3-16-274/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-16-274 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2016, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

V. K kaebus Viru Vangla 22.12.2015 käskkirja nr 6- 3/1657-D tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja-V. K , volitatud esindaja Natalja Janis- Komarov Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta V. K kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. juuni 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 22.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1657-D (tl 5-6) tunnistati kinnipeetav V. K süüdi punkti 1.12.8 rikkumises ning määrati karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks.

2. V. K esitas 29.12.2015 Viru Vanglale vaide reg 04.01.2016 nr 6-12/1-1 (tl 11-12p) Viru Vangla 22.12.2015 käskkirja nr 6-3/1657-D kehtetuks tunnistamiseks.

3. Viru Vangla 06.01.2016 vaideotsusega 6-12/1-2 (tl 14-14p) jäeti kinnipeetav V. K vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. 05.02.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V. K kaebus Viru Vangla 22.12.2015 käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks IV üksuse vanemvalvuri T.-M A 14.12.2015 koostatud ettekanne nr 6-20/9076-1. Kaebuse esitaja ei ole talle süüks pandud tegu sooritanud ja leiab, et tegemist on vanemvalvuri T.-M A poolse kättemaksuga, kuna kaebuse esitaja omas julgust juhtida tähelepanu tema poolsetele rikkumistele. Käskkirjaga on asutud moonutama kaebuse esitaja ütlusi, et talle jäi mulje, et tegemist oli tema kambrikaaslasega. Kaebuse esitaja kirjutas oma selgitustes, et olles seljaga, ei näinud ta, kes üritas temaga suhelda. Kaebuse esitaja on selgitanud, et kui isik teeb kehakultuuri harjutusi, siis on tähtis hingamine ning rääkida ei ole võimalik. Kaebuse esitaja ei kuulnud sõnu, vaid kuulis ainult meesterahva häält. Viru Vangla sisekontrolli osakonda on korduvalt teavitatud valvur T.-M A kui provokaatorist, kes meelega provotseerib kinnipeetavaid. Samuti on sisekontrollile teada juhtum, mis viitab, et valvur T.-M A näol ei ole tegemist kohusetundliku ja usaldatava ametnikuga. Vastustaja poolne etteheide kaebuse esitajale, et ta kogus ise enda süütuse tõendamiseks ütlusi, on arusaamatu. Kaebuse esitajal oli põhjendatud kahtlus, et vastustaja ei suvatse tõde välja selgitada. Kaebuse esitaja kahtlused leidsid kinnituse, kui ta avastas distsiplinaarmenetluse protokollist, et menetlus oli läbi viidud ühepoolselt ja rikutud on kõiki menetlusnorme. Kõik viitab sellele, et kaebuse esitajat taheti lihtsalt süüdi tunnistada rikkudes VSkE § 97 lg 1 p 6, § 98 ja HMS § 6. Kaebuse esitajale määrati karistus ebatsensuursete väljendite kasutamise eest üksnes valvuri ütluste kohaselt. Teisi tõendeid pole vastustaja üritanud koguda. Kaebaja poolt esitatud tõendeid on aga vastustaja põhjendamatult jätnud tähelepanuta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellega on vastustaja rikkunud haldusorganile pandud uurimiskohustust. Kaebuse esitaja süüks pandud rikkumise kohta on ütlusi andnud nii valvur kui ka kaebuse esitaja koos kahe tunnistajaga ning need ütlused välistavad üksteist.

Vastustaja vastuväited

5. 16.03.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 25-26p), mille kohaselt vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja palub jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetavat võis rikkumiste eest distsiplinaarkorras karistada, kuna kinnipeetav kasutas väljendeid, mis on ebatsensuursed ja solvavad, käitus solvavalt, seega ei allunud ta kodukorra punktis 1.12.8 sätestatud keelule. Vastustaja leiab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-es kehtestatud nõudeid ja kohaldatud uurimisprintsiipi.

6. Distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitati kaebajat teatisega, milles anti kaebajale tähtaeg temapoolsete selgituste andmiseks hiljemalt 16.12.2015 kell 10.00 ja seda selgitas inspektor-kontaktisik kaebajale ka veel suuliselt. Kaebaja antud ajaks selgitusi ei andnud. Kaebaja väitis, et ei saanud sellest aru, kuigi allkiri teatisel oli olemas. Kaebajale selgitati, et tal võimaldatakse esitada selgitused ka järgmisel päeval, ehk 17.12.2015, kuid ka selleks ajaks kaebaja omapoolseid selgitusi ei esitanud. Alles seejärel, 21.12.2015 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll ning kaebaja esitas vastuväited protokollile koos kaaskinnipeetavate 15.12.2015 ütlustega alles pärast nimetatud protokolliga tutvumist. Seega kaebajale anti korduvalt võimalus seletuste andmiseks, kuid kaebaja neid võimalusi ei kasutanud. Vastustaja on seisukohal, et ettekandes märgitu kajastab täpselt juhtumit ning kaebaja tegevust. Kaebaja väide ametniku kättemaksust on otsitud ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei kasutanud ettekandes märgitud väljendeid. Ettekanne on koostatud koheselt peale juhtumi toimumist ning selles on sõnaselgelt märgitud kaebaja poolt kasutatud väljendid. Kaebaja on küll esitanud vanglale pöördumisi, milles juhib tähelepanu nimetatud ametniku tegevusele ja vangla on neile vastanud, kuid tegemist ei ole olnud pöördumistega, mida pidanuks lahendama sisekontrolli valdkond. Vastustaja suhtub jätkuvalt kriitiliselt, kaebaja poolt kaaskinnipeetavatelt võetud selgitustesse ja on seisukohal, et kaebaja poolt iseseisvalt tõendite kogumine, antud juhul kaaskinnipeetavate „tunnistajatena“ küsitlemine võib tuua vanglale kaasa julgeolekuohu. 16.03.2016 õiendis ametnik selgitas, et kaebaja liikus kambris ringi ja nägi, et teda kõnetas ametnik, eiras vanglaametniku korraldusi teadlikult ja juhtumi juures teisi kinnipeetavaid ei olnud. Seega, järeldub, et juhtumi juures teisi kinnipeetavaid ei viibinud ning kaebaja poolt kogutud tõendid ei ole objektiivsed ja kaebaja poolt esitatud sooviga vabaneda vastutusest.

Kohtu seisukoht

7. V. K on esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 22.12.2015 käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks (tühistamiskaebus). Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav V. K süüdi punkti 1.12.8 rikkumises ning määrati karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks.

8. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 67 lg 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

9. Viru Vangla kodukorra 1.12.8. kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et nimetatud kodukorra punktist ei tulene, et vastav säte kehtiks üksnes suhtlemisel ametnikega, mistõttu ei oma tähtsust, kas rikkumine pandi toime vanglaametniku või mõne teise vanglas viibiva isiku suhtes.

10. Kohus märgib, et kodukorra punkti 1.12.17. kohaselt on kinnipeetaval keelatud teha kambri ehitusja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms).

11. Käesoleva vaidluse puhul oli distsiplinaarmenetluse ajendiks Viru Vangla neljanda üksuse vanemvalvuri T.-M A 14.12.2015 koostatud ettekanne nr 6-20/9076-1 (tl 32p), mille kohaselt 14.12.2015 kella 10:10 paiku märkas valvur, et K319 ukse peal ja juures rippusid üleriided. Valvur palus üleriided ära võtta, aga kinnipeetav V. K ei reageerinud tema kõnetamise peale. Kinnipeetav tegi trenni. Valvur kõnetas kinnipeetavat uuesti, mille peale kinnipeetav ärritus ja hakkas valvurit valimatult sõimama. Valvur selgitas kinnipeetavale, et nii ei käituta, kuid see ei mõjunud kinnipeetavale. Kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest. Kohtule esitatud õiendi ettekande nr 6-20/9076-1 (tl 28) kohta nähtub, et kinnipeetav V. K viibis kambris üksi ja teisi kinnipeetavaid juures ei olnud, mistõttu olid kinnipeetava solvangud suunatud otse ametniku vastu. V. K liikus kambris ringi ja nägi, et temaga rääkis ametnik.

12. Kaebuse esitaja väitel ei ole ta talle süüks pandud tegu sooritanud ja leiab, et tegemist on vanemvalvuri T.-M. A poolse kättemaksuga, kuna kaebuse esitaja omas julgust juhtida tema tähelepanu tema poolsetele rikkumistele. Kaebaja on kaebusele lisanud pöördumised 21.12.2015 (tl 7) ja 04.01.2016 nr 6-14/101-1 (tl 8), mille kaebaja on esitanud Viru Vanglale vanemvalvuri T.-M. A tegevusega seoses.

13. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Viru Vangla liigitanud kaebaja pöördumised märgukirjadeks ja neile ka vastanud 05.01.2015 nr 6-14/46754-2 (tl 35) ja 06.01.2016 nr 6- 14/101-2 (tl 34). Nimetatud pöördumistele on kaebaja märkinud koostamise kuupäevaks 16.12.2015 ja 26.12.2015, mis on omakorda vanglale esitatud vastavalt 21.12.2015 ja 04.01.2016, seega alles pärast käesoleva vaidlusega s.o 14.12.2015 seotud intsidenti. Kohtu hinnangul ainuüksi nimetatud asjaolust, et pöördumised on esitatud hilisemalt, ei saa käesoleval juhul rääkida väidetavast ametniku kättemaksust ega anna alust muul viisil kahelda vanglaametniku ettekande õiguses. Antud asjaolu üksnes kinnitab vanemvalvuri T.-M. A õiend (tl 33), mille kohaselt valvur ei tundnud end kinnipeetava sõnadest solvatuna. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt ei ole vanemvalvur T.-M A varasemalt valeütlusi andnud. Samuti ei ole kohtu hinnangul kaebaja väide valvuripoolse kättemaksu kohta eluliselt usutav.

14. Kaebaja hinnangul on menetlus läbi viidud ühepoolselt ja rikutud on kõiki menetlusnorme. HMS § 6 haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

15. Neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku K. R 15.12.2015 teatise (tl 32) kohaselt nähtub, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest ning mille ajendiks oli neljanda üksuse vanemvalvuri T.-M. A 14.12.2015 koostatud ettekanne. Teatise kohaselt selgitati V. K ’ile tema õigusest anda distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi. Teatisel on kaebaja omakäeliselt kinnitanud, et on teadlik menetluse algatamisest ning sellest, et kirjalikud selgitused tuleb anda hiljemalt 16.12.2015 kell 10:00. Samuti Viru Vangla 29.12.2015 vastusest nr 6-14/47076-2 (tl 36) nähtuvalt 16.12.2015 inspektor-kontaktisiku kabinetis selgitati kaebajale veelkord suuliselt, et tähtaeg selgituste andmiseks oli 16.12.2015 hommikul kell 10.00. Kohtule esitatud V. K seletuskirja kohaselt on kaebaja omapoolsed selgitused toimunu kohta edastanud vanglale 21.12.2015.

16. Tulenevalt eeltoodust on menetluse käigus kohus tuvastanud, et kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused, vangla on täiendavalt kaebajale suuliselt selgitanud selgituste esitamise korda, samuti on vangla pikendatud selgituste andmise tähtaega, kuid nimetatud asjaoludele vaatamata, esitas kaebaja omapoolsed selgitused alles 21.12.2015 s.o pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga nr 7-2/46649-1 (tl 30p-31) tutvumist. Mistõttu kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide menetluse ühepoolse läbiviimise kohta asjakohane.

17. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.

18. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja lähtunud karistuse määramisel asjaolust, et kaebajal puuduvad varasemad kehtivad samalaadsed rikkumised. Kohus tuvastas, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 32), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused, menetluse käik on protokollitud (tl 30p-31) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

19. Tulenevalt eeltoodust jääb V. K i kaebus Viru Vangla 22.12.2015 käskkirja nr 6-3/1657-D tühistamiseks rahuldamata.

Menetluskulud

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 18.02.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik