2-14-62986/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-14-62986

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

R.T. hagi 1Logistika OÜ vastu töövaidlusasjas nr 4-

1/975

1Logistika OÜ hagi R.T. vastu töövaidlusasjas nr 4-

1/856

Tsiviilasja number

2-14-62986

Tsiviilasja hind

hagi 2 849,98 eurot

vastuhagi 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja/vastuhagis

kostja

R.T.

(isikukood

XXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-post

info@tarmopilv.ee)

kostja/vastuhagis hageja 1Logistika OÜ (registrikood

11705904, asukoht Tähe 106a, 51013 Tartu, e-post

info@1logistika.ee), juhatuse liige Indrek Laanetu

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.T. hagi 1Logistika OÜ vastu rahuldamata.

2. Rahuldada 1Logistika OÜ vastuhagi R.T. vastu osas, milles kostja palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus.

3. Lugeda R.T. ja 1Logistika OÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks töötaja poolt lepingu

korralise ülesütlemisega 14.05.2014. a.

4. Jätta 1Logistika OÜ nõue mõista R.T. välja hüvitis 800 eurot rahuldamata.

5. Jätta R.T. taotlus hagi tagamiseks menetlusse võtmata.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud ¼ ulatuses kostja kanda ning ¾ ulatuses hageja kanda.

8. Rahuldada R.T. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata R.T.

menetluskulude rahaliseks suuruseks 720 eurot.

9. Vastavalt menetluskulude jaotusele, mõista 1Logistika OÜ-lt R.T. kasuks välja

menetluskulu 180 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

R.T. (hageja) esitas 22.12.2014. a kohtule taotluse töövaidluskomisjoni 24.11.2014. a otsuste

vaidlustamiseks töövaidlusasjades nr 4-1/856 ja 4-1/975.

Töövaidluskomisjonis palus hageja 1Logistika OÜ-lt (kostja) välja mõista töötasu perioodi

eest 1.04.2014. a kuni 14.04.2014. a summas 488,20 eurot (bruto), kasutamata puhkuse

kompensatsiooni TLS § 71 alusel summas 84,78 eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel

summas 2312,52 eurot (bruto), viivise summas 17,64 eurot.

Kostja esitas vastunõude, paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus,

lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks TLS § 107 lg 1 ja lg 2 alusel, välja mõista kahju

hüvitis TLS § 95 lg 3 alusel ning hüvitisena ühe kuu keskmine töötasu TLS § 109 lg 1 alusel.

Töövaidluskomisjon

rahuldas

otsusega

nr

4-1/975

hageja

nõude

osaliselt.

Töövaidluskomisjon mõistis R.T. kasuks välja töötasu perioodi eest 1.04.2014. a kuni

14.04.2014. a summas 483,30 eurot ning kasutamata puhkuse kompensatsiooni ühe päeva eest

84,78 eurot. Muus osas jäeti hageja nõue rahuldamata.

Töövaidluskomisjon rahuldas otsusega nr 4-1/856 1Logistika OÜ (kostja) vastunõude

osaliselt. Töövaidluskomisjon luges, et tööleping poolte vahel ei lõppenud 14.04.2014. a

ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.04.2014. a ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 3 alusel summas 800 eurot. Muus

osas jäeti kostja nõue rahuldamata.

Kohtule esitatud avalduses palub hageja jätta rahuldamata 1Logistika OÜ hüvitisenõue

summas 800 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu erakorralise

ülesütlemise eest tööandja olulise rikkumise tõttu brutopalgana summas 2849,98 eurot.

Kohtule esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.07.2010. a tähtajatu töölepingu, milles

pooled leppisid kokku, et töötaja netopalk on 800 eurot ühes kalendrikuus ja töötasu tuli välja

maksta hiljemalt viiendaks kuupäevaks. Kostja hilines pidevalt palga maksmisega, mistõttu

hageja ütles 14.04.2014. a e-kirjaga töölepingu erakorraliselt üles.

Hageja toob välja, et tööleping sõlmiti 5.07.2010. a, ent esimene töötasu ülekanne toimus

alles 10.10.2011. a; töötasu on pidevalt makstud oluliselt hiljem, kui järgneva kuu viiendaks

kuupäevaks; hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 2013. a veebruaris kandis kostja

töötasu kahes jaos, kõigepealt 315,95 eurot ning seejärel 183,12 eurot; kostja viivitas hagejale

puhkusetasu maksmisega ligikaudu kuu aega – hageja esitas puhkuse avalduse 9.12.2013. a

ning soovis puhkusele minna alates 20.01.2014. a, seega tuli puhkusetasu töötajale üle kanda

hiljemalt 16.01.2014. a, mitte alles 11.02.2014. a.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsused osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks ning rahuldas kostja nõuded.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg 1 teise lause

kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas,

mis ei ole seotud

vaidlustatud osaga. Seega ülejäänud osas on

töövaidluskomisjoni otsused jõustunud.

