 järgi on residendist füüsiline isik maksustamisperioodi tulude kohta

tuludeklaratsiooni esitamiseks kohustatud. Kui residentidest maksumaksjad olid maksustamisperioodi

viimase päeva seisuga abielus, võivad nad esitada ühise tuludeklaratsiooni (TuMS § 44 lg 2). Kaebajad

esitasid 2014. aasta kohta ühise tuludeklaratsiooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajad on tänaseni

abikaasad ning olid abielus ka 2014. aasta viimase päeva seisuga.

Deklaratsiooni kohaselt oli kaebajate tuluks üksnes pension. Pension kuulub TuMS § 12 lg 1 punkti 7 ja

§ 19 lõike 2 järgi tulumaksustamisele, ning residendist füüsilise isiku pensioni tulust arvatakse

täiendavalt

maha

maksuvaba

tulu

pensioni

summa

ulatuses

maksimaalselt

2700

eurot

maksustamisperioodil (TuMS § 232). Vastustaja on arvestanud kaebajate ühise tuludeklaratsiooni alusel

enammakstud tulumaksu summaks 461,55 eurot. Summa osas vaidlust ei ole.

TuMS § 46 lõike 6 järgi tagastab MTA füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma muuhulgas

maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole, välja arvatud MKS-s

ettenähtud juhtudel. MKS § 31 lg 1 punkti 3 järgi on isikul õigus saada tagasi seaduses ettenähtust

rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt MKS §-le 33 (tagastusnõue). Kaebajad

on ühises deklaratsioonis esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tl 67, 70), paludes kanda

tagastusnõude summa kaebaja I.T. pangakontole. Selleski ei ole vaidlust.

29. Deklaratsioonijärgse enammakse tagastamist välistavateks asjaoludeks MKS mõttes on maksuvõla

olemasolu, millisel juhul enammakse tasaarveldatakse (MKS § 105 lg 1) või enammakse arestimine

(MKS § 34 lg 1). MKS § 34 lõikega 1 sätestatakse, et tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib

täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. MKS § 105 lõike 3 kohaselt

tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või

seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel

maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (MKS § 33). Tasaarvestamine on

eelkõige võlasuhte lõppemise viis, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu (vt Riigikohtu lahend

asjas nr 3-3-1-27-13, p 15). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt

ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Tasaarvestamine toimub MKS § 105 lõike 3 järgi seega

automaatselt, ilma maksukohustuslase taotluseta.

MKS § 105 lõike 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused

nende tekkimise järjekorras. MKS § 31 lg 3 punkti 1 järgi lõpevad sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

nõuded ja kohustused muu hulgas tasaarvestamisega (§ 105). Rahandusministri 19.12.2008 määruse

nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise,

tasumise ja tagastamise kord" (kord) § 14 lõike 1 järgi esitab isik tagastusnõude täitmiseks

maksuhaldurile taotluse, milles on märgitud taotleja andmed, tagastatava summa saaja andmed ja

tagastatava summa suurus. Isik võib taotleda tagastatava summa kandmist pangakontole ning

tagastusnõude osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise korral väljastatakse isikule motiveeritud

otsus (korra § 14 lõiked 2 ja 3). Korra § 13 lõikega 2 sätestatakse, et maksuhalduril on õigus isiku

tagastusnõudeid tasaarvestada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata.

Tasaarvestamise järjekord on MKS § 105 lõike 6 järgi asjassepuutuvalt seesugune, et esmalt täidetakse

rahatrahv ja rahaline karistus (p 1), seejärel maamaks (p 6), seejärel intressid (p 14) ja muud kohustused

(p 16).

30. Praegusel juhul on kaevatava otsusega muuhulgas tasaarvestatud kaks trahvi ja üks kohtutäituri

nõue. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab

võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.

Kohtutäitur Elin Vilippus esitas vastustajale tagastusnõuete või ettemaksukonto vabade vahendite

arestimise akti (täitetoimiku nr 022/2013/7554) summa 100,37 euro arestimiseks.

Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et täiteasi nr 022/2013/7554 ei ole täidetud mitmekordselt.

Kaevatava otsuse kohaselt on kaebajate tagastusnõude summa tasaarvestatud kaebaja V.P.i tasumata

rahaliste nõuetega juba 06.04.2015 (tl 4 pöördel). Vastustaja kinnitab, et on kohtutäituri ametialasele

arveldusarvele nõude summa 06.04.2015 üle kandnud. Seega kajastab kaevatav otsus adekvaatseid

andmeid ega ole täitemenetluse lõpetamise otsusega (tl 6) vastuolus. Kaebajate tagastusnõue

tasaarvestati järelikult mh täiteasjaga nr 022/2013/7554 ning selle tulemusel sai täiteasja nõue

rahuldatud. Asjaolu, et täiteasja nõude summa erineb tasaarvestatavast summast ei ole käesoleva

kohtuasja esemeks, kuna vastustaja on täitemenetluses kolmandaks isikuks (vt TMS § 111) ega saa

otsustada täiteasjas arestitava summa üle. Kohus peab tõenäoliseks, et summa erinevus (täiteasja

lõpetamise otsuses on nõude sisuna märgitud 80 eurot, kaevatava otsuse kohaselt on täiteasjas

tagastusnõuete või ettemaksukonto arestimise akt koostatud 100.37 eurot hõlmavas osas) on tingitud

nõude summale lisandunud täitekuludest (vt TMS § 37). Sarnaselt ei hõlma käesoleva kohtuasja ese

vaidlust ei täiteasja nr 022/2013/7554 ega ka teiste täiteasjade täitemenetluste põhjendatuse või

õiguspärasuse üle ning kohus jätab kaebajate vastavad väited tähelepanuta.

Kohus leiab aga, et vastustajal ei olnud õigust kohtutäituri tagastusnõuete või ettemaksukonto

arestimise akti täiteasjas nr 022/2013/7554 rahuldada. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-20-13

selgitanud, et kui täitemenetluses on täitmiseks esitatud nõue üksnes ühe abikaasa vastu ja puudub teist

abikaasat kohustav täitedokument ning ühiselt esitatud (isegi kui isikutel ei olnud õigust deklaratsiooni

ühiselt esitada) tuludeklaratsiooni kohaselt tuleb tagastamisele kuuluv tulumaks kanda abikaasale, kelle

suhtes täiteasja ei ole, siis puudub MTA-l kui täitemenetluses kolmandal isikul õigus kanda

tagastamisele kuuluv tulumaks kohtutäiturile (p 11.1). Tagastamisele kuuluv tulumaks tagastatakse

sellele isikule, kes on abikaasade ühises tuludeklaratsioonis ära näidatud (p 11.2). Antud juhul on

kaebajate ühises tuludeklaratsioonis näidatud, et enammakstud tulumaksu tagastust soovitakse saada

I.T. pangakontole (tl 67, 70). Vaidlus puudub selles, et kaevatavas otsuses ei ole enammakstud

tulumaksu tasaarvestatud ühegi I.T. tasumata rahalise nõudega. Seetõttu, arvestades Riigikohtu

ülalmärgitud seisukohtadega, ei võinud vastustaja jätta kaebajate ühist tagastusnõuet rahuldamata osas,

mis puudutas täitemenetluses täitmiseks esitatud nõuet summas 100,37 eurot. Kohtutäiturile kantud

summa 100,37 eurot tulnuks kanda I.T. pangakontole (vt Riigikohtu lahendi p 11.3). Vastustaja ei

olnud õigustatud ega kohustatud kaebajate ühise tagastusnõude arvelt kohtutäituri arestimise akti

täitma.

Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kaebaja V.P.ile määratud trahvidest, millega kaebajate

tagastusnõue tasaarvestati, kaebajad varem midagi ei teadnud. Vastustaja on kohtule esitanud tõendid,

millest nähtub, et V.P.it on kohtuvälise menetleja (MTA) poolt 26.10.2011 väärteoasjas nr

930011000966/2 karistatud rahatrahviga summas 100 eurot (tl 72). Samuti nähtub toimiku

materjalidest, et V.P.it on kohtuvälise menetleja (MTA) poolt 12.04.2013 väärteoasjas nr

930013000773/2 karistatud rahatrahviga summas 200 eurot (tl 73–74). Mõlemad kohtuvälise menetleja

otsused kannavad kaebaja V.P.i käsikirjalist allkirja. Isegi kui kaebajad ei olnud teadlikud 26.10.2011

rahatrahvi osalisest tasumisest 2013. aastal ja 2014. aastal tasutud maamaksu summade arvelt (tl 87,88),

ei muuda kaebajate mitteteadlikkus rahaliste kohustuste tasutuks lugemise regulatsioonist kaevatava

otsuse õiguspärasust.

Kohus selgitab, et maksukohustuslase rahalised kohustused loetakse tasutuks nende tekkimise ajalises

järjekorras (MKS § 105 lg 6). Kuna V.P.ile 26.10.2011 määratud rahatrahv (100 eurot) oli 2013. aasta

ja 2014. aasta maamaksu summa (kokku 38,77 eurot) tasumise hetkeks veel tasumata rahaline kohustus,

loeti maamaksu summad õigesti varem määratud rahatrahvi katteks (tl 87–88). Seega on kaevatavas

otsuses õigesti märgitud kaebaja V.P.ile 26.10.2011 määratud rahatrahvi tasumata osaks otsuse

tegemise seisuga 61,23 eurot (100 – 19,37 – 19,40 = 61,23).

V.P.i ettemaksukonto nr 05030994 väljavõtetelt ei nähtu, et sinna oleks otsuse tegemise ajaks toimunud

hilisemaid laekumisi kui 18.02.2014, mil I.T. kandis kontole V.P.ile väljastatud maamaksu teate alusel

19,40 eurot (tl 82), mis loeti täies ulatuses V.P.ile 26.10.2011 määratud ja osaliselt tasumata rahatrahvi

osaliseks katteks. Kuna maamaksu teated olid adresseeritud V.P.ile (kinnistusraamatusse on V.P.

kantud maamaksu objektiks oleva Metsahaldja 11 kinnisasja omanikuna), ei oma tähtsust asjaolu, et

V.P.i eest kandis maamaksu teadetel näidatud summad V.P.i ettemaksukontole I.T.. Kõnealuste 2013.

aasta ja 2014. aasta maamaksu teadete alusel I.T. poolt V.P.i ettemaksukontole maksete tegemise ajal

kehtinud korra § 10 järgi loeb maksuhaldur isiku, kes teeb teise isiku nimel makse, tegutsevaks teise

isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki kohustusi makse teinud isiku suhtes

(Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete

ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" 01.12.2012 kuni 31.03.2014 kehtinud

redaktsioonis). Korra § 10 on tänaseks küll muudetud, ent muutunud on üksnes sõnastus ning

lisandunud on viitenumbri märkimise nõue.

Vastustajal oli kohtu hinnangul õigus kaebajate tagastusnõue V.P.i tasumata rahatrahvidest tekkinud

rahaliste

kohustustega

tasaarvestada

(korra

§

lg

2).

Kasutades

TuMS § 44 lõikes 2 toodud võimalust oma tulude ühiseks deklareerimiseks, võtsid abikaasad endale

TuMS § 46 lõikes 1 sätestatud kohustuste, mille kohaselt abikaasad, kes esitasid ühise

tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning

nendele väljastatakse ühine maksuteade. Ühise tuludeklaratsiooni esitamise ja selle allkirjastamisega on

kaebajad seega kinnitanud, et vastutavad ühiste või ühe abielupoole kohustuste eest solidaarselt

(TuMS § 46 lg 1).

31. Kohus leiab, et sarnaselt V.P.i rahatrahvide tasaarvestamise õigusega oli vastustajal ka õigus

kaebajate ühine tagastusnõue tasaarvestada V.P.i katmata maamaksu nõuetega. Toimiku materjalidest

selgub (tl 11–14, 75–82), et kaevatavas otsuses märgitud maamaksu võlg tekkis seeläbi, et 18.03.2009

tasutud 2009. aasta maamaksu summa (19,43 eurot) kanti V.P.i varasema täitenõude katteks;

17.02.2010 tasutud 2010. aasta maamaksu summa (19,43 eurot) kanti 2009. aasta maamaksu katteks;

17.02.2011 tasutud 2011. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti 2010. aasta maamaksu katteks;

28.02.2012 tasutud 2012. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti osaliselt 2010. aasta maamaksu

katteks (0,03 eurot), osaliselt aga 2011. aasta maamaksu katteks (19,37 eurot); 14.02.2013 tasutud

2013. aasta maamaksu summa (19,40 eurot) kanti osaliselt 2011. aasta maamaksu katteks (0,03 eurot),

osaliselt aga 26.10.2011 rahatrahvi katteks (19,37 eurot); 18.02.2014 tasutud 2014. aasta maamaksu

summa (19,40 eurot) kanti samuti 26.10.2011 rahatrahvi katteks (19,40 eurot). Seega said I.T. tasutud

maamaksu summadest tasutud 2009. aasta, 2010. aasta ja 2011. aasta maamaks, kuid 2012. aasta, 2013.

aasta, 2014. aasta maamaks jäi MKS § 105 lõikeid 1 ja 6 arvestades tasumata. V.P.i ettemaksukonto

väljavõttest ei nähtu, et kaebajad oleksid kaevatava otsuse tegemise ajaks tasunud ka 2015. aasta

maamaksu (tl 82).

Kohus nõustub vastustajaga, et 2015. aasta maamaksuteade tuleb lugeda kaebajale V.P.ile

kättetoimetatuks. Toimiku materjalidest nähtub, et kõnealune 2015. aasta maamaksuteade on koostatud

05.02.2015 (tl 81). MaaMS § 7 lõike 4 järgi on maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta

maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, kohustatud sellest 30 päeva jooksul MTA-d teavitama.

Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad on maamaksuteate kättesaamise probleemiga vastustaja

poole pöördunud. Vastustaja kinnitab, et kaebajad ei ole vastavaid teavitusi esitanud. Seega tuli

eeldada, et kaebaja V.P. sai ka 2015. aasta maamaksuteate kätte.

Seega on kaevatavas otsuses tasumata rahaliste nõuetena õigesti märgitud ka 2012.–2015. aasta

maamaksu summad ning nende nõuete katteks oli vastustajal õigus tagastusnõue ülalmärgitut

arvestades ka tasaarvestada.

Kohus ei nõustu kaebajatega, et 2012. aasta, 2013. aasta ja 2014. aasta maamaks on tasutud

mitmekordselt. Kohus selgitas ülal, miks on kaevatavas otsuses õigesti märgitud, et kaebajal V.P.il oli

otsuse tegemise aja seisuga maamaksu võlg, mille katteks oli vastustaja õigustatud tagastusnõude

tasaarvestama. Kaebaja V.P.ile Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast pensionist tehtud

kinnipidamiste õiguspärasuse küsimus ei kuulu käesoleva haldusasja esemesse ning kohus ei võta selle

osas seisukohta.

32. Kaevatavas otsuses on 2012. aasta, 2013. aasta ja 2014. aasta maamaksu tasumata summadelt

arvestatud ka intressi summas 22,35 eurot (tl 4 pöördel ja tl 5 pöördel). Kohus leidis ülal, et kaevatav

otsus on maamaksu summade kaebajate tagastusnõude tasaarvestamise osas õiguspärane, kuivõrd 2012.

aasta, 2013. aasta, 2014. aasta maamaks jäi MKS § 105 lõikeid 1 ja 6 arvestades tasumata.

Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta MKS § 115

lõike 1 kohaselt kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

Kaebajad seda teinud ei ole. Seega oli vastustajal õigus kaevatava otsusega tasaarvestada ka kaebajate

tagastusnõue tasumata maamaksu summadelt arvestatud intress (vt MKS § 115 lg 4). Kuna nõutav

intressisumma vaidluse all ei ole, ei hinda kohus seda, kas intressisumma on arvestatud õigesti või mitte

(tl 5 pöördel).

33. Kohtu hinnangul on kaevatavat otsust põhjendatud ulatuses, mis tagab selle kohtuliku

kontrollitavuse, olgugi, et kaevatava otsuse motiveeritus on pigem vähene. Kaevatava otsuse vähene

motiveeritus ei ole praegusel juhul siiski otsuse tühistamise aluseks. Otsuse põhjendustes on märgitud

selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Otsusest nähtub mh ka täitetoimiku number, mis võimaldab nii

otsuse adressaatidel kui kohtul täiteasja ja selle dokumente tuvastada. Kohus juhib tähelepanu, et

kaevatava otsuse näol ei ole tegemist kaalutlusotsusega, mille põhjenduste esitamine alles

kohtumenetluses ei võimaldaks selle õiguspärasust kontrollida. Otsus on kontrollitav ning selle

tühistamine motivatsiooni puudulikkusele tuginedes ei ole põhjendatud, kuna see ei saanud viia asja

ebaõigele otsustamisele. Asjakohane ei ole kaebajate viide, et otsuse põhjendamisel ei ole järgitud

MKS § 14 nõudeid. Kaebajatel oli võimalus, nii otsuse saamise eelselt kui järgselt, esitada vastustajale

taotlus, saamaks täiendavat teavet nende poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise

korra ja määramise aluste kohta ning saamaks muid selgitusi või koopiaid dokumentidest. Kaebajad ei

väida, et nad on seda teinud ega seda, et vastustaja on teabe andmisest keeldunud. MKS § 14 lõikega 1

kohustatakse maksuhaldurit andma maksukohustuslasele teavet üksnes siis, kui maksukohustuslane

seda maksuhaldurilt taotleb. Olukorras, kus kaebajad ei ole maksuhaldurilt teavet küsinud, on kaebajate

viide MKS § 14 lõike 1 rikkumisele asjakohatu.

34. Tagastusnõudega tasaarvestatud summad kattuvad küll tagastusnõude summaga, ent eelnevat

arvestades ei saa see asjaolu olla kaevatava otsuse tühistamise aluseks.

35. Kohus nõustub kaebajatega selles, et TMS § 131 lg 1 punkti 10 järgi ei saa riiklikule pensionile

seaduses sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleeritakse

riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-ga 47, mille lg 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist

teha kinnipidamisi TMS alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa

arvutatakse RPKS § 47 lõike 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes

riikliku pensioni üldsummast. Seega saab pensionist kinnipidamisena käsitada seesugust olukorda, kus

pensionisumma ei jõuagi pensionäri arveldusarvele (see peetakse enne kinni). Tagastusnõude saavad

moodustada aga summad, mille isik on ise maksena või rahalise kohustuse tasumisena või

tasaarvestamisel tekkinud enammaksena maksuhaldurile ettenähtust suuremas summas maksnud (vt

MKS § 33). Seega ei saa tagastusnõude tasaarvestamise näol olla tegemist pensionisummadele

sissenõude pööramisega TMS 131 lg 1 punkti 10 tähenduses. Seadusega ei ole seatud piirangut

tasaarvestada tagastusnõuet, mis on tekkinud pensioni tulumaksuga maksustamisest. Ülalmärgitut

arvestades ei ole kaevatav otsus vastuolus TMS § 131 lg 1 punktiga 10.

TMS § 132 lõikest 1 tuleneb, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sissetulekuks saab kaebajate puhul

pidada summasid, mida kaebajad on pensionina saanud (vt TMS § 130 lg 11). Käesoleva haldusasja

esemeks ei ole kaebajatele makstavate pensionide summade suurus, vaid MTA otsus, millega jäeti

kaebajate ühise tuludeklaratsiooni esitamisega tekkinud tagastusnõue rahuldamata ja tasaarvestati see

kaebaja V.P.i katmata rahaliste nõuetega. Seega ei ole kaebajate viide TMS § 132 lõikele 1 asjakohane.

Tagastusnõude tasaarvestamise näol ei ole tegemist sissetuleku arestimisega TMS § 132 lõike 1

tähenduses.

36. Kaebajate OÜ-d Ravis, kohtutäitur Kaja Lilloja tegevust, kaebaja V.P.i pensioni summade arvestust

ja laekumist puudutavad väited ning ülejäänud väited, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitanud, ei

puutu kohtu hinnangul käesoleva haldusasja esemesse, mistõttu kohus jätab need väited tähelepanuta.

Kohtutäiturite tegevust, sh täitedokumentide nõuetekohase kättetoimetamata jätmise osas, saavad

kaebajad vaidlustada maakohtus.

37. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 07.05.2015 otsus nr 8-3.1/29877 tuleb osaliselt lugeda

õigusvastaseks, s.o osas, mis puudutab kaebajate tagastusnõude tasaarvestamist kohtutäituri nõudega

summas 100,37 eurot. Selles osas tuleb kaevatav otsus tühistada. Muus osas tuleb kaevatav otsus

lugeda õiguspäraseks ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebajate kohustamisnõue tuleb rahuldada

samuti kohtutäituri nõudega tagastusnõude tasaarvestamise osas ning muus osas jätta ka

kohustamisnõue rahuldamata.

38. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Asjas ei ole kumbki pool kohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega

menetluskulude nimekirja esitanud. Seega tuleb jagada üksnes asjas tasutud riigilõiv (HKMS § 101 lg

2). Kaebajad on riigilõivu tasunud 30 eurot (tl 43). Arvestades, et kaebajate nõue hõlmab 461,55 eurot

ning kohus rahuldab kaebuse üksnes 100,37 euro osas, mis 461,55 eurost moodustab 21,75%, tuleb

vastustajalt kaebajate kasuks 30-eurosest riigilõivust välja mõista 6,53 eurot (21,75%). Ülejäänud osas

jääb asjas tasutud riigilõiv kaebajate endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik