1-16-3947/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-3947

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09.mai 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Ruti Kilg

Kriminaalasi R.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav R.H , IK XXX; sünniaeg: 28.juuli 1976.a;

kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: vahistamine alates 05.aprillist 2016.a (kinnipidamine 03.aprillist 2016.a.)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust R.H-le

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 21.märtsi 2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2022 mõistetud karistuse, s.o seitsme (7) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta neli (4) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 03.aprillist R.H

– 09.maini 2016.a, s.o üks (1) kuu seitse (7) päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend kolm (23) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus R.H-le üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada nelikümmend kolm

(443) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta kahe (2) kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning R.H täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.H-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata R.H-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus pöörduda ühe (1) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates eriarsti vastuvõtule ning eriarsti määramisel alluda ettenähtud ravile või osaleda AA-tugigrupi töös.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata R.H-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis suunitlusega joobes juhtimise eest karistatutele.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla R.H

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tühistada suhtes kohaldatud tõkend kohtuotsuse kuulutamisest. R.H

R.H-le Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 21.märtsi 2016.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-2022 kohaldatud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine neljaks (4) kuuks – jätta iseseisvaks täimiseks.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina R.H-le

kuuluv, kuid Regionaalse Maanteeameti liiklusregistris K.J. nimele registreeritud sõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, mis on Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja 12.aprilli 2016.a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-2983 arestitud ning asub hoiukohas aadressil Tartu, Tähe 106A.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuussada nelikümmend viis (645) eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu ükssada nelikümmend neli (144) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud R.H menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700034565.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtuotsus edastada jõustumisel Tartu Maavalitsusele konfiskeerimise täitmise korraldamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

R.H süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 03.aprillil

2016.a kella 19:52 paiku Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas Rämsi teel mootorsõidukit

Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema ühes

grammis veres oli 2,29 +/- 0,07 milligrammi. R.H rikkus kuriteo toime

panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani R.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, suurendades

käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust 9 kuud vangistust 21.märtsi 2016.a Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-2011 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.aprill 2016.a – 09.mai 2016.a, s.o 1 kuu 7 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistust.

Lähtudes KarS § 73 lg 4 ja § 69 asendada 1 aasta 2 kuu 23 päevane vangistus 443 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta 2 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 järgi on R.H käitumiskontrolli ajal kohustatud: mitte

tarvitama alkoholi; ühe kuu jooksul pöörduma eriarsti vastuvõtule ning eriarsti määramisel alluma ettenähtud ravile või osalema AA-tugigrupi töös; osalema programmis joobes juhtimise eest karistatutele.

21.märtsi 2016.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega nr 1-16-2022 mõistetud lisakaristus jätta iseseisvaks täimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina

konfiskeerida R.H-le kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXXX, mis on 12.aprilli 2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtumäärusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS

§ 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele

omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma

tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi

äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega

märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja

põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud R.H poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis – 21.märtsil 2016.a tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta 6 kuud. Seega on käesolev kuritegu toime pandud vaid paar nädalat pärast

eelmise kohtuotsusega samasuguse rikkumise eest süüditunnistamist ja nimetatud kohtuotsusega kaasnenud katseajal. Seetõttu on alust arvata, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat

mõju avaldanud. Samuti ei ole süüdistatavale vajalikku mõju avaldanud varasema kohtuotsusega kohaldatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Seega on ilmne, et

süüdistatava mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste.

Kuriteo toimepanemiseks kasutas R.H mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager, mis kuulub Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel K.J.. Samas on K.J. ja tunnistaja T.J. kinnitanud, et sõiduk on müüdud R.H-le ning ka süüdistatav ise on kinnitanud sõiduki omandiõigust. Kuivõrd liiklusregistrisse kantud sõiduki

omaniku märge on seaduse kohaselt üksnes informatiivne ega kinnita sõiduki tegelikku

omanikku, siis tulebki sõiduki omandiõiguse arvestamisel lähtuda reaalset omandiõigust

kujundavatest asjaoludest ning käsitleda sõiduki omanikuna R.H . Kohus

leiab, et kuna R.H on kasutanud temale kuuluvat sõidukit mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimiseks ja seega tahtliku kuriteo toimepanemiseks, siis tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasem karistus, sealhulgas lisakaristus, talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, kasutades selleks temale kuuluvat

mootorsõidukit, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina.

Menetluskuludena kuulub R.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/