2. Kohus leiab, et hageja nõue hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja

vastuhagi osas leiab kohus, et kostja nõue tuvastada töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus tuleb rahuldada, kostja nõue hüvitise saamiseks aga jätta

rahuldamata.

3. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda

mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 2

kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse

kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud

töötasu maksmisega. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma

töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja

töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

4. Hageja tugineb eelkõige sellele, et kostja on alates töölepingu sõlmimisest

maksnud töötasu pidevalt hiljem kui kokku lepitud aeg, milleks oli iga kuu

viies kuupäev. Selle asemel on töötasu kantud 10. kuupäevaks, mõnikord ka

hiljem. Hageja väitel puudus poolte vahel kokkulepe töötasu maksmise kohta

hilisemal kuupäeval.

5. Riigikohus on 7.04.2009. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09 punktis 13

märkinud, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on PalS § 4 lg 1 järgi

lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust

ühepoolselt töötaja palka vähendada. Töölepingu tingimuste muutmise

vormistamise kohustus lasub TLS § 28 lg 3 ja § 70 järgi tööandjal.

Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi ei muuda asjaolu, et tööandja on

lõpparve arvutanud suurema kuupalga alusel, kui oli märgitud töölepingus.

Kolleegiumi arvates tuleb juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole

töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale

makstud palga teatisest, eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises

kokku leppinud.

6. Hageja tõlgendab Riigikohtu seisukohta selliselt, et tõendamiskoormis lasub ka

käesoleval juhul tööandjal, st kostjal, ning leiab, et kostja ei ole kokkuleppe

olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et isegi kui ei saa eeldada, et pooltel oli

töötasu hilisema maksmise osas kokkulepe, on töötaja tulenevalt TLS § 91 lg-

st 4 kaotanud õiguse sellele rikkumisele tuginedes tööleping erakorraliselt üles

öelda. Tööleping oli sõlmitud 2011. a ning töötasu on alates lepingu

sõlmimisest makstud iga kuu ligikaudu 10. kuupäevaks. Hageja saatis kostjale

lepingu ülesütlemise avalduse 14.04.2014. a ning selleks ajaks oli kohtu

hinnangul mõistlik aeg sellele rikkumisele tuginemiseks ilmselgelt möödunud.

7. Lisaks töötasu pidevale hilisemale maksmisele, on hageja kostja rikkumistena

välja toonud asjaolud, et esimene töötasu ülekanne toimus alles 10.10.2011. a

ning 2013. a veebruaris kandis kostja töötasu üle kahes jaos. Ka nende

rikkumiste osas oli mõistlik aeg rikkumistele tuginemiseks kohtu hinnangul

ilmselgelt möödunud.

8. Lisaks viivitustele töötasu maksmisega, tugineb hageja ka sellele, et 2014. a

jaanuaris viivitas kostja hagejale puhkusetasu maksmisega ligikaudu kuu aega.

Nimelt esitas hageja puhkuse avalduse 9.12.2013. a ning soovis puhkusele

minna alates 20.01.2014. a, seega tuli puhkusetasu töötajale üle kanda

hiljemalt 16.01.2014. a, mitte alles 11.02.2014. a.

9. TLS § 70 lg 2 kohaselt puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval

enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse

kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Puhkusetasu maksmisega

viivitamine võib olla oluliseks rikkumiseks, mis annab töötajale õiguse leping

erakorraliselt üles öelda (vt näiteks Riigikohtu 1.03.2005. a otsuse tsiviilasjas

nr 3-2-1-1-05 p 16). Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt maksti hagejale

puhkusetasu koos puhkuse kasutamisele järgneva töötasuga. Kokkulepe, mille

kohaselt töötasu oleks makstud puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval,

olnuks seaduse kohaselt lubatav. Pärast puhkusetasu maksmisega viivitamist

on hageja pidanud võimalikuks kahe kuu jooksul töölepingu täitmist jätkata.

Sellest tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada seda mõjuvaks põhjuseks

lepingu ülesütlemiseks, millest tulenevalt ei oleks saanud mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist. Selle rikkumise puhul ei saa kahte kuud pidada mõistlikuks

ajaks TLS § 91 lg 4 mõttes.

10. Kohus märgib, et ühegi hageja viidatud rikkumise puhul ei nähtu asja

materjalidest, et hageja oleks nende rikkumistega seoses varem tööandjale ka

pretensioone esitanud ning nõudnud lepingu täitmist. See näitab seda, et

tegemist ei olnud rikkumistega, mis oleksid töösuhte jätkamise töötaja jaoks

võimatuks muutnud. Lepingu erakorralise ülesütlemise aluse puudumisel on

töötajal õigus leping korraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise eelduseks

peaks olema sellise mõjuva asjaolu olemasolu, millest saab järeldada

töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust enne 30-kalendripäevast

etteteatamist. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu hinnangul ei

esinenud, töötaja on ise pidanud töölepingu jätkamist viidatud rikkumiste

järgselt võimalikuks ning ei ole lepingut mõistliku aja jooksul üles öelnud.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hagejal puudus alus tööleping

erakorraliselt üles öelda. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva alusete

või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Seega kohus

rahuldab kostja vastuhagi osas, milles kostja palus tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus.

11. Hageja palub välja mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel, mille I lause kohaselt

kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut

oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus leidis, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine, siis jätab kohus hageja nõude TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitise saamiseks rahuldamata.

12. Riigikohus on 15. aprillil 2015. a tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 tehtud otsuse p-s

11 asunud seisukohale, et olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu

töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab

ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel

lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase

etteteatamistähtaja möödumist ning sellises olukorras ei kohaldu TLS § 107 lg-

d 1 ja 2.

13. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. TLS § 95 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab töötaja erakorralist

ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid

selle kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Hageja ütles

lepingu üles 14.04.2014. a e-kirjaga, mille kostja on töövaidluskomisjonile

esitatud avaldusest nähtuvalt samal päeval kätte saanud (töövaidlusasja nr 4-

1/856 tl 1, 3). Kuna kohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine, tuleb vastavalt TLS § 85 lg-le 4 ning § 98 lg-le 1

lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks korraliselt 14.05.2014. a.

14. Kohus leiab, et kostja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata sõltumata sellest

kas hagejal oli alus tööleping erakorraliselt üles öelda või mitte. Riigikohus on

eelviidatud 15.04.2015. a lahendis leidnud, et olukorras, kus töölepingu

lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla

õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1

või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1

sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju (otsuse p

14); TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena

töötasu

ulatuses

hüvitist,

kui

töötaja

on

lahkunud

töölt

enne

etteteatamistähtaega (otsuse p 13); kuna TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ei kohaldu, ei

ole tööandjal sellises olukorras õigust saada hüvitist TLS § 109 lg 4 järgi

(otsuse p 15).

15. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudis kostja mõistlikku hüvitist

töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Viidatud Riigikohtu 15. aprilli 2015. a lahendist tulenevalt ei olnud tööandjal

sellises olukorras õigust nõuda mõistlikku hüvitist, vaid tööandjale tekitatud

kahju hüvitamist. Kostja ei ole välja toonud, millist kahju hageja talle

põhjustas, seega ei oleks kostja hüvitise nõue saanud rahuldamisele kuuluda.

Taotlus hagi tagamiseks

Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis

23.12.2014. a määrusega käiguta. Kohus ei ole taotluse osas seisukohta võtnud.

Hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu kohus jätab taotluse menetlusse võtmata

(TsMS § 3401 lg 2). Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda avalduselt tasutud

riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu

tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood).

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamata jätmist vastuhagi osalist rahuldamist peab kohus põhjendatuks

jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel ¼ ulatuses kostja ning ¾ ulatuses hageja kanda.

Hageja on 23.03.2016. a esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 98-100),

mille kohaselt tema menetluskuluks on õigusabikulu 1200 eurot (sh käibemaks). Hageja

kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.

Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Pilv osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis ajakuluga kokku 10 tundi; õigusabi hõlmab

järgimisi toiminguid: konsultatisioon kliendile 1 h, materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni kujundamine 1 h 30 min, seisukoha esitamine ja koostamine Lõuna Inspektsiooni

töövaidluskomisjonis 2 h 30 min, otsusega tutvumine 1 h, õigusliku positsiooni kujundamine

1 h 30 min, avalduse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule 2 h 30 min.

TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, peab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi (3 tundi

töövaidluskomisjonis ning 3 tundi hagimenetluses kohtus, sh töövaidluskomisjoni otsusega

tutvumine). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtupraktikas peetud

tavapäraseks.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ning määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 720 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu

summas 180 eurot.

Kostja ei ole hagile vastanud ning menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulud, mis

nähtuksid asja materjalidest (eelkõige riigilõiv) kostjal puuduvad.

Hageja on lisaks enda õigusabiarvetele esitanud kohtule A.A. töövaidluskomisjonis

esindamise eest esitatud arve summas 600 eurot. Kohus märgib, et kuna A.A. ei ole

käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks, ei saa kohus tema kantud menetluskulusid kostjalt

välja mõista. Kui A.A. soovib töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude hüvitamist, siis

võib ta esitada teise poole vastu kohtusse hagi menetluskulude kui kantud kahju hüvitamiseks,

eeldusel et täidetud on kahju hüvitamise eeldused (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, VÕS

§ 127 lg-d 2 ja 3; vt nt Riigikohtu 21.09.2015. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 p 33).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik