4-16-2193/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-16-2193 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Lembi Looga Avalduse esitaja/sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliamet) Täitemenetluse läbiviija Maksuja Tolliamet Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: D.G

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada D.G-le Maksuja Tolliameti 07.12.2012.a otsusega väärteoasjas nr 930012001356 määratud rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot arestiga 1 (üks) ööpäev ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb D.G ühendust võtta Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti A. M. , tel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, a. @politsei.ee.

4. Selgitada D.G-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Maksuja Tolliamet esitas 21.03.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele D.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2 (3)

Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu (edaspidi maksuhaldur või MTA) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri

07.12.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930012001356 D.G-le

(xxxxxxxxxxx, edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule V™S § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 07.12.2012.a. Seisuga 21.03.2016.a on võlgnikul trahviotsus summas 60 eurot täielikult tasumata.

D.G peaks iseloomustama samuti asjaolu, et MTA-le on laekunud tema kohta kohtutäiturite arestinõudeid kokku summas 87 452,73 eurot. Tasumata on võlgnikul veel kahjunõue summas 44 670,79 eurot ja maksuvõlg kokku summas 1 929,33 eurot.

26.11.2015.a teavitati võlgnikku e-kirja teel muu hulgas ka MTA õigusest vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule taotleda kohtult trahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga. Vastust e-kirjale, samuti laekumisi maksuhalduri ettemaksukontole ei järgnenud. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: D.G ei oma registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. D.G-le tehakse töötasu väljamakseid keskmiselt 410 eurot kuus xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgnikul on kolm alaealist last (sünd. 07.02.2004.a,

18.12.2007.a ja 24.10.2013.a). Tema pangakontod on arestitud alates 01.03.2013.a, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil D.G kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Viis tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksuja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud.

Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul

3 (3)

üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, . Arest või mida ei mõisteta vähem kui viis tundi vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. D.G ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksuja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel ei oma D.G registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

Tema pangakontod on arestitud alates 01.03.2013.a, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. D.G-le on karistuseks määratud rahatrahv Maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 järgi 15 trahviühikut, so 60 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 1 päev aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.

Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et D.G tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207

1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik