2-15-2260/61 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. mai 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-15-2260

Kohtuasi

XXXXhagi XXXXKÜ vastu korteriühistu 10.12.2014

üldkoosoleku otsuste p 1 ja p 2 ning 09.04.2015

üldkoosoleku otsuste p 1.1 ja p 1.2 kehtetuks tunnistamiseks

või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Hagihind

7000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

XXXX(isikukood

XXXX,

elukoht:

XXXX)

lepingulised esindajad Danil XXXX ja Oksana XXXX

Kostja: XXXXKÜ (registrikood XXXX, asukoht: XXXX),

lepingulised esindajad Erika XXXX ja Valeria XXXX

Kohtuistungi toimumise aeg

28. märtsil 2016

Resolutsioon

1. XXXXhagi XXXXKÜ vastu korteriühistu 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 1

ja p 2 kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks rahuldada

2. Tunnistada XXXXKÜ korteriühistu 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 1,

millega endine juhatus ümbervaliti ja uuteks juhatuse liikmeteks valiti XXXX(krt.15),

XXXX(krt.32), XXXX(krt 57), XXXX(krt 81), XXXX (krt 133), kehtetuks

3. Tuvastada, et XXXXKÜ korteriühistu 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 2,

millega valiti uuteks revisjonikomisjoni liikmeteks XXXX(krt 110), XXXX(krt 45) ja

XXXX (krt 8), on tühine

4. Jätta XXXXhagi XXXXKÜ vastu korteriühistu 09.04.2015 erakorralise üldkoosoleku p 1.1

ja p 1.2 kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. 12.02.2015 esitas XXXX(edaspidi hageja) hagi XXXXKÜ (edaspidi kostja) vastu

korteriühistu 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse punkti 1, millega otsustati

ümbervalida juhatus ja valida uued juhatuse liikmed kooseisus: XXXX(krt.15),

XXXX(krt.32), XXXX(krt 57), XXXX(krt 81), XXXX(krt 133) ja punkti 2, millega valiti

uuteks revisjonikomisjoni liikmeteks XXXX(krt 110), XXXX(krt 45) ja XXXX (krt 8)

kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt samade otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi

nr. 2-15-2260).

2. 22.05.2015 esitas hageja hagi kostja vastu korteriühistu 09.04.2015 erakorralise

üldkoosoleku otsuste p.1.1 ja p.1.2, millega kutsuti tagasi juhatus koosseisust XXXX,

XXXX, XXXX, XXXXja XXXXja valiti juhatuse uue koosseisuks: XXXX(krt 57),

XXXX(krt.32), XXXX(krt.15), XXXX(krt 185), XXXX(krt 110) kehtetuks tunnistamiseks

või alternatiivselt samade otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-15-7834).

3. 02.03.2016 kohtumäärusega liitis kohus esitatud hagid ühte menetlusse numbriga 2-15-2260.

Hagiavalduse asjaolud

4. 20.04.2015 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu XXXXliige ja juhatuse

liige. 14.11.2014 esitasid XXXX ja nn „algatusgrupp“ avalduse korteriühistu juhatuse

ümbervalimise eesmärgil erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 10.12.2014 toimus

kostja erakorraline üldkoosolek päevakorraga: KÜ XXXXjuhatuse muutumine. Üldkoosolek

ei olnud otsustusvõimeline, kuna puudus nõutud kvoorum 56/216. Hiljem vormistas sama

„algatusgrupp“ kirjaliku hääletuse, mille toimumise kuupäeva on raske tuvastada. 04.01.2015

toimus kostja juhatuse koosolek, kus kehtiv juhatuse koosseis ei viibinud. 03.02.2015

vormistas uus juhatus notari kaudu avalduse vana juhatuse koosseisu volituste lõpetamise

kohta ja edastas äriregistrisse kandeavalduse, millega taotles juhatuse liikmete

tagasikutsumist ning uute juhatuse liikmete kohta kannete tegemist. 23.02.2015 tegi Tartu

Maakohtu registriosakond eitava kandemääruse nr. M 10064429/4, millega jättis avalduse

rahuldamata.

5. Hageja on seisukohal, et ebaseaduslikult vastu võetud üldkoosoleku otsus rikub oluliselt

hageja kui ühistu liikme ja juhatuse liikme õigusi. Hageja on seisukohal, et kostja 10.12.2014

üldkoosoleku otsus on MTÜS § 21 lg 1 alusel kehtetu, kuna üldkoosolek ei olnud

otsustusvõimeline. Korteriühistul on 216 liiget, millest kohale tuli 48 liiget ning 8 olid

volitustega, seega kokku on 56 häält. Kostja põhikirja p 4.9 kohaselt on üldkoosolek

otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest ühistu liikmest,

asendusliikmest ja volitatud isikuist. Seega ei olnud üldkoosolekul õigust otsuseid vastu

võtta. Uut üldkoosolekut kokku ei kutsutud, vaid lähtuti põhikirja punktis 4.10 ja 4.13

sätestatud kirjalikust hääletusest, mis ei olnud MTÜS § 22 lg 3 kohaselt otsustusvõimeline,

kuna 04.01.2015 ei hääletanud kirjalikult kõik ühistu liikmed.

6. 22.05.2015 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 09.04.2015 XXXX ja

„algatusgrupi“ algatusel erakorraline „korduv“ üldkoosolek päevakorraga KÜ juhatuse ja

revisjonkomisjoni ümbervalimine. 23.04.2015 esitas XXXX kandeavalduse äriregistrisse KÜ

juhatuse muutmise kohta, mille alusel tehti muutmiskanne.

7. Hageja on seisukohal, et 09.04.2015 kostja üldkoosoleku otsus on MTÜS § 21 lg 1 alusel

kehtetu, kuna üldkoosolekut ei saa pidada korduvaks, sest kostja põhikirjas ei ole korduvate

üldkoosolekute kokkukutsumist ette nähtud. Korduvate üldkoosolekute kokkukutsumise

asemel on KÜ põhikirjaga ettenähtud kirjalik hääletus, punktis 4.10 ja 4.13, mille kohaselt,

kui üldkoosolekule ei ole ilmunud nõutavat arvu liikmetest, siis koosoleku otsused jõustuvad

alles pärast punktis 4.13 kohase eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning

hääletustulemusi kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli. Üldkoosoleku otsusega

samaväärne on juhatuse poolt ettevalmistatud otsus, mille vastuvõtmise poolt ilma

koosolekul osalemiseta on andnud allkirja kõik liikmed, asendusliikmed ja volitatud isikud,

kes on kahe nädala jooksul oma elukohas olnud kättesaadavad, kellede arv peab olema üle

poole ühistu liikmete arvust.

8. Antud juhul on „algatusgrupp“ korraldanud kirjaliku hääletuse 10.12.2014 erakorralise

üldkoosoleku päevakorra alusel, millest ei ole osa võtnud kõik korteriühistu liikmed.

10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku päevakord „juhatuse ümbervalimine“ on võrreldes

09.04.2015 korduva erakorralise üldkoosoleku päevakorraga on muutunud („juhatuse ja

revisjonkomisjoni ümbervalimine“). MTÜS § 201 lg 5 kohaselt võib küsimuse, mida ei olnud

eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad

kõik mittetulundusühingu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete

nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga

ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. 09.04.2015 üldkoosoleku kvoorum oli 115/216-st.

Kuna varem toimunud koosolekud on õiguslikult tühised ehk kehtetud, ei saa 09.04.2015

toimunud üldkoosolekut pidada korduvaks ega erakorraliseks. Tegemist on järjekordse

erakorralise

üldkoosoleku

kokkukutsumisega,

mis

pidi

toimuma

vastavalt

KÜ

XXXXpõhikirja p. 4.4 nõude järgi. 09.04.2015 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel

on „algatusgrupp“ oluliselt rikkunud kostja põhikirja sätteid, kuna ei koostatud ega esitatud

juhatusele avaldust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

9. Alternatiivselt palub hageja 09.04.2015 toimunud Korteriühistu XXXXkorduva erakorralise

üldkoosoleku otsuse tunnistada tühiseks Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 järgi

korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks

pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja nõustub asjaoluga, et

14.11.2014 koostati korteriomanike poolt avaldus erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks

päevakorraga „juhatuse ümbervalimine“ ning, et 10.12.2014 toimunud erakorraline kostja

üldkoosolekul puudus otsustusvõimeline kvoorum. Kostja ei nõustu sellega, et põhikirja

punkti 4.13 alusel kahe nädala jooksul korjatud allkirjad (116 häält) ei ole üldkoosoleku

otsusega samaväärsed ning leiab, et 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisel

ja läbiviimisel ei rikutud põhikirja ega seaduse nõudeid.

11. Kostja väitel kutsuti 09.04.2015 korteriomanike poolt kokku erakorraline korduv koosolek.

Kostja ei nõustu, et koosolekul vastuvõetud otsused on tühised, kuna üldkoosolekust võttis

osa 115 liiget isiklikult või volitud isikute kaudu. Seega, erakorralisel korduval

üldkoosolekul oli olemas otsustusvõimeline kvoorum. Kuigi korduv koosolek on

otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumataoli korduval koosolekul esindajatud üle poole

häältest. Kostja on seisukohal, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumine on lubatud

vastavalt seadusele ja põhikirja punktile 1.6, juhul kui põhikirjas sätestamata asjaolude korral

(samuti juhul, kui põhikirjas sätestatu on sattunud vastuollu seadusega) toimitakse vastavalt

õigusaktidest ettenähtule.

12. Kostja on seisukohal, et hageja oleks pidanud hagis selgelt väljendama, milles seisneb tema

õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks ja kuidas on tema õigusi rikutud. Ainuüksi

koosoleku toimumise fakt ei saa kellegi õigusi rikkuda. Hageja ei ole esile toonud ühtegi

sellist rikkumist, mis takistanuks temal kui ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st

üldkoosolekust osavõtmist, koosolekuks valmistumist jms. Kostja arvates on hageja sooviks

vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamise korral saada kostja juhatusse tagasi, kuid hageja ei

ole märkinud, et juhatuse liikmete volitused lõppesid äriregistri andmetel 23.10.2010.

Asjaolu, et hageja oli 10.12.2014 üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest

olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lõike 1 tähenduses.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• KÜ-l XXXXon 216 liiget ning hageja on korteriühistu liige, kes ei osalenud vaidlustatud

üldkoosolekutel,

• 10.12.2014 toimunud erakorraline üldkoosolek päevakorraga - KÜ XXXXjuhatuse

muutmine, ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosolekul osales 56 liiget,

• pärast 10.12.2014 üldkoosolekut toimus põhikirja punktide 4.10 ja 4.13 alusel kirjalik

hääletamine, millest võttis osa 60 ühistu liiget,

• 09.04.2015 toimus korteriühistu liikmete üldkoosolek, millel osales 115 ühistu liiget,

• hageja vaidlustas 10.12.2014 ja 09.04.2015 toimunud üldkoosolekud seaduses sätestatud

kolmekuuse tähtaja jooksul,

• 15.10.2015 toimus üldkoosolek 137 liikme osavõtul, millel otsustati kinnitada 09.04.2015

toimunud üldkoosoleku otsused ning, et antud üldkoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole

vaidlustatud.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.04.2015 üldkoosolekut saab pidada 10.12.2014 toimunud

üldkoosoleku korduvaks koosolekuks ning kas üldkoosolekutel vastu võetud otsused on

kehtivad.

15. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu

vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

16. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus,

samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või

sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei

osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele. Kuna pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei osalenud

üldkoosolekutel, siis on ta TsMS § 24 lg 3 tulenevalt isikuks, kes võib nõuda üldkoosolekute

kehtetuks tunnistamist.

17. Vastavalt TsMS § 21 lg-le 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema

kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid

nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu

liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus

üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu

liikmeid, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. KÜ

XXXXpõhikirja p 4.9 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole

hääleõiguslikest ühistu liikmest, asendusliikmest ja volitatud isikuist.

18. Hageja on esitatud hagides esile toonud, et erakorralised üldkoosolekud kutsus kokku

XXXXja nn algatusgrupp, et kehtivate volitustega juhatuse liikmed, sealhulgas hageja,

04.01.2015 juhatuse koosolekul ei viibinud ning et 09.04.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise

avaldust juhatusele ei esitatud.

19. MTÜS § 28 lg-le 1¹ valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas

ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on

pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks

aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas

ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise

otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. KÜ XXXXpõhikirja p 5.2 kohaselt valib

juhatuse liikmed üldkoosolek kolmeks aastaks.

20. XXXX korteriühistu registrikaardi väljatrükiga (I kd lk 100-101) on tõendatud, et

registrikaardile kantud juhatuse liikmete, sealhulgas hageja volitused kehtisid kuni

23.07.2010. Juhatuse liikme kande tähendus registris on deklaratiivne, mitte õigustloov

(konstitutiivne). Hageja ei ole tõendanud, et tema või teiste registrikaardile märgitud juhatuse

liikmete volituste pikendamise või uuesti nimetamise kohta oleks kehtivaid üldkoosoleku

otsuseid. Kohtule esitatud Tartu Maakohtu registriosakonna 29.04.2015 kirjaga (I kd lk 103)

on tõendatud, et üldkoosoleku protokollide koopiate (I kd lk 107-152, lk 202-211) alusel

registrikannet juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta ei tehtud, kuna puudusid

dokumentide originaalid koos juurdekuuluvate osalejate nimekirja ja lisadega või nende

notariaalselt tõestatud ärakirjad. Eelnimetatud originaaldokumente või notariaalselt tõestatud

koopiaid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et juhatuse liikmete volitusi on

pikendatud või endised juhatuse liikmed on uuesti valitud, ei ole esitatud ka kohtule, mistõttu

ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal oleks kehtivalt valitud juhatus. MTÜS § 20 lõigete

1 - 4 kohaselt kutsub üldkoosoleku seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras või

kui ühingu huvid seda nõuavad kokku juhatus või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu

liikmetest samas korras juhatusega, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku. Seega saab MTÜS § 20 lg 4 järgi kehtivalt valitud

juhatuse

liikmete

puudumise

tõttu

koosoleku

kokku

kutsuda

vähemalt

1/10

mittetulundusühingu liikmetest samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumise

avalduse, 14.11.2014 allkirjade lehe ja teatega (I kd lk 9-13, II kd lk 106) on tõendatud, et

revisjonikomisjoni ja algatusgrupi nõuet kutsuda kokku kostja liikmete üldkoosolek

päevakorraga – juhatuse ümbervalimine, toetas allkirja andmisega 53 liiget, mis on enam kui

1/10 216-st liikmest. Järelikult said antud korteriühistu liikmed ehk nn algatusgrupp

üldkoosoleku vastavalt MTÜS § 20 lg 4 kokku kutsuda.

21. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette

näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 5

sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib

päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või

vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle

poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

22. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

23. 10.12.2014 üldkoosoleku protokollist (I kd lk 14-15) nähtub, et koosolekul otsustati

kinnitada päevakord, milles oli lisaks juhatuse valimisele ka revisjonikomisjoni valimine.

Vaidlus puudub, et 10.12.2014 üldkoosolek ei saanud kvoorumi puudumise tõttu võtta vastu

otsuseid. Üldkoosolek ei saanud ka MTÜS § 201 lg 5 tulenevalt kinnitada uut päevakorda

revisjonikomisjoni valimiseks. Protokollist nähtuvalt on üldkoosolek otsused juhatuse

liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimiseks siiski vastu võtnud. Protokollist nähtuvalt

on selle lõppu tehtud märge, et koosoleku otsused jõustuvad pärast põhikirja punktide 4.10 ja

4.13 eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning hääletustulemusi

kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli. Kostja juhatuse koosoleku protokollist ja

lisahääletamise allkirjalehtedelt (I kd lk 29-44) nähtuvalt koguti vastavalt põhikirja punktile

4.10 ja 4.13 kahe nädala jooksul kodus kättesaadavatelt korteriomanike 60 allkirja.

23.02.2015 Tartu Maakohtu registriosakonna kandemäärusest nr. M 10064429/4 (II kd lk 50-

51) nähtub, et avaldus juhatuse liikmete kande muutmiseks jäeti rahuldamata.

24. Kohus on sisukohal, et kostja põhikirja punktid 4.10, mis sätestab, et kui üldkoosolekule ei

ole ilmunud nõutavad arvu liikmetest, siis koosoleku otsused jõustuvad alles pärast punkti

4.13 kohaselt eraldi nimekirjaga toetusallkirjade saamist, osalemist ning hääletustulemusi

kokkuvõtvat juhatuse koosoleku protokolli ja 4.13, mis sätestab, et üldkoosoleku otsusega

samaväärne on juhatuse poolt ettevalmistatud otsus, mille vastuvõtmise poolt ilma

koosolekul osalemiseta on andnud allkirja kõik liikmed, asendusliikmed ja volitarud isikud,

kes on kahe nädala jooksul oma elukohas olnud kättesaadavad, kellele arv peab olema üle

poole ühistu liikmete arvust, on vastuolus MTÜS § 19 lg-ga 1 p 2 ja 7, mille kohaselt on

juhatuse liikmete ja muude põhikirjaga määratud organite määramine ja tagasikutsumine

üldkoosoleku pädevuses, TsÜS § 31 lg-ga 3, mille kohaselt ei või juriidilise isiku pädevust

üle anda muule organile või isikule ja MTÜS § 22 lg-ga 3, mille kohaselt loetakse

üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Järelikult ei saanud üldkoosoleku pädevusse

kuuluvaid otsuseid vastu võtta 04.01.2015 juhatuse koosoleku otsusega.

25. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (II kd lk 104) nähtub, et sama algatusgrupi liikmed

kutsusid kokku 09.04.2015 korduva erakorralise üldkoosoleku päevakorraga KÜ juhatuse ja

revisjonkomisjoni ümbervalimine. Hageja on arvamusel, et 09.04.2015 toimunud kostja

üldkoosolekut ei saa pidada korduvaks, kuna KÜ XXXXpõhikirjas ei ole korduvate

üldkoosolekute kokkukutsumist ettenähtud.

26. Kohus nõustub hagejaga selles, et 09.04.2015 toimunud kostja üldkoosolekut ei saa pidada

korduvaks üldkoosolekuks, kuid mitte hageja esile toodud põhjustel. Kohus tuvastas eelpool,

et kostja põhikirja punktides 4.10 ja 4.13 ettenähtud kirjalik hääletus on vastuolus

seadustega. MTÜS § 7 lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses

sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega oli kostjal seadusest tulenevalt võimalik

läbi viia korduv üldkoosolek sama päevakorraga, kui 10.12.2014 toimunud koosolek. Samas

on 10.12.2014 üldkoosoleku protokolliga tõendatud, et üldkoosolek ei otsustanud kvoorumi

puudumise tõttu läbi viia korduvat koosolekut sama päevakorraga, vaid märgiti, et viiakse

läbi põhikirja punktidele 4.10 ja 4.13 vastav toetusallkirjade kogumine ja üldkoosoleku

kinnitamine juhatuse otsusega. 09.04.2015 üldkoosolek kutsuti kokku alles pärast seda, kui

Tartu Maakohtu registriosakond tegi 23.02.2015 eitava kandemääruse ja jättis kostja

avalduse

juhatuse

liikmete

muutmise

kande

tegemiseks

10.12.2014

erakorralise

üldkoosoleku protokolli ja juhatuse 04.01.2015 koosoleku protokolli alusel rahuldamata.

09.04.2015 toimunud erakorralist üldkoosolekut ei saa pidada 10.12.2015 üldkoosoleku

korduvaks koosolekuks veel seetõttu, et see kutsuti kokku uue päevakorraga – juhatuse

liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete ümbervalimiseks.

27. Sama päevakorraga korduva üldkoosoleku mitteläbiviimise tõttu asub kohus seisukohale, et

10.12.2014 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsus juhatuse liikmete valimise kohta

on vastuolus seaduse ja põhikirjaga (TsMS § 21 lg 1, põhikirja punkt 4.9), kuna üldkoosolek

ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline ja seega kehtetu. Üldkoosoleku otsus

revisjonikomisjoni liikmete valimise kohta on aga MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine, kuna rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 20 lg 6, § 201 lg 5).

28. Seega tuleb rahuldada hagi kostja 10.12.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuse punkti 1,

millega valiti uuteks juhatuse liikmeteks XXXX(krt.15), XXXX(krt.32), XXXX(krt 57),

XXXX(krt 81), XXXX(krt 133) kehtetuks tunnistamiseks, ning kostja 10.12.2014

erakorralise üldkoosoleku otsuse punkti 2, millega valiti uuteks revisjonikomisjoni

liikmeteks XXXX(krt 110), XXXX(krt 45) ja XXXX (krt 8), tühisuse tuvastamiseks.

29. Kuna 10.12.2014 üldkoosoleku otsuse alusel ei ole tehtud kannet mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, siis ei saada kohus MTÜS § 24 lg 6 alusel otsuse ärakirja

registripidajale kande muutmiseks.

30. Vastavalt MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek

on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

31. 15.10.2015 üldkoosoleku otsusega (III kd lk 28-39) on tõendatud, et üldkoosolek kinnitas

esimese päevakorra punktina 09.04.2015 üldkoosoleku otsuse. 15.10.2015 üldkoosoleku

otsust senini vaidlustatud ei ole ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on üldkoosoleku

kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise kolmekuune tähtaeg möödunud. Järelikult ei saa

hageja enam 09.04.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.

32. Kohus on seisukohal, et 09.04.2015 üldkoosoleku otsus ei ole tühine, kuna selle

kokkukutsumisel ei ole rikutud MTÜS § 20 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda.

Kohus tuvastas eelpool, et 09.04.2015 koosoleku kokkukutsumise teates olid päevakorras nii

juhatuse liikmete kui ka revisjonikomisjoni liikmete ümbervalimine, päevakorda ei

muudetud ja koosoleku kutsus kokku kehtivate volitustega juhatuse puudumisel rohkem kui

1/10 ühistu liikmetest. Järelikult ei ole otsuse vastuvõtmisel rikutud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ega muid MTÜS § 24¹ lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole

üldkoosoleku otsus tühine.

33. Kohus on seisukohal, et 15.10.2015 üldkoosoleku päevakorra täiendamine punktiga 1,

09.04.2015 üldkoosoleku otsuse kinnitamise kohta, on vastavuses MTÜS § 201 lg 5, kuna

otsus võeti vastu vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolekul. Kostja

põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Järelikult ei ole otsuse vastuvõtmisel

rikutud

üldkoosoleku

kokkukutsumise

korda.

Korteriühistuseadusest

ja

mittetulundusühingute seadusest ei tulene ühistu liikmele piirangut anda hääl enda valimisel

juhatuse vms organi liikmeks, enda poolt hääletamist ei saa pidada ka hea tava rikkumiseks

ega heade kommetega vastuolus olevaks. MTÜS § 22 lg 4 sätestab, et igal

mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema

vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu

tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses

mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema

esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.

Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Kohus on seisukohal, et rikutud ei ole

ka muid MTÜS § 24¹ lg 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei ole 15.10.2015 üldkoosoleku otsus

tühine.

34. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi korteriühistu XXXX09.04.2015 üldkoosoleku otsuste p.1.1

ja p.1.2, millega kutsuti tagasi juhatus koosseisus XXXX, XXXX, XXXX, XXXXja

XXXXja valiti juhatuse uue koosseisuks XXXX(krt 57), XXXX(krt.32), XXXX(krt.15),

XXXX(krt 185), XXXX(krt 110) kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse

tuvastamiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.´Kuna kohus rahuldas

hagi osaliselt ca pooles ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt

TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik