4-16-2682/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-2682 10. mail 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman

juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja menetlusaluse isiku K.P osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

K.P, ik XXX, EV kodakondsus, elukoht XXX, töötu, 4 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja § 224 lg 2 ning 223 lg 1, § 224 lg 1 järgi.

Vastavalt 19.03.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1483445 (2316,16,002946) 19.03.2016 kell 05:41 Amburi tn 3, Tallinnas, Amburi 1 ja Amburi 4 vahel, liikudes Amburi 4 suunas juhtis K.P mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,78 +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud

mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST nr ARDF 0051, taatlemistunnistus nr TTRC-15-00171.

Sellega rikkus K.P LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt 23.03.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1482526 (2302,16,004298) 19.03.2016 kell 12:27 Pae 68, Tallinnas juhtis K.P mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l kohta.

Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 nr. ARAF-0011, taatlemistunnistus TTRC-15-00185, tagurdamisel ei taganud ohutust ning sõitis otsa

sõidukile MB. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XXX ja Kreditex Liising OÜ'le. Sellega rikkus K.P LS § 49 lg 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles K.P-le karistuseks § 224 lg 2 ja 223 lg 1, § 224 lg 1 järgi kokku 30 päeva aresti ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et juhtis 19.03.2016 varahommikul mootorsõidukit alkoholijoobes. Tunnistas liiklusõnnetuse põhjustamist samal päeval kell 12.27 ning varalise kahju tekitamist XXX ja Kreditex Liising OÜ'le. Nõustus üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on väärteoasjas nr 2316,16,002946 esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku K.P väärteoprotokollis nr AB1483445 märgitud ütluste

kohaselt 19.03.2016 juhtis mootorsõidukit BMW XXX Amburi tänaval, oli natukene alkoholi mõju all.

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt viibides 19.03.2016 autopatrullis 3280 Tallinnas koos

patrullpolitseinik XXX ning teostades liiklusjärelevalvet Tallinnas, Amburi tn nägi Amburi 1 ja Amburi 4 sõiduautot BMW reg.nr XXX hõbedast värvi. Kuna sõiduautol ei põlenud esituled ja auto kiirendas otsustati autot kontrollida. Kella 05:41 ajal anti sõiduautole Amburi 3 juures sinipunase vilkuriga peatumismärguande. Auto peatatud Amburi 3 juures. Kontrollides selgus, et

2

autot juhtis K.P ik XXX. Kuna isikul tuli suust

alkoholilõhna, kõne oli veidi segane, silmad punetasid, siis kontrollisid isiku võimalikku

alkoholijoovet indikaatorvahendiga Alcoquant 6020. Indikaatorvahendi näit oli 0,71 mg/l. Seejärel toimetati isik Kesklinna politseijaoskonda, kus isik puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõppnäit oli 0,73 mg/l. Isik viibis autos üksinda. Auto jäi lukustatult pargituna Amburi 3 juurde. Sõiduauto liikus kiirendamise hetkel Amburi 4 suunas.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.P sõiduki

juhtimiselt 19.03.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW 530D reg.nr XXX, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (19.03.2016 kell 05:41), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena K.P alkoholijoove (0,71 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (19.03.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükkiga,

millest nähtuvalt tuvastati 19.03.2016 kell 05:50-05:54 K.P alkoholijoove (lõplik lugem 0,78 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,73 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

Kohtule on väärteoasjas nr 2302,16,004298 esitatud järgmised tõendid:

- 19.03.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht

asub Harju maakonnas, Tallinnas, Pae tn 68 juures. Vaatlusprotokollist nähtuvalt pargitud sõiduautole MB C250 reg.nr XXX sõitis otsa sõiduauto BMW 530D reg.nr XXX. Sõiduautol BMW on vigastatud vasakpoolne taganurk. Sõiduautol MB on vigastatud vasakpoolne esimene poritiiv, iluliist. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 20 km/h. Sündmuskohal Pae 68

maja servast (vt. skeemilt) tõmmatud sirge teeservani ja antud koht on edaspidi nullpunkt. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda teeserva 4,2m Punane tn suunas ja sealt ligi 0,25m asub s/a MB reg.nr XXX parempoolne esirehv. S/a parempoolne tagarehv asub teeserva vastas. Muid jälgi ei leitud. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem, fototabel ja sõiduki vaatlusprotokoll.

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 19.03.2016 tema auto seisis Pae 68 parklas. Tema istus oma

autos MB C250 Diesel, avarii toimus parklas, BMW juht tagurdas ja kell 12:30 toimus avarii, sõitis otsa tagapamperiga tema auto sisse, mille tagajärjel sai vigastada esimene poritiiv. BMW XXX süüdi, sest oli joobes. Helistas politseisse, tuli patrullauto, võttis alkoholijoobes juhi ja viis teda ekspertiisi. Peale avariid juht alkoholi ei tarvitanud, tema auto MB C250 Diesel XXX.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (19.03.2016 kell 12:38), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena K.P alkoholijoove (0,22 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (19.03.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükkiga,

millest nähtuvalt tuvastati 19.03.2016 kell 12:50-12:54 K.P alkoholijoove (lõplik lugem 0,26 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,21 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati K.P sõiduki

juhtimiselt 19.03.2016, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Menetlusaluse isiku K.P ütluste kohaselt LÕ päeval (ärkas ülesse ja hommikul sõi)

kella 12 paiku hakkas liikuma Pae turu suunas (tundis ennast hästi ja oli kindel selles, et absoluutselt kaine) selleks, et peale remondi jäänud 4 kotti viimistluspahtlit maha müüa. Olles parklas ostjate ootel eesmärgiga parklast välja sõita ja minna maja nr 64 trepikoja juurde hakkas tagurdama. Ei pannud tähele taksojuhi 124 Mercedesel, sõitis otsa vasakule esitiivale. Kahetseb tehtut.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.P 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 20.02.2016 LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga. Tasutud on kaks rahatrahvi, enda sõnutsi tasutud on ka kolmas trahv, neljanda trahvi tasumiseks on aega juunikuuni.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning K.P süü rikkumistes on tõendatud:19.03.2016 kell 05:41 juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg (LS § 224 lg 2) ning 19.03.2016 kell 12:27 juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

3

mitte väiksem kui 0,21 mg (LS § 224 lg 1), samuti tagurdamisel ei taganud ohutust ning sõitis otsa

sõidukile MB. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XXX ja Kreditex Liising OÜ'le (LS § 223 lg 1). K.P käitumine sisaldab LS § 224 lg 1, § 224 lg 2 ja 223

lg 1 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. K.P käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on K.P varem karistatud ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal sõitmise eest (LS § 221 lg 1) ja kolm korda lubatud

sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2), viimased trahvid on tasumata. Eelnevalt on Roman

K.P väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste)

toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused – rahatrahvid ei ole isikule mõju avaldanud. Käesolevalt mõistab kohus karistuse kolme rikkumise eest, millised on toime pandud ühel päeval. Pärast esimest kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei suutnud K.P teha vastavaid järeldusi, enda sõnutsi ta arvas, et on välja maganud.

Kohus on seisukohal, et arvestades sellist K.P käitumist, on kohane teda karistada karmima sanktsiooniga, s.o arestiga. Eeltoodust tulenevalt tuleb K.P-le LS § 224 lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab K.P-le KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2, § 224 lg 1 ning § 223 lg 1 järgi karistusena aresti sanktsiooni keskmises määra lähedases suuruses, so 20 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab K.P käituma edaspidi seaduskuulekalt. 19.03.2016 kell 05.41 pani Roman K.P toime ühe teo ning samal päeval kell 12.27 pani ta toime samasuguse süüteo ning põhjustas liiklusõnnetuse (LS § 223 lg 1), kuid kõikide nimetatud tegude eest tuleb mõista üks põhikaristus analoogselt kriminaalasjades mitme analoogse episoodi eest mõistetava karistusega. 19.03.2016 kell 12.27 toimepandud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk kahe teoga (LS § 224 lg 2 ning § 224 lg 1 ja § 223 lg 1), mis täidavad mitu

väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on

karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kohus leiab, et eripreventiivse prognoosi

kohaselt K.P suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. K.P ei ole varem karistatud arestiga või üldkasuliku tööga ning kohtu arvates üldkasuliku töö tegemine mõjutab K.P käituma seaduskuulekalt. Lisakaristuse kohaldamine tuleks kõne alla pärast seda, kui K.P jätkab rikkumiste toimepanemist ka pärast üldkasuliku töö või aresti ärakadnmist.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada K.P LS § 224 lg 2, § 224 lg 1 ning LS § 223 lg 1 järgi (19.03.2016 kell 05.41 ja kell 12.27 toimepandud kahe rikkumise eest) ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.P-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

4

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata K.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt