Legislator Case Law & Legislation
2-11-16868/95 AI generated

2-11-16868/95 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-11-16868/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus AS SEB Pank hagis M. K.’i vastu solidaarselt T. U.ga ja T. U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54

Legislator headnote

AI generated

2-11-16868/95 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K.’i vastu solidaarselt T. U.ga ja T. U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Pärnu Maakohus

Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. mai 2015.a., kell 16.00

Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number

2-11-16868

Tsiviilasi

Menetluse liik

AS SEB Pank hagi M. K.i, T. U. ja T. U. vastu

solidaarselt võla nõudmiseks.

Kirjalik menetlus.

Hagihind

73 206.- eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn, lepinguline esindaja Karin

Rahumeel,

e-post

menetlus@seb.ee,

karin.rahumeel@seb.ee.

Kostjad

M. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx

x-xxx, xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx, e-post: xxx.

T. U., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x x x,

xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, e-post xxx.

T. U., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx

xxx x, xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx,

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo

Küünemäe, e-post argo.kuunemae@hotmail.com (Pärnu

Maakohtu 01.02.2013.a. määrus , tl 144, 146, 2 kd).

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus AS SEB Pank hagis M. K.’i

vastu solidaarselt T. U.ga ja T. U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54

553.48 € ning T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553.48 € nõudmiseks.

2. Rahuldada AS SEB Pank hagi M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73 206.- €

nõudmiseks.

Välja mõista M. K.’lt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt 73 206.- € AS SEB Pank kasuks.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine.

1. Jätta menetluskulud hagist loobutud osas solidaarselt M. K.i, T. U. ja T. U. kanda.

2. Jätta menetluskulud AS SEB Pank hagis M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73

206.- € nõudmiseks solidaarselt kostjate M. K.’i, T. U. ja T. U. kanda.

3. Rahuldada AS SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata AS-le

SEB Pank hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 300 eurot (hagiavalduselt

tasutud riigilõiv).

Välja mõista solidaarselt M. K.’lt T. U.’lt ja T. U.’lt menetluskulud summas 1 300 eurot

AS SEB Pank kasuks.

4. Pärnu Maakohtu 01.02.2013.a. määrusega on antud T. U.’le riigi õigusabi isiku

esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud.

Jätta riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud täielikult riigi kanda.

5. Tagastada AS-le SEB Pank 08.04.2011.a tema kontolt Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011, Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369, tasutud riigilõivust 6 391.16

eurost 200 eurot AS SEB Pank kontole nr EE291010002036573007, selgitusega „T. U., T. U.,

M. K.“.

Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse

võib

esitada

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hageja nõue ja kostjate vastuväited.

1. Hageja 11.04.2011.a. nõue ning selle põhjendused.

11.04.2011.a esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. U., T. U., J. P., M.

K.i ja H. T. vastu.

Hagiavalduse kohaselt AS SEB Pank ja XX XXX XX (xxxxxxxx) sõlmisid 05.10.2006.a.

laenulepingu nr 2006029486, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR

607,541. Laenulepingust nr 2006029486 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse

seisuga 15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 465,128.76, millest EUR 454,888.01 on

tagastamata laen, EUR 8,622.15 on intressivõlgnevus ja EUR 1,618.60 on viivisvõlgnevus.

AS SEB Pank ja XX XXX XX sõlmisid 03.11.2006.a. laenulepingu nr 2006035692, mille

alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR 191,734.95 (EEK 3000000.-).

Laenulepingust nr 2006035692 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga

15.10.2008.A. AS-ile SEB Pank kokku EUR 198,786.76 (EEK3,110,336.97), millest EEK

2,992,838.74 on tagastamata laen, EEK 66,021.21 on intressivõlgnevus ja EEK 51,477.02 on

viivisvõlgnevus.

15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti.

06.02.2009 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, millel AS SEB Pank nõue,

mis tulenes ülalnimetatud lepingutest nr 2006029486 ja nr 2006035692, tunnustati täielikult I

järgu nõudena summas kokku 10 395 375.96 EEK (EUR 664,385.61) suuruses summas.

07.04.2011.a. seisuga on XX XXX XX (pankrotis) võlgnevus AS SEB Pank ees kokku

EUR 267 707. Võlgnevuse arvestus on peatunud pankrotiotsuse seisuga 15.10.2008.a.

Investeerimislaenu lepingu nr 2006029486 nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid

11.09.2007.a. käenduslepingu nr: 2007030295 T. U.; 2007030296 T. U.; 2007030298 J. P.;

2007030299 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud

käenduslepingule

lisakokkuleppe

1;

2007030297

H. T..

Kõikide

ülalnimetatud

käenduslepingute järgseks käendaja vastutuse piirmääraks on 1,000,000 EEK ehk EUR

63,911.65.

Arvelduslaenu lepingu nr 2006035692 nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid

käenduslepingu nr: 2007030260 T. U.; 2007030261 T. U.; 2007030264 J. P.; 2007030265 M.

K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud käenduslepingule

lisakokkuleppe 1; 2007030262 H. T.. Kõikide ülalnimetatud käenduslepingute järgseks

käendaja vastutuse piirmääraks on 1,000,000 EEK ehk EUR 63,911.65. Ülaltoodust tulenevalt

on kõigi käendajate käenduse piirsumma kokku 127 823.29 eurot (2,000,000EEK).

Kõigi ülaltoodud käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies

ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis

tekivad või võivad tekkida investeerimislaenu lepingu nr 2006029486 ja/või arvelduslaenu

lepingu nr 2006035692 alusel.

12.02.2009.a. on AS SEB Pank ja M. K., J. P. ning H. T. sõlminud kokkuleppe, mille

kohaselt käendajad kohustusid tasuma igakuiselt 1000.- krooni. 13.02.2009.a. sõlmisid

samalaadse kokkuleppe AS SEB Pank ja T. U. ning T. U.. Kokkulepet on osaliselt täitnud

järgmised käendajad alltoodud ulatuses: H. T. summas kokku 957.00 EUR; J. P. summas

kokku 765.60 EUR; M. K. summas kokku 765.61 EUR. Lisaks eeltoodule on tasutud üks

makse summas 127.61 EUR selgitusega „T. ja T. U.“. Hageja on arvestanud, et T. U. on

tasunud kokku EUR 63,81 ja T. U. on tasunud EUR 63,81. Kokku tasutud 2615.82 eur.

Ülalnimetatud tagastatud summade võrra osas vähendab AS SEB Pank oma nõuet käendust

osaliselt täitnud käendajate vastu.

Hageja tugineb haginõudes järgmistele seaduse sätetele: VÕS § 396 lg 1 järgi kohustuvad

solidaarvõlgnikud laenu tagastama, VÕS § 397 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud

tasuma intressi, VÕS § 415 lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud tasuma viivist, VÕS § 82

lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud täitma kohustised kindlaksmääratud tähtajal, VÕS §

142 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuvad solidaarvõlgnikud vastutama hageja ees

põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Ülaltoodu alusel palus AS SEB Pank välja mõista H. T.’lt solidaarselt teiste kostjatega

EUR 126 866.29; M. K.’ilt solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 127 057.68; J. P.’lt

solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 057.69; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR

127 759.48; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48; AS SEB Pank

kohtukulud summas kokku EUR 6 391,16.

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega(tl 37, 3 kd).

2. Kostjate 26.09.2011.a. vastuväited.

2.1. Panga nõue on ebaselge.

Pank on esitanud kostjate vastu antud juhul nõude solidaarselt kuni rahasumma 127 759,48

eurot väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb antud juhul arvelduslaenu ja investeerimislaenu

lepingutest. Samas ei selgu hagiavaldusest, millise rahasumma väljamõistmist pank kummagi

lepingu alusel nõuab. Kostjad rõhutavad, et vastavalt käenduslepingutele on nende vastutuse

maksimumsumma kummagi lepingu puhul 1 000 000 krooni (63 911, 65 eurot). Seetõttu

oleks pank pidanud näitama oma hagiavalduses konkreetselt, millist rahasummat ta kummagi

laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingute alusel nõuab. Tulenevalt sellest, et pank

ei ole hagiavalduses eeltoodut välja toonud, ei ole panga nõue antud juhul selge.

2.2. Panga ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning

seetõttu tühised.

Kostjad leivad, et nendega sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning

seetõttu tühised.

2.2.1. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine.

Sama sätte lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg-st 3 tuleneb, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Riigikohus on heade kommete vastasust puudutavas 13. veebruari 2008.a otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-140-07 märkinud järgmist: „Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad

tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi

võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt

ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete

vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu

eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu

tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade

kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi

asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).

Kolleegium nõustub eelnevate seisukohtadega.".

Kõnealusel juhul on kostjad seisukohal, et hageja käitumine käenduslepingute sõlmimisel ja

käenduslepingutega kostjatele pandud kohustus on heade kommete vastane ning seetõttu

TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

Kostjad selgitavad oma seisukohta põhjalikumalt alljärgnevalt.

2.2.2. Antud juhul sõlmisid kostjad pangaga käenduslepingud ainuüksi seetõttu, et vastasel

juhul ei oleks XX XXX XX saanud pangalt oma äritegevuse edendamiseks täiendavat

arvelduslaenu. Seega pani pank kostjad XX XXX XX juhatuse liikmete ning osanikena

sundolukorda, kuna käenduslepingute sõlmimata jätmisel ei oleks pank äriühingule täiendavat

laenu andnud. See oli aga äriühingu jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohalt hädavajalik.

Eesti Pangaliidu poolt koostatud „Hea pangandustava“ kohaselt on kliendi ja panga vaheliste

suhete aluseks vastastikune ausus ja usaldus. Tehingute teostamisel arvestavad pangatöötajad

kõikide osapoolte seaduslikke huve. Pangatöötajad ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega

otseselt või kaudselt kompromiteerida kliendi ja panga vahelist usaldust.

Käesoleval juhul on kostjad seisukohal, et käenduslepingute sõlmimisel ei ole pank

arvestanud käendajate seaduslikke huve, pannes neile kohustused, mida nad ilmselgelt täita ei

suuda. Vastavasisulise käitumisega on pank rikkunud enda ja kliendi vahelist ausus- ja

usalduskohustust, mis on vaieldamatult heade kommete vastane TsÜS § 86 lg 2 mõistes.

Ka Riigikohus on 17. juuni 2011. a otsuses nr 3-2-1-49-11 rõhutanud: “Seejuures on

kolleegiumi hinnangul oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja

hoolsuskohustus teise poole sundolukorra välistamiseks rangem kui teistel isikutel.”

Heade kommete vastasust käsitlevas kohtulahendis on Tallinna Ringkonnakohus (vt

ringkonnakohtu 27. aprilli 2009.a lahend nr 2-08-52544) asunud seisukohale, et käendaja

käenduslepingu tühisuse vastuväide käendaja vastu esitatud pankrotiavaldusele võib olla

põhjendatud ja käendusleping võib olla heade kommetega vastuolu tõttu tühine olukorras, kus

füüsiline isik võlausaldaja poolt tehingu sõlmimisele kallutatuna kohustub vastutama

äriühingu kohustuste eest ulatuses, mis ületavad mitmesajakordselt keskmise mõistliku isiku

arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise

puhul täita.

Viidatud ringkonnakohtu lahendist võib kostjate hinnangul üheselt järeldada, et juhul kui

käenduslepinguga on füüsilisele isikule pandud ebamõistlikult suur vastutuskohustus, mille

täitmiseks tal ilmselgelt võimalused (vara ja sissetulekud) puuduvad, võib käendusleping olla

heade kommete vastasuse tõttu tühine.

Kostjad rõhutavad, et antud juhul oli kohustuste ulatus ning käenduslepingutega võetud

kohustuste täitmise võime omavahel ebaproportsionaalsed. Käendajad võtsid endale

käenduslepingutega kohustused, mida nad oma tolleaegsete olemasolevate kohustuste mahu

juures ei oleks suutnud täita. Pank oleks pidanud kontrollima, kas käendajatel on üldse

sedavõrd palju vara, et nad suudavad oma käenduslepingutega võetud kohustused täita. Antud

juhul pank seda aga ei teinud, rikkudes seeläbi oma kohustusi.

2.2.3. Kostjad T. U., T. U. ning M. K. märgivad, et nad esitavad oma 2007. a finantsandmed

kohtule esimesel võimalusel, rõhutades samas, et T. U., T. U. ning M. K.i kohustuste ulatus

võrrelduna isikute maksevõimega oli sama halb või veelgi halvem kui J. P.l ning H. T.l.

Seetõttu on ka nendega sõlmitud käenduslepingud igal juhul TsÜS § 86 lg 2 alusel tühised.

Ülalmärgitust tuleneb, et Arvelduslaenu ja Investeerimislaenu lepingutest tulenevate

kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingute näol on tegemist kostjate jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel ja tasakaalust väljas olevate vastastikuste kohustustega sõlmitud

tehinguga. Pank lähtus käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX XX laenu andmisel

üksnes oma majandusliku kasu saamise eesmärgist. Eelnevalt esitatu alusel on kostjad

seisukohal, et hinnates eeltoodud käenduslepingute sõlmimisega seotud asjaolusid kogumis,

võib üheselt järeldada, et käenduslepingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised.

2.3. Pank põhjustas ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara müügist oli võimalik katta

üksnes osa laenulepingute alusel võlgnetavast rahasummast

2.3.1. Täiendavalt on kostjad seisukohal, et pank vastutab vaidlusalusel juhul tekkinud

olukorra eest, kus arvelduslaenu ning investeerimislaenu tagamiseks hüpoteekidega panditud

vara tuli müüa põhjendamatult madalate hindadega ning XX-le XXX XX äärmiselt

kahjulikult. See tingis aga omakorda oluliselt suurema rahalise nõude esitamise käendajate

vastu.

Nimelt soovisid XX XXX XX juhatuse liikmed müüa 2008. aastal xxxxx xxx xx ja xx

kortereid pisut madalamate hindadega, kuna selleks ajaks oli alanud juba majanduslangus. Nii

oli äriühingul xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx majas asuvatele korteritele ostja

hinnaga 16 500 kr /m², kuid SEB Pank keeldus majas asuvate korterite müügist alla 18 800

kr/m². Seetõttu jäid korterid äriühingu poolt müümata. Pankrotimenetluses müüdi Xxxxx xxx

xx kinnistu tervikvarana 1 500 000 krooni ehk kõigest ca 3160 kr /m² (vt Ametlikest

Teadaannetest nähtuv viimane enampakkumisteade 07. aprillist 2009. a, lisa 7). Oleks aga

pank võimaldanud XX l XXX XX müüa Xxxxx xxx xx kinnistu hinnaga 16 500 kr/m², oleks

äriühing saanud kinnistu eest kokku ligikaudu 7,8 miljonit krooni. Seega kandis äriühing SEB

Panga tegevuse tulemusena varalist kahju saamata jäänud tulu näol summas ca 6,3 miljonit

krooni.

Samuti oleks XX XXX XX leidnud xxxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx

korteriomanditele ostjad ilmselt sama hinnaga, mis Xxxxx xxx xx kinnistule (ca 16 500

kr/m²), kuid panga vastuseisu tõttu ei olnud äriühingul võimalik korteriomandeid sellise

hinnaga müüa. xxxxx xxx xx asuvad kinnistud müüdi hiljem pankrotimenetluses hinnaga ca

4000-5000 kr/m².

Täiendavalt oli äriühingul võimalus müüa Xxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx)

2008. aastal hinnaga 1 000 000 krooni, kuid SEB Pank pidas seda hinda liiga madalaks ning

keelas hüpoteegipidajana vara müügi. Pankrotimenetluses müüdi sama kinnistu maha hinnaga

kõigest 150 000 krooni (vt Ametlikest Teadaannetest nähtuv viimane enampakkumisteade 14.

septembrist 2010. a, lisa 8). Seega jäi XX-l XXX XX hageja tegevuse tulemusena saamata

kokku rahasumma 850 000 krooni.

Lisaks soovis XX XXX XX müüa kortermajade krunte xxxxx xxx xx, xx ja xx hinnaga ca 1

200 000 krooni ühe kinnistu eest ehk kokku summas 3 600 000 krooni. Äriühingul oli olemas

juba ka ostja, kes oli tasunud käsiraha summas 360 000 krooni ning oli valmis kinnistute eest

küsitud hinda maksma, kuid ka seda tehingut kahjuks lõpule ei viidud. Hiljem müüs

pankrotihaldur nimetatud kinnistud kõigest hinnaga 50 000 – 60 000 krooni ühe kinnistu eest

(vt Ametlikest Teadaannetest nähtuvad viimase enampakkumisteated, lisa 9). Kokku kandis

äriühing nimetatud kinnistute müügist kahju summas 3 240 000 krooni.

Seega nähtub eeltoodust, et pank põhjustas oma käitumisega XX-le XXX XX olulist kahju

saamata jäänud tulu näol, mille arvelt oleks saanud ilmselt ka panga nõuet kostjate vastu

vähendada. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks soovivad kostjad esitada kohtule vajadusel

täiendavaid tõendeid.

2.3.2. Ülalmärgitust tulenevalt on kostjad seisukohal, et pank on rikkunud mitmeid

krediidiasutuse seadusest, rahvusvaheliselt aktsepteeritud pangandustavast ning hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei saa aga vastutada pangapoolsete

kohustuste rikkumise eest. Krediidiasutuste seadus (edaspidi KrAS) § 40 lg 2 sätestab, et

krediidiasutus on kohU.tud laenude andmisel järgima krediteerimise põhiprintsiipe ja häid

pangandU.vasid, sealhulgas kontrollima laenusaajate maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu.

KrAS § 83 lg 3 näeb ette, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel

järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks

on krediidiasutus kohU.tud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse

ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks. KrAS § 86 lg 1 kohaselt on krediidiasutus kohustatud pidevalt

hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja

seadustele vastavaid meetmeid. Juba eelnevalt viidatud „Hea pangandustava“ kohaselt on

kliendi ja panga vaheliste suhete aluseks vastastikune ausus ja usaldus. Tehingute teostamisel

arvestavad pangatöötajad kõikide osapoolte seaduslikke huve. Pangad nõustavad oma kliente

lähtudes igast konkreetsest juhust. Pangad annavad oma kliendile piisavat, kõrgel

professionaalsel tasemel informatsiooni s.h. konkreetse teenuse või pangatootega seotud

riskidest. Juhul kui pank ei oleks rikkunud oma KrAS-st tulenevaid kohustusi ning oleks

käitunud heas usus ning kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, oleks ta lubanud äriühingul

müüa kinnistud nende tegeliku hinna või mõnevõrra turuhinnast madalama hinnaga ning

müügist saadud summa oleks katnud oluliselt suurema osa laenusaaja põhivõlgnevusest.

Vaidlusalusel juhul takistas pank XX XXX XX vara realiseerimist majanduslanguse

tingimustes mõistliku hinnaga ning põhjustas seeläbi äriühingule ning äriühingu kohustusi

taganud kostjatele kahju. Juhul, kui pank oleks võimaldanud äriühingul müüa xxxxx xx ja xx

majades asuvaid korteriomandeid ning xxxxxxx kinnistut pisut madalama hinnaga, oleks

panga nõue kostjate vastu olnud ilmselt oluliselt väiksem või lausa välistatud. Samuti

puudus kostjatel mis tahes võimalus kontrollida, mis hinnaga müüdi XX XXX XX vara

äriühingu pankrotimenetluses. Kostjad ei saa olla vastutavad selle eest, kui pankrotihaldur

otsustas äriühingu vara panga nõusolekul ebamõistlikult madala hinnaga realiseerida.

Eeltoodust tulenevalt vaidlevad kostjad täies ulatuses vastu hagiavalduses märgitud hagi

hinnale ning leiavad, et nad ei saa vastutada panga poolt oma kohustuste rikkumisega pangale

endale tekkinud kahju eest. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostjad

peavad täitma kohustuse, mille täitmise vajadus tuleneb otseselt hagejapoolsete kohustuste

rikkumisest.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 199 lg 1 p-dest 4 ja 6 paluvad kostjad jätta AS

SEB Pank hagi T. U., T. U. ja M. K.i vastu solidaarselt 127 759,48 euro väljamõistmise

nõudes täies ulatuses rahuldamata ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik

menetluskulud AS SEB Pank kanda.

Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega.

3. Hageja esitas 10.10.2011.a, omapoolse seisukoha kostjate vastuväitele.

Hageja leiab, et kostjate vastuväited ei ole õiged, asjakohased ega põhjendatud. Oma

seisukohas tugineb hageja järgnevale.

1) Kostjad väidavad, et hageja nõue kostjate vastu on ebaselge, sest hageja polevat näidanud,

millist rahasummat hageja nõuab arvelduslaenu- ja millist investeerimislaenu lepingu

mittenõutehasest täitmisest tulenevalt. See väide ei ole õige. Hageja lisas hagiavaldusele

muuhulgas hageja nõude põhivõlgnik XXX XX XX pankrotimenetluses. Sellest nähtub täpne

hageja nõude koosseis. Kostja on ise esitanud tõendid tõendamaks seda, et AS SEB Pank

nõue põhivõlgniku vastu pole saanud pankrotimenetluses rahuldatud. Nagu kõnealusest

tõendist nähtub on mõlemast põhivõlgniku laenulepingutest tulenevad hageja nõuded

solidaarvõlgnike vastu suuremad kui iga kostja kohustus. Hageja esitab iga kostja vastu nõude

välja mõista käenduskohustus võrdselt kummastki tagatavast lepingust.

2) Hageja on seisukohal, et kostjate väited käenduslepingute vastuolu kohta heade kommetega

on meelevaldsed, põhjendamatud ja valed. Käenduse piirsummad kokku EUR 127 823.30 ei

ületa mingil määral keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel

isikul oleks olnud võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Lisaks juhib hageja

tähelepanu asjaolule, et kõik kostjad olid pikaajalise kogemusega ärimehed ja omasid

kohustusi võttes selget ülevaadet käenduslepingu sõlmimisega kaasnevatest võimalikest

riskidest ja muus sellisest. Kahe kostja poolt esitatud dokumendid ei ole tõenditena

asjakohased, sest käendaja sissetuleku suuruse kindlakstegemine ei mõjuta kuidagi käenduse

kehtivust. Liiatigi näitavad kõnealused tõendid pigem kostjate enda pahatahtlust, kui nad

võtavad endale kohustusi, mida teadlikult täita ei suuda.

3) Kostjad väidavad, et hageja põhjustas ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara

müügist polnud võimalik hageja nõuet realiseerida. See väide on täielikult tõendamata ning

paljasõnaline. Kuivõrd kummagi protsessiosalise väited peavad olema tõendatud kohaste

tõenditega ning kostjad ei esita mainitud väite tõendamiseks ühtegi tõendit, siis ei kuulu see

kostja väide üldse arvestamisele.

Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde.

4. 03.02.2012.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse J. P. ja H. T. suhtes ja

nõude vähendamiseks summas 53660.26 eur (44000+9660.36).

AS SEB Pank SEB Pank teatab, et kostjad J. P. ja H. T. on käesoleva hagi aluseks

olevatest käenduslepingutest tulenevalt tasunud hagejale 44 000.- EUR ning võtnud endale

kohustuseks tasuda täiendavalt 9 660.26 EUR. Hageja ja J. P. ning H. T. on kokku leppinud,

et hageja ei nõua eelnimetatud kostjatelt täiendavat käenduslepingute täitmist. Eeltoodust

tulenevalt tuginedes kehtiva TsMS § 429 lg-le 1 loobub AS SEB Pank tsiviilasjas nr 2-11-

16868 hagist J. P. ja H. T. suhtes.

AS SEB Pank ei loobu hagist T. U., T. U. ja M. K.i suhtes.

Kuivõrd J. P. ja H. T. on hageja nõuet vähendanud, siis vähendab hageja hagihinda ja palub

AS SEB Pank kasuks välja mõista: M. K.’ilt solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 73

397.42, T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 74 099.22 ja T. U.’lt solidaarselt teiste

käendajatega EUR 74 099.22.

Samuti palub AS SEB Pank ülalnimetatud kostjatelt välja mõista käesoleva hagi esitamisel

tasutud kohtukulu solidaarselt EUR 6 391,16 suuruses summas.

AS SEB Pank palub hagist loobumine vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-11-16868

lõpetada ilma istungit pidamata.

5. 02.03.2012.a määrusega kohus võttis vastu AS SEB Pank hagist loobumise H. T. ja J. P.

vastu ning lõpetas menetluse AS SEB Pank hagis H. T. ja J. P. vastu.

6. 24.07.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha.

Hageja on esitanud kohtule 19.04.2011 e-kirjaga oma nõude ning tunnustatud nõuete

nimekirja XXX XX XX pankrotimenetluses. Nõudeavalduse esitamise seisuga oli AS’i SEB

pank nõue XXX XX XX vastu 10 395 375.96 Eesti krooni (664 385.61 eurot), millest:

laenulepingu nr 2006029486 nõue 7 285 038.99 Eesti krooni (465 598.85 eurot); laenulepingu

nr 2006035692 nõue 3 110 336.97 Eesti krooni (198 786.76 eurot).

Mõlemast laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olid seatud:

- I jrk ja II jrk hüpoteegid xxxxxxx kinnistule, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, registriosa

xxxxxxx.

- I jrk ja II jrk ühishüpoteek korteriomanditele xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx

xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; xxxxx xxx xx-x,

registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa

xxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx

xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x,

registriosa xxxxxxx; Xxxxx xxx xx-x, registriosa xxxxxxx.

- VIII jrk ühishüpoteek kinnistule xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx,

registriosa xxxxxxx.

- VII jrk ühishüpoteek kinnistule Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx,

registriosa xxxxxxx.

- VIII jrk ühishüpoteek summas Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx,

registriosa xxxxxxx.

Tagatiste müük.

Tagatised (pankrotivara) müüdi järgmiselt (lisa 1):

- 26.06.2009 Xxxxx xxx xx kinnistu, Xxxxx hinnaga 95 867.47 eurot;

- 18.12.2009 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 19 173.49 eurot;

- 29.09.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 18 214.82 eurot;

- 29.09.2010 Xxxxxxx kinnistu (registriosa xxxxxxx) hinnaga 12 782.33 eurot;

- 27.10.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 11 596.39 eurot;

- 28.10.2010 Xxxxx xxx xx-x, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) hinnaga 11 504.10 eurot;

Peale menetluskulude mahaarvamist laekus hagejale pankrotivarade müügist 01.04.2011

jaotis summas 122 386.20 eurot (lisa 2 ja 3) ning 08.04.2011 jaotise lõplik väljamakse

summas 7 325.00 eurot (lisa 3).

Tagatisvarade Xxxxx xxx xx, Xxxxx (registriosa xxxxxxx), Xxxxx xxx xx, Xxxxx

(registriosa xxxxxxx) ning Xxxxx xxx xx, Xxxxx (registriosa xxxxxxx) müügist AS’ile SEB

Pank laekumisi ei toimunud kuna esimeste järjekohtade hüpoteegid olid seatud Nordea Bank

Finland Plc kasuks.

Käendajate tasumised.

Ajavahemikus 02.03.2009 kuni 2010 toimusid käenduskohustuste täitmiseks J. P., H. T. ning

M. K.i poolt regulaarsed maksed ning T. ja T. U.lt üks makse (lisa 2). Kokku tasusid

käendajad nimetatud ajavahemikul 2 615.82 eurot (lisa 2), millest - J. P. 829.40 eurot; - H. T.

829.40 eurot; - M. K. 829.41 eurot; - T. ja T. U. 127.61 eurot.

Lisaks on laekunud kompromissi raames H. T.lt 26 830.13 eurot ning J. P.lt 25 448.48 eurot

(lisa 3), mille arvelt on vähendatud laenulepingu 2006035692 põhiosa nõuet.

Hageja nõue kostjate vastu.

Eeltoodust tulenevalt on hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue

käesoleva seisuga kokku 479 309.93 eurot, millest: - laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku

386 082.78 eurot, millest põhiosa 375 842.00 eurot, intress 8 622.18 eurot ning viivised 1

618.60 eurot (lisa 2); - laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227.15 eurot, millest

põhiosa 85 717.64 eurot, intress 4 219.53 eurot ja viivised 3 289.98 eurot (lisa 3).

Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma 127

823.29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad: - M. K. 829.41 eurot, seega

täitmata osa 126 993.88 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127

759.48 eurot; - T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot.

Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole hageja survestanud

kostjaid käenduslepinguid sõlmima ning kasutanud ära kostjate „erakorralisi vajadusi ja

sõltuvussuhet“. Hageja kinnitab, et lepingute sõlmimine on olnud poolte vaba tahe. Hageja on

seisukohal, et kostjate poolt viidatud sätted seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega ei

ole antud käenduskohustuse juures asjakohased. Kostjad sõlmisid käenduslepingud huvist

endaga

seotud

äriühingu

majandustegevuse

vastu,

seega

oli

kostjate

eesmärk

käenduslepingute sõlmimisel arendada endaga seotud äriühingu majandustegevust ning

hageja nõustus eesmärgi täitmiseks andma XXX XX XX kasutusse täiendavalt raha

tingimusel, et kohustuste täitmine on piisavalt tagatud. Kokkuleppe eesmärk ei ole heade

kommetega vastuolus, sest nüüdisaja majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et

äriühinguga seotud isikud, nt juhatuse liikmed annavad äriühingute kohustuste täitmise

tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. 23.03.2006 otsuses nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus

asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise

tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping

osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning

osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Riigikohus 20.05.2012 lahendis tsiviilasjas

nr 3-2-1-64-12 punktis 40 asunud seisukohale, et kui on käendatud enda kontrolli all oleva

äriühingu majandustegevusest tulenevaid võlgasid, siis ei ole käendusleping vastuolus heade

kommetega. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et Riigikohus on leidnud, et äriühingu

osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted. Käendaja, kes

on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu

sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja

tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (RK 01.02.2012 otsus nr 3-2-1-148-11 p 13).

Alternatiivsena kostjate varalise olukorra hindamiseks käenduslepingute sõlmimise ajal, juhib

hageja tähelepanu sellele, et käenduslepingute sõlmimise ajal, so 11.09.2007 seisuga kuulusid

käendajatele järgmised varad:

M. K.ile Kinnistusraamatu andmetel kinnisasjad: - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx

vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– lisa 4); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald,

Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 5). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel M. K.,

lisaks XXX XX XX-le, seotud mitmete teiste äriühingutega (lisa 6). T. U.le Kinnistusraamatu

andmetel järgmised kinnisasjad: - xxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 7); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– lisa 8); - Xxxxx xxx xxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 9). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel T. U.,

lisaks XXX XX XX-le, seotud mitmete teiste äriühingutega (lisa 10). T. U.le

Kinnistusraamatu andmetel kinnisasi xxxxxxxxxxxx xxx x, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – lisa 11) ning Äriregistri teabesüsteemi andmetel seos, lisaks XXX

XX XX-le, mitmete teiste äriühingutega (lisa 12). Lisaks eeltoodule omasid kostjad läbi XXX

XX XX ka xxxxxxxx XX-d (reg xxxxxxxxx – lisa 13). Eeltoodust tulenevalt võib asuda

seisukohale, et M. K., T. U. ning T. U. omasid piisavalt varalisi vahendeid, et võtta endale

käenduskohustused summas 127 823.30 eurot. Selline käenduskohustus ei ole vastuolus heade

kommetega, tühine või vastuolus hea usu põhimõttega ning kostja saab ja võib nõuda XXX

XX XX laenukohustuste täitmist nende arvelt.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista: M. K.ilt solidaarselt teiste kostjatega 126

993.88 eurot; T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 127 759.48 eurot; T. U.lt solidaarselt teiste

kostjatega 127 759.48 eurot; M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks

menetluskulud summas 6 391.16 eurot.

7. 26.09.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha.

24.07.2014 saatis hageja nõude täpsustuse, milles palus kostjatelt välja mõista järgmised

summad: - M. K. 126 993.88 eurot; - T. U. 127 759.48 eurot; - T. U. 127 759.48 eurot. Hageja

selgitab, et nimetatud summade väljamõistmise taotlus oli ekslik ning palub lugeda

24.07.2014 saadetud nõude täpsustuse p 1.3 õigeks järgmises sõnastuses:

1.3 Hageja nõue kostjate vastu.

Eeltoodust tulenevalt on hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev

nõue käesoleva seisuga kokku 479 309.93 eurot, millest:

- laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku 386 082.78 eurot, millest põhiosa 375 842.00

eurot, intress 8 622.18 eurot ning viivised 1 618.60 eurot (lisa 2);

- laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227.15 eurot, millest põhiosa 85 717.64

eurot, intress 4 219.53 eurot ja viivised 3 289.98 eurot (lisa 3).

Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma

127 823.29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad:

- M. K. 829.41 eurot, seega täitmata osa 126 993.88 eurot;

- T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot;

- T. U. 63.81 eurot (1/2 127.61 eurost), seega täitmata osa 127 759.48 eurot.

Kuna H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saab hageja

nõudest rahuldatud kokku 53 660.26 eurot, siis palub hageja kostjatelt välja mõista järgmised

summad:

1. M. K.ilt solidaarselt teiste kostjatega 73 339.62 eurot;

2. T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 74 099.22 eurot;

3. T. U.lt solidaarselt teiste kostjatega 74 099.22 eurot;

4. M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks

menetluskulud summas 6 391.16 eurot.

8. 28.11.2014.a esitas hageja täiendava seisukoha.

AS SEB Pank selgitab, et kostjatelt nõutavate summade puhul on tegemist põhivõlaga, kuna

hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev nõue käesoleva seisuga on

kokku 479 309,93 eurot, millest:

-

laenulepingu nr 2006029486 nõue kokku 386 082,78 eurot, sh põhiosa 375 842,00

eurot;

-

laenulepingu nr 2006035692 nõue kokku 93 227,15 eurot, sh põhiosa 85 717,64 eurot.

Seega mõlema laenulepingu põhivõla nõue on suurem, kui kostjate vastutuse piirmäär.

AS SEB Pank on nõuet vähendanud, kuna osa nõudest on hagimenetluse ajal AS SEB

Pangale tasutud.

Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:

1. M. K.ilt solidaarselt T. U. ja T. U.ga 73 333,62 eurot;

2. T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 74 099,22 eurot;

3. T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 74 099,22 eurot;

4. M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6

391,16 eurot.

9. 13.02.2015.a esitas hageja täiendava seisukoha.

Hageja esitab laenumaksete aruanded, kus on näha laenulepingu nr 2006035692 ja

laenulepingu nr 2006029486 võlgnevuse kujunemine. Kummagi laenulepingu kohta on eraldi

tabel, kus on näha kuupäev, sel kuupäeval olnud laenu saldo, laenult arvutatud intressi määr,

selle päeva eest arvutatud intressi summa, tasutud intressi summa, võlas intressi summa,

tasutud põhiosa summa, põhiosa võlgnevuse summa, viivisemäär, arvestatud viivise summa ja

tasutud viivis. Tabelite koostamisel on alguskuupäevaks võetud see kuupäev, mille järgselt

tekkinud võlgnevus enam tasutud ei saanud.

Kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt on iga käendaja käenduse piirisumma

127 823,29 eurot, millest on käendajad täitnud järgmised osad:

- M. K. 829,41 eurot;

- T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost);

- T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost).

Kokku on kostjate poolt tasutud seega 957,03 eurot.

Osa nõudest on hagimenetluse ajal AS SEB Pangale H. T. ning J. P.ga sõlmitud

kompromisside tulemusena tasutud ning osa nõudest saab tasutud lähiajal (laekumised on

toimunud nt 05.11.2014 summas 134,17 EUR ja 02.01.2015 summas 134,17 EUR, lisa 1). H.

T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saab hageja nõudest rahuldatud kokku 53

660,26 eurot ning eelnimetatud summa võrra on hageja ka oma nõuet kostjate vastu juba

vähendanud.

Seega vähendab hageja oma nõuet kostjate vastu kokku 54 617,29 euro võrra (kostjate tasutud

summa 957,03 eurot pluss H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena saadud 53

660,26 eurot).

Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:

1. M. K.ilt solidaarselt T. U. ja T. U.ga 73 206,00 eurot;

2. T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 73 206,00 eurot;

3. T. U.lt solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 73 206,00 eurot;

4. M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 6

391,16 eurot.

Hageja 23.10.2015.a. avalduses märgib, et kostjatega sõlmitud käenduslepingute kohaselt

on iga käendaja st T. U., T. U., J. P., M. K. ja H. T. käenduse piirisumma 127 823,29 eurot,

millest on kostjad täitnud järgmised osad:

- M. K. 829,41 eurot;

- T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost);

- T. U. 63,81 eurot (1/2 127.61 eurost).

Kokku on kostjate poolt tasutud seega 957,03 eurot.

Osa nõudest summas 53 660,26 eurot on hagimenetluse ajal AS SEB Pangale H. T. ning J.

P.ga sõlmitud kompromisside tulemusena tasutud.

Seega on käenduse summast tasutud kokku 54 617,29 eurot.

Hageja loobub osaliselt nõudest M. K. vastu summas 53 787,88 eurot.

Hageja loobub osaliselt nõudest T. U. vastu summas 54 553,48 eurot.

Hageja loobub osaliselt nõudest T. U. vastu summas 54 553,48 eurot.

Lähtudes ülaltoodust ning eelnevalt kohtule esitatust palub AS SEB Pank välja mõista:

1. M. K.’ilt solidaarselt T. U. ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;

2. T. U.’lt solidaarselt M. K.’i ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;

3. T. U.’lt solidaarselt M. K.’i ja T. U.’ga 73 206,00 eurot;

4. M. K.’ilt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas

6 391,16 eurot.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.

1. Hageja esitas hagiavalduse 11.04.2011.a.

Hageja palus välja mõista H. T.’lt solidaarselt teiste kostjatega EUR 126 866.29; M. K.’ilt

solidaarselt teiste kostjatega kokku EUR 127 057.68; J. P.’lt solidaarselt teiste käendajatega

EUR 127 057.69; T. U.’lt solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48; T. U.’lt

solidaarselt teiste käendajatega EUR 127 759.48.

02.03.2012.a määrusega kohus võttis vastu AS SEB Pank hagist loobumise H. T. ja J. P.

vastu ning lõpetas menetluse AS SEB Pank hagis H. T. ja J. P. vastu. Pooltel menetluskulude

osas nõudeid ei ole.

24.07.2014.a. avalduse järgi M. K.i tasutud osa 829.41 eurot ja täitmata osa 126 993.88

eurot (vähendamine võrreldes hagiavalduses esitatuga).

13.02.2015.a. avalduses hageja vähendab oma nõuet kostjate vastu kokku 54 617.29 euro

võrra (kostjate tasutud summa 957,03 eurot pluss H. T. ning J. P.ga sõlmitud kompromisside

tulemusena saadud 53 660.26 eurot).

Hageja palub välja mõista M. K.ilt, T. U.lt ja T. U.lt solidaarselt 73 206.00 eurot

(127823.29-54 617.29).

23.10.2015.a. avaldusega hageja on vähendatud nõude osast loobunud. Eeltoodud alusel M.

K.i vastu on nõude vähendatud osa 53851.68 eur (127057.68-73 206) ning T. U. ja T. U.

vastu vähendatud nõude osa kummagi osas on 54 553,48 eurot (127 759.48-73 206).

Kostjad vastust hagist loobumise avaldusele ei ole esitnud, samuti ei ole esitatud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on hagist

osaliselt loobunud ja see ei riku avalikku huvi, siis seetõttu kohus võtab vastu hagist osaline

loobumise ning lõpetab menetluse AS SEB Pank hagis M. K.’i vastu solidaarselt T. U.ga ja T.

U.ga 53851.68 €, T. U. vastu solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553,48 € ning T. U. vastu

solidaarselt M. K.i ja T. U.ga 54 553,48 € nõudmiseks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

Hageja loobus osaliselt hagist esitatud põhivõla, mille kostjad H. T., J. P., M. K., T. U. ja

T. U. ühiselt samadel alustel vaidlustasid, solidaarvõlgnike poolt osalise tasumise tõttu s.t.

hageja on saanud osa oma nõudest rahuldatud. Seega menetluskulud tuleb jätta hagist

loobutud osas solidaarselt kostjate kanda. (VÕS § 65).

Hagihinnaks 13.02.2015.a. seisuga (esitatud nõude vähendamise avaldus hagist osalise

loobumise tähenduses) on 73 206.- eurot. Hagi esitamise seisuga 11.04.2011.a. oli

hagihinnalt 127759.48 eur riigilõiv 6391.16 eur, mis on hageja poolt tasutud. Alates

01.07.2014.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seadus § 21 (Madalamate riigilõivumäärade rakendamine) lg 1 kohaselt

tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta

1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse

menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus

jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal

sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.

Käesoleval ajal kehtiva RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kehtiva lisa 1 järgi

riigilõiv hagihinnalt kuni 150 000 eurot on 1 500 eurot. Eeltoodu ja hageja 25.02.2016.a

avalduse alusel kohus tagastas hagejale 26.02.2016.a määrusega enam tasutud riigilõivu

summas 4891.16 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagilt hagihinnaga 73 206 eurot on hagihind kehtiva

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 1 100 eurot. Seega hagejal on õigus hagist

osalisel loobumisel saada tagasi riigilõiv summas 200 eurot (1500 – 1100 = 400 /2 = 200).

Loobutud osas poole riigilõivu tagastamise avalduse on hageja teinud 26.02.2016.a. Riigilõiv

teise poole ulatuses jääb selle menetlusosalise kanda, kelle suhtes kohus on teinud otsustuse

menetluskulude kandmise kohta s.o. käesoleval juhul kohus on otsustanud menetluskulud

jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; lg 3 kohaselt

käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu

tingimusega. Sama seaduse § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette

nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada; lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 146 lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab

võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras.

Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama

käendajale.

VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad

nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

2.1.

AS SEB Pank ja XX XXX XX (reg.kood xxxxxxxx) sõlmisid 05.10.2006.a. laenulepingu nr

2006029486, mille alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX kokku EUR 607 541 (p 3.1.)

intressiga 6 kuu euribor + 1% aastas, kusjuures intressi maksmine tähtpäev iga kuu 5.

kuupäev, laenu tagasimaksetähtaeg 05.10.2008.a., viivis lepingus kokkulepitud intressimäära

kahekordne määr. Laenulepingu lisakokkuleppega 20.09.2007.a. vähendati lepingu p 3.1.

sätestatud laenusummat 48677.- eur võrra (tl 7-14, 1 kd). Laenusumma suurus 558864.- eur.

XX XXX XX laenu tagastamiskohustust peale 05.10.2008.a. ei ole täitnud ning

15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti.

Laenulepingust nr 2006029486 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga

15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 465128.76, millest EUR 454888.01 on

tagastamata laen, EUR 8622.15 on intressivõlgnevus ja EUR 1618.60 on viivisvõlgnevus.

XX XXX XX (pankrotis) pankrotimenetluses on 06.02.2009.a. (nõuete kaitsmise koosolek)

hageja nõue laenulepingu nr 2006029486 järgi tunnustatud summas 465 128.76 eurot,

kroonides 7285038.99 krooni (tl 80-82, 1 kd).

Hageja on esitanud nõude lähtudes põhivõla osast summas 375842.- eur.

XX XXX XX võlgnevus seisuga 15.10.2008.a. oli 454888.01 eur. Käendajate J. P. (829.40

eur), H. T. (829.40 eur), M. K. (829.41 eur), T. U. ja T. U. (kokku 127.61 eur) poolt on kokku

tasutud 2615.82 eur ja pankrotimenetlusest laekunud 76430.19 eur (XX XXX XX

lõpparuanne tl 45-52, 3 kd). XX XXX XX põhivõlg seisuga 18.07.2014.a. on 375842.- eur,

mille arvestus asub tl 53-55, 3 kd. Sama seis arvestuses seisuga 02.02.2015.a. (tl 132-134, 3

kd).

Vaidlust ei ole selles, et T. U., kes oli XX XXX XX juhatuse liikmeks alates 20.06.2005

kuni 15.07.2011.a., on teadlik pankrotimenetluses nõuete esitamisest ja kaitsmisest. XX

XXX XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., T. U. alates

05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. ja M. K. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. Seega ka T.

U. ja M. K. olid teadlikud XX XXX XX pankrotimenetlusest.

Laenulepingu nr 2006029486 nõuetekohase täitmise, laenusumma suurus 558864.- eur,

tagamiseks sõlmisid 11.09.2007.a. käenduslepingud nr 2007030295 T. U.; nr 2007030296 T.

U. ja nr 2007030299 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K. eelnimetatud

käenduslepingule lisakokkuleppe 1.

Käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt

põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad

tekkida laenulepingust nr 2006029486.

Iga käendaja laenulepingust tuleneva vastutuse piirmääraks käenduslepingute järgi on 1000

000 EEK s.o. EUR 63 911.65 (p 5).

M. K. (829.41 eur, 12.02.2009.a. kokkuleppe), T. U. (63.81 eur, 13.02.2009.a. kokkulepe)

ja T. U. (63.81 eur, 13.02.2009.a. kokkulepe) on kokku tasunud 957.03, millises summas on

vastutuse piirmäära avestades nõuet vähendatud summani 62954.62 (63 911.65 -957.03).

Seega hageja poolt nõutu ei ületa käendusega kokku lepitud piirsummat.

2.2.

AS SEB Pank ja XX XXX XX sõlmisid 03.11.2006.a. laenulepingu nr 2006035692, mille

alusel AS SEB Pank laenas XX-le XXX XX 1000000.- krooni (p 3.1.), intressiga 5 % aastas,

kusjuures intressi maksmine tähtpäev iga kuu 3. kuupäev, laenu tagasimaksetähtaeg

03.11.2007.a., viivis lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordne määr (15-21, 1 kd).

Selle laenulepingu lisakokkuleppe nr 2, 20.09.2007.a. kohaselt suurendati p 3.1. sätestatud

laenulimiiti 2000000.- krooni võrra 3000000.- kroonini s.o EUR 191 734.95. Alates

11.09.2007.a. sai uueks intressimääraks panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,2 %

aastas. Uueks laenutähtpäevaks loeti 03.09.2008.a. (tl 23, 1 kd). 28.08.2008.a. on tasutud

XXX XX XX eest 3000.- krooni (tl 130, 3 kd).

XX XXX XX laenu tagastamiskohustust peale 03.09.2008.a. ei ole täitnud ning

15.10.2008.a. kuulutas Pärnu Maakohus välja XX XXX XX pankroti.

Laenulepingust nr 2006035692 tulenevalt võlgnes XX XXX XX pankrotiotsuse seisuga

15.10.2008.a. AS-ile SEB Pank kokku EUR 198 786.76 (EEK 3110336.97), millest EEK

2992838.74 s.o. 191277.26 eur on tagastamata laen, EEK 66021.21 s.o. 4219.52 eur on

intressivõlgnevus ja EEK 51477.02 s.o. 3289.98 eur on viivisvõlgnevus.

XX XXX XX (pankrotis) pankrotimenetluses on 06.02.2009.a. (nõuete kaitsmise

koosolek) hageja nõuet laenulepingu nr 2006035692 järgi tunnustatud summas 3 110 336.97

krooni s.o. 198 786.76 eurot (tl 80-82, 1 kd).

Hageja on esitanud nõude põhivõla osast lähtudes.

XX XXX XX võlgnevus seisuga 15.10.2008.a. oli 2992838.74 s.o. 191277.26 eur. XX

XXX XX põhivõlg seisuga 18.07.2014.a. on 85717.64 eur, mille arvestus asub tl 56, 3 kd.

XX XXX XX põhivõlg seisuga 03.02.2015.a. on 85180.96 eur, mille arvestus asub tl 129, 3

kd (XX XXX XX lõpparuanne tl 45-52, 3 kd). H. T.ga ja J. P.ga sõlmitud kompromissi

summas 53660.26 eur raames on viimaste poolt tasutud 52815.29 eur.

Vaidlust ei ole selles, et T. U., kes oli XX XXX XX juhatuse liikmeks alates 20.06.2005

kuni 15.07.2011.a., on teadlik pankrotimenetluses nõuete esitamisest ja kaitsmisest. XX XXX

XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., T. U. alates 05.11.2003.a.

kuni 15.07.2011.a. ja M. K. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a. Seega ka T. U. ja M. K.

olid teadlikud XX XXX XX pankrotimenetlusest.

Laenulepingu nr 2006035692 nõuetekohase täitmise tagamiseks (laenusumma 3000000.-

krooni s.o. EUR 191 734.95.) sõlmisid 11.09.2009.a. käenduslepingud nr 2007030260 T. U.;

nr 2007030261 T. U. ja nr 2007030265 M. K.. 09.03.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja M. K.

eelnimetatud käenduslepingule lisakokkuleppe 1.

Käenduslepingute punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt

põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad

tekkida laenulepingust nr 2006035692.

Iga käendaja vastutuse piirmääraks antud käenduslepingute järgi on 1000 000 EEK s.o.

EUR 63 911.65 (p 5). Vastutuse piirmäära avestades on nõuet vähendatud 53660.26 eur võrra

summani 10251.39 (63 911.65- 53660.26). Seega hageja poolt nõutu ei ületa käendusega

kokku lepitud piirsummat.

2.3.

Käenduslepingute järgi nõutav kogusumma 73206.- eur (10251.39+62954.63=73206.02).

Antud juhul tekkis käendajate vastutus automaatselt XX XXX XX poolt kohustuse

rikkumisest. Võlausaldaja võib käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada kohe

pärast põhivõlgnikupoolset täitmata jätmist.

AS SEB Pank ja M. K. sõlmisid 12.02.2009.a. kokkuleppe (tl 67, 1 kd) ning 13.02.2009.a.

sõlmisid kokkuleppe T. U. ning T. U. (tl 70, 71, 1 kd), milliste kohaselt käendajad tunnistasid

XX XXX XX võlga hageja ees ja kohustusid tasuma igakuiselt 1000.- krooni ajavahemikus

25.03.2009.a.

kuni

märts

2010.a.

ning

hiljemalt

01.03.2010.a.

pidi

sõlmitama

käenduslepingute täitmiseks uus kokkulepe. Sõlmitud kokkulepete täitmine oli osaline.

Kostjad hageja poolt täpsU.tud nõude arvestust ei ole vaidlustanud.

2.4.

Käenduslepingute sõlmimise ajal 11.09.2007.a. VÕS 143 kehtinud redaktsiooni kohaselt

(1) Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. (VÕS § 143 lg 1

kehtib alates 05.04.2011.a. järgmises redaktsioonis. Tarbijakäendusleping on käendusleping,

kus käendajaks on füüsiline isik.) (2) Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kehtinud VÕS § 34 kohaselt tarbija

käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (kehtetu alates 13.06.2014.a. Kehtib VÕS § 1 lg

5).

Tarbijakaitseseaduse § 2 kohaselt on 1) tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes

omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või

kutsetegevusega.

XX XXX XX osanikud olid T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., kusjuures T. U.

oli ka juhatuse liige, T. U. alates 05.11.2003.a. kuni 15.07.2011.a., M. K. alates 05.11.2003.a.

kuni 15.07.2011.a., H. T. alates 27.04.2006.a. kuni 15.07.2011.a., J.K. alates 27.04.2006.a.

kuni 15.07.2011.a, J. P. alates 20.06.2005.a. kuni 15.07.2011.a. (äriregistri andmed).

Kostjad on tunnistanud, et nad sõlmisid käenduslepingu huvist XX XXX XX

majandustegevuse vastu. Tegemist on kostjate poolt enda kontrolli all oleva äriühingu

majandustegevusest tulenevate võlgade käendamisega.

Seega tegutsesid kostjad põhikohustuse täitmist tagades majandustegevuses ja neil oli

vahetu

majanduslik

huvi

põhilepingute

vastu,

nende

täitmise

ja

põhivõlgniku

majandustegevuse vastu, mistõttu tegemist ei ole tarbijakäendusega.

Riigikohus oma lahendis 3-2-1-148-11 on esile toonud järgmist. Riigikohus on 5.

novembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, mis puudutas VÕS § 155 järgi garantii

andmist, märkinud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse

tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või

kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või

põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub

äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. 23.

märtsi 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et

osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud

lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse

täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse

liige ei olnud lepingus tarbija. Riigikohus on 8. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09

tehtud otsuse p-s 13 leidnud, et ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole

käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena.

Kolleegium leiab, et sama kehtib ka äriühingu juhatuse liikme kohta. Samuti ei piisa selleks,

et käenduse andmist saaks lugeda seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega, asjaolust,

et käendaja on aktsiaseltsi, kelle kohustusi ta käendab, väikeaktsionär (vt 21. detsembri 2010.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-10, p 11). 23. märtsi 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-

10 on kolleegium leidnud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale

kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas

ebaharilik.

Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene

võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna

isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või

põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat

kaitset.

Ülaltoodust lähtuvalt kostjad osanikena ja T. U. samal ajal ka juhatuse liikmena ei ole

tarbijad ja vastutavad käendajana VÕS § 145 järgi.

2.5.

Käesolevas asjas tehingute tegemise ajal (käenduslepingud 11.09.2007.a. ning

laenulepingud 05.10.2006.a. ja 03.11.2006.a.) kehtis TsÜS § 86 redatsioonis, mille kohaselt

heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

Alates 01.05.2009.a. kehtiva TsÜS § 86 kohaselt (1) Heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing on tühine. (2) Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui

pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. (3)

Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on

heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või

pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas

muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi

kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. (4) Kui tehing on

heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud

sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise

tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi

maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi

võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Lg 3 redaktsioonis alates 01.07.2015.a.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus

on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis

või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muudest sellistest asjaoludest.

Lg 4 kehtetu alates 01.07.2015.a.

Kohus on seisukohal, et rakendamisele kuulub tehingu tegemise ajal kehtinud seadus,

mistõttu kostjate viide TsÜS § 86 kehtivale redakstioonile alates 01.05.2009.a. ei ole

asjakohane. Õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes

kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust. Tehingu ja toimingu tegemisest

hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on

võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse

rakendussätetes. Kohus osundab, et käesoleval juhul ei nähtu võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusest,

et 01.05.2009 jõustunud TsÜS §-le 86 oleks kõnealune tagasiulatuv jõud ette nähtud. Kohus

märgib, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-186-13 on selgitanud, et alates 1. maist 2009

kehtiva TsÜS § 86 redaktsiooni kohaselt on selles võrreldes enne nimetatud kuupäeva

kehtinud redaktsiooniga tehtud olulised täiendused. Uus regulatsioon käsitleb senisest

täpsemalt eelkõige tarbijakrediidilepingu (sh nn kiirlaenulepingu) võimalikku tühisust heade

kommetega vastuolu tõttu. Muudatusi kehtestanud eelnõu (365 SE) seletuskirjast järeldub, et

seadusandja eesmärk oli muuta kehtivat õigust nii, et mh (kiir)laenulepingust tulenevad

kohustused ei oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas ja vastaksid ühiskonna õiglustundele.

2.6.

Kostjad leiavad, et nendega sõlmitud käenduslepingud on heade kommetega vastuolus ning

seetõttu tühised. Heade kommete vastane on olnud hageja käitumine käenduslepingute

sõlmimisel ja käenduslepingutega kostjatele pandud kohustus, mis seisneb selles, et pank pani

kostjatele kohustused, mida nad ilmselgelt täita ei suuda, kohustuste ulatus ning

käenduslepingutega võetud kohustuste täitmise võime oli omavahel ebaproportsionaalsed,

pank ei kontrollinud, kas käendajatel on üldse sedavõrd palju vara, et nad suudavad oma

käenduslepingutega võetud kohustused täita.

Kohus on seisukohal, et kostjatega sõlmitud käenduslepingud ei ole kostjate poolt esile

toodud asjaoludel vastuolus heade kommetega ega tühised. Siinkohal kohus viitab ka

Riigikohtu seisukohale. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-157-14 asunud samuti seisukohale,

et käenduslepingut TsÜS § 86 mõttes ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks

ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui

käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis

väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega

vastutustundliku laenamise põhimõtet (sama seisukoht Riigikohtu lahendis 3-2-1-169-13).

Riigikohus rõhutab, et kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007

kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt

järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel selline kohustus

siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul. Käendaja enda

krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust

pidada

käenduslepingut

tühiseks

ega

kohaldada

muid

õiguskaitsevahendeid,

sest

vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes,

mitte aga käenduslepingule. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab

käenduslepingu järgi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest.

Kostja väitel pank lähtus käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX XX laenu andmisel

üksnes oma majandusliku kasu saamise eesmärgist, kuid kohtus ei ole leidnud tuvastamist

kostjate poolt esitatud asjaoludel hageja eesmärk käenduslepingute sõlmimisel ja XX-le XXX

XX laenu andmisel kostjate arvel ebaõiglase kasu saamine.

Kostjad on leidnud, et käenduslepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised seetõttu,

et pank pani kostjad XX XXX XX juhatuse liikmete ning osanikena sundolukorda, kuna

käenduslepingute sõlmimata jätmisel ei oleks pank äriühingule täiendavat laenu andnud.

Enne 01.05.2009.a. kehtinud TsÜS § 86 suhtes oli erinormiks TsÜS § 97, mille kohaselt

tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi,

sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Seega sundolukorraks on kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust.

Tehingu võis tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas

(TsÜS § 99 lg 1 p 1). Seonduvalt eeltooduga sundolukorra alusasjaoludel ei saa olla

11.09.2007.a. sõlmitud käenduslepingud heade kommetaga vastuolus ega tühised. Kostjad ei

ole käenduslepinguid nende poolt märgitu alusel tühistanud.

Kohus osundab ka sellele, et kostjate väited maksevõime ja käendussumma suuruse

vastuolu kohta, samuti sundolukorra kohta, on jäänud faktidega kinnitamata jätmise tõttu

üldsõnaliseks, mistõttu ei ole võimalik väidetut ka tõendatuks lugeda.

Vaatamata eeltoodule on hageja esitanud andmed 11.09.2007 seisuga käendajatele kuuluva

vara kohta näitamaks, et kostjatel oli varalisi vahendeid eelpool märgitud käenduskohustuse

võtmiseks. Käendajatele kuulus alljärgnev vara: M. K.ile Kinnistusraamatu andmetel

kinnisasjad: - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx– tl 57,

3 kd); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 60, 3

kd). Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel M. K., lisaks XXX XX XX-le, seotud

nelja äriühinguga (tl 62, 3 kd). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel kuulusid järgmised

kinnisasjad: - xxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl

63, 3 kd); - Xxxxx xxx xx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 66, 3

kd); - Xxxxx xxx xxx, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl 69, 3 kd).

Sealjuures oli Äriregistri teabesüsteemi andmetel T. U., lisaks XXX XX XX-le, seotud

mitmete teiste äriühingutega (tl 71, 72, 3 kd). T. U.le Kinnistusraamatu andmetel kuulus

kinnisasi xxxxxxxxxxxx xxx x, Xxxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx (reg xxxxxxx – tl

73, 3 kd) ning Äriregistri teabesüsteemi andmetel seos, lisaks XXX XX XX-le, mitmete teiste

äriühingutega (tl 76, 3 kd). Lisaks eeltoodule omasid kostjad läbi XXX XX XX ka xxxxxxx

XX-d (reg xxxxxxx – tl 77-80, 3 kd). Kostjad antud andmeid varalise võimekuse kohta ei ole

vaidlustanud.

2.7.

Kostjad on vaidlustanud nõude suuruse täies ulatuses sellest aspektist, et nad ei saa

vastutada panga poolt oma kohustuste rikkumisega iseendale tekkinud kahju eest, sest hea usu

põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus kostjad peavad täitma kohustuse, mille täitmise

vajadus tuleneb otseselt hagejapoolsete kohustuste rikkumisest.

Kostjate poolt esile toodud asjaolud on järgmised.

Pank põhjusta.s ise teadlikult olukorra, kus põhivõlgniku vara müügist oli võimalik katta

üksnes osa laenulepingute alusel võlgnetavast rahasummast. Pank vastutab vaidlusalusel juhul

tekkinud olukorra eest, kus arvelduslaenu ning investeerimislaenu tagamiseks hüpoteekidega

panditud vara tuli müüa põhjendamatