2-13-5137/85 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-5137

Tsiviilasi

XXX KÜ hagi XXXja XXXvastu solidaarselt võla saamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXX KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

seaduslik esindaja XXX

Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II: XXX(isikukood XXX, XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Marge Juur (marge@spirit.ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX KÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt XXXja

XXXvälja XXX KÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 604,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu

915,59 eurot, kokku 1520,09 eurot (üks tuhat viissada kakskümmend eurot ja 9 senti).

3. Jätta rahuldamata XXX KÜ avaldus summas 226,91 eurot (kakssada kakskümmend kuus

eurot ja 91 senti).

4. Rahuldada XXXja XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX KÜ-lt välja

XXXja XXXkasuks menetluskuluna riigilõiv 10,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 210,34

eurot, kokku 220,84 (kakssada kakskümmend eurot ja 84 senti).

6. Tasaarvestada XXX KÜ ning XXXja XXXvastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning mõista solidaarselt XXXja XXXvälja XXX KÜ kasuks menetluskulud

1299,25 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 25 senti).

7. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX, XXXja XXX KÜ-l tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Menetluse käik

8. Harju Maakohus rahuldas 20.02.2014 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 68%

ulatuses hageja ja 32% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus

29.05.2015

tühistas

20.02.2014

otsuse

osaliselt

ning

jättis

maakohtus

ja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 7% ulatuses hageja XXX KÜ kanda ja 93%

ulatuses

solidaarselt

kostjate

XXXja

XXXkanda.

Riigikohus

21.09.2015

jättis

kassatsioonikaebuse menetlusse võtmast ning menetluskulud kostjate kanda. Kohtulahend

jõustus 21.09.2015.

9. Hageja esitas 16.10.2015 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

03.11.2015 täpsustuse, milles palub välja mõista menetluskulud 1747 eurot ja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Kostja esitas 21.10.2015 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista XXX

Korteriühistult solidaarselt XXX ja XXXkasuks menetluskulud summas 220,84 EUR ja

määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda XXX Korteriühistul hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt solidaarselt XXXe ja XXXviivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja vastuväited

11. Hageja leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendamatult suured (3154,80 eurot) ületades

hageja menetluskulusid (1747 eurot) ligi kaks korda.

12. Hageja palub jätta kõik menetluskulud (3154,80+1747=4901,80 eurot) solidaarselt kostjate

kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 1747 eurot.

Kostjate vastuväited

13. Hageja on esitanud maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmise

taotluse kostjatelt 100% ulatuses, mis on alusetu. Kostjatelt ei saa välja mõista üle 93% hageja

menetluskulusid.

14. Õigusteenuse eest esitatud Eesti Korteriühistute Liidu arvetest nr 330465, 12.04.2013. a, ja nr

330511, 18.04.2013. a, ei selgu, milles seisnes juriidiline konsultatsioon kokku 2,5 tunni

ulatuses. Samuti on ebaselge, miks 11.04. esitatud konsultatsioon ei sisaldu 12.04. arvel, vaid

18.04. arvel ja kas ei ole esitatud sama konsultatsiooni eest topelt arve.

15. Hageja esitas kohtule 18.12.2014. a menetlusdokumendi lisana Eesti Korteriühistute Liiduga

sõlmitud õigusabi lepingu nr IR-6/13. Lepingu sõlmimise kuupäev on 15.04.2013. a. Samas

on konsultatsiooniteenus, mida hageja püüab menetluskulude hulgas kajastada, osutatud

varem (11. ja 12.04.), s.o enne esinduslepingu sõlmimist. Kostjate arvates ei ole selline

konsulteerimine tehtud seoses antud menetlusega ega saa kajastada lepingulise esindaja kulu

all. Lepingulisel esindajal tekkis õigus (volituse andmine) teha menetlustoiminguid hageja

nimel alates 15.04.2013. a.

16. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 330775, 31.05.2013, on märgitud 21.05.2013 toiminud

kohtuistungil osalemise eest ajakulu 1 tund. Kohtuistung kestis aga 15 minutit (I KD lk 192),

mistõttu on see kulu põhjendatud arvestusega 15 minuti eest.

17. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 331417, 19.12.2013. a, toodud ajakulu 4 tundi peavad

kostjad ülemääraseks dokumentide kooskõlastamise, ettevalmistamise ja kohtule esitamise

eest ning 27.11.2013. a toimunud kohtuistungil osalemise eest. Kohtuistung kestis 54 minutit

(II KD t lk 184).

18. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340088, 31.01.2014. a, on kohtus esindamise tunnihinnaks

märgitud 128 eurot, samas kui eelmisel arvel (nr 331417, 19.12.2013. a) oli see 83,09 eurot ja

järgmisel arvel (nr 340381, 28.03.2014. a) on 83 eurot. Hageja ei ole hinnaerinevust

põhjendanud ja kostjad leiavad, et samaväärse töö eest ei ole põhjendatud üle 83 eurone tasu.

19. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340495, 25.04.2014, märgitud ajakulu 1 tund on kostjate

arvates ülemäärane sisuliselt 1-leheküljelise vastuse (III KD t lk 131) koostamise eest.

Põhjendatud ajakuluks peavad kostjad mitte üle 0,5 tunni. Samuti on tunnihind 180 eurot

võrreldes eelneva töö ehk apellatsioonkaebuse koostamisega hinnaga 83 eurot/tund (arve nr

340381, 28.03.2014. a) põhjendamatult kõrge. Samaväärse töö eest ei ole põhjendatud üle 83

eurone tasu. Ühelgi teisel õigusteenuse arvel ei sisaldu tunnitasu 180 eurot. Samuti ei sisaldu

selline tunnihind juriidiliste teenuste hinnakirjas, mis on hageja ja Eesti Korteriühistute Liidu

vahel allkirjastatud 15.04.2013. a õigusabi lepingu lisa (esitatud kohtule 18.12.2014. a.)

20. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340742, 30.05.2014. a, toodud ajakulu 1 tund 27.05.2014

toimunud kohtuistungist osavõtu eest peavad kostjad 30 minuti osas ülemääraseks, sest istung

kestis 30 minutit. Põhjendatud on ajakulu ja arvestus 30 minuti eest.

21. Eesti Korteriühistute Liidu arvel nr 340967, 10.10.2014. a, toodud ajakulu 1 tund 07.10.2014

toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ja seal osalemise eest peavad kostjad 35 minuti osas

ülemääraseks, sest jääb selgusetuks mida ette valmistati, kui selleks istungiks olid jäetud kõik

kohtunõuded hageja poolt täitmata (selgitused ja tõendid esitamata) ning kohus andis selleks

uue tähtaja ehk istung lükkus edasi. Kohtuistung kestis 25 minutit, millist ajakulu peavad

kostjad põhjendatuks.

Kohtumääruse põhjendused

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud

24. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõivud 650 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 1097 eurot, kokku 1747 eurot.

25. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 31.01.2013 summas 200 eurot, 06.02.2013 summas 100 eurot, 25.11.2013 summas

100 eurot ja 20.03.2014 summas 250 eurot, kokku 650 eurot (kd I lk 4 ja 33, kd lk 153, kd III

lk 72). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 650 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel

vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.

26. Toimikust nähtub, et volikiri kohtus esindamiseks on esindajale antud 15.04.2013 (kd I lk

148). Samuti on toimikus taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, mida on põhjendatud

sellega, et hageja on pöördunud õigusabi saamiseks ja õigusabi lepingu sõlmimiseks Eesti

Korteriühistute Liidu juristide poole 04.04.2013 seoses tsiviilasjaga 2-13-5137 (kd I lk 86)

ning hageja poolt on 11.04.2013 esitatud seisukoht. Toodud asjaoludest järeldub, et arvetel

330465 ja 330511 märgitud konsultatsioonid on seotud käesoleva kohtuasjaga ning seega ka

põhjendatud ja vajalikud.

27. Kohus nõustub kostjatega, et 21.05.2013 istung kestis 15 minutit (kd I lk 192), mistõttu tuleb

vähendada lepingulise esindaja kulu 67,50 euro võrra.

28. Peale

eelmise

arve

esitamist

(31.05.2013)

on

hageja

esindaja

teinud

järgmisi

menetlustoiminguid: osalenud 11.09.2013 istungil kestusega 50 minutit (kd II, lk 14), esitanud

31.10.2013 ja 04.11.2013 menetlusdokumendid koos tõenditega (kd II lk 32-136), esitanud

25.11.2013 avalduse hagi suurendamiseks (kd II lk 149-183) ja osalenud 27.11.2013

kohtuistungil kestusega 1 tund (kd II lk 184). Arvestades istungite kestust, koostatud

menetlusdokumente ja esitatud lisade hulka, ei ole arvel 331417 märgitud aeg 4 tundi

ülemäärane ega ülepaisutatud.

29. Arvel 340088 on märgitud küll täismääras tunnihinnaks 128 eurot, kuid arvestades vähendust,

jääb tunnihinnaks 90 eurot tund, mis on kohtu hinnangul mõistlik.

30. Arvel on 340495 on märgitud, et vastuse koostamisele kulus 1 tund. Kuivõrd vastust ei saa

koostada enne kui on tutvutud ja analüüsitud vastaspoole seisukohti, siis on 1 tund nimetatud

toimingute peale põhjendatud ja vajalik.

31. Toimikust nähtub, et 27.05.2014 istung kestis 30 minutit (kd III lk 146-147), mistõttu kohus

vähendab arvel 340742 kajastatud summat 45 euro võrra. Kohus ei nõustu kostjatega, et arvel

340967 on põhjendatud ainult istungiaeg, 30 minutit istungiks ettevalmistamiseks on samuti

kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.

32. Menetluskulude avaldusele lisatud arvetest nähtub, et tunnihinnad varieeruvad erinevate

arvete lõikes. Samuti on erinevad kasutatud soodustuse protsendid. Arvestades kohaldatud

soodustuse protsenti, ei ületa ükski maksmisele kuuluv tunnihind keskmisi turuhindasid:

enamikel juhtudel on tunnihind 54 eurot, ainult 2 toimingu puhul on see 112 eurot (arvel

330775 ja 340495) ning muudel juhtudel jääb tunnihind alla 100 euro.

Kohus kostjatega ei nõustu, et 15.04.2013 õigusabilepingu lisana esitatud Eesti Korteriühistute

Liidu hinnakirjas 180 eurost tunnitasu ei sisaldu. Hinnakirja kohaselt on hagiavalduse või hagi

vastuse koostamise hind alates 160 eurost ja EKÜL liikmetele alates 112 eurost. Seega on

hinnakirjas märgitud nimetatud toimingu alampiir, mitte ülempiir (kd III lk 218). Kohus leiab,

et tunnihinnad on mõistlikud, samuti on arvetel kajastatud tunnihinnad kooskõlas EKÜL

liikmetele kehtestatud hinnakirjaga.

33. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on

kokku 1634,50 (1747-67,50-45) eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja esindaja kulud 984,50 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni jääb solidaarselt kostjate kanda riigilõivust

604,50 (650*93%) eurot ja esindaja kuludest 915,59 (984,50*93%) eurot, kokku 1520,09

eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 226,91 (1747-1520,09) eurot.

Kostjate menetluskulud

34. Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks riigilõiv apellatsioonikaebuse esitamisel 150

eurot ja lepingulise esindaja kulud 3004,80 eurot, kokku 3154,80 eurot.

35. Hageja märkis vastuväites, et nii hageja kui kostjate kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate

kanda. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotusega mittenõustumisel oleks hageja pidanud

vaidlustama kohtulahendi põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on

nn jätkumenetlus, mille käigus määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus jõustunud

kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hindab kohus tekkinud

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

36. Toimiku materjalidest nähtuvalt on apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

24.03.2014 summas 150 eurot (kd III lk 115). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 150

euro ulatuses, mistõttu tuleb see hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.

37. Hageja esitas vastuväite, et kostjate menetluskulud ületasid ligi 2x hageja menetluskulusid.

Kohus selgitab, et hagejate ja kostjate esindajate menetluskulud ei saagi olla võrdsed.

Menetluskulude suurus oleneb nii tunnihinnast, esitatud tõendite mahust, vastaspoole poolt

esitatud menetlusdokumentide hulgast ja sisust ning koostatud menetlusdokumentide sisust ja

mahust. Käesolevas tsiviilasja oli hageja esindaja tunnihind enamus toimingute osas 54 eurot,

samas kostjate esindaja tunnihind 96 eurot (koos käibemaksuga). Seega juba menetluspoolte

esindaja tunnihinnad erinevad ligi 2x. Toimikust nähtub, et hageja esindaja on menetlusse

liitunud hiljem (näiteks hagiavalduse koostamisel ja puuduste kõrvaldamisel on hagejat

esindanud juhatuse liige), kostjate esindaja on menetluses esimesest menetlustoimingust

alates. Samuti nähtub toimikust, et menetluses on esitatud arvukalt menetlusdokumente (sh

täpsustusi, taotlusi istungi protokollide parandamiseks jms) ja tõendeid ning toimunud

hulganisti

kohtuistungeid.

Kohus

tutvunud

toimikuga

ja

arvestades

esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostjate esindaja poolt tehtud toimingud ja neile

toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

hagejal kostjatele hüvitada riigilõiv 10,50 (150*7%) eurot ja esindaja kulud 210,34

(3004,80*7%) eurot, kokku 220,84 eurot.

Tasaarvestus

38. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja

mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja menetluskulud 1299,25 (1520,09 -220,84) eurot.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostjad esitasid

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

40. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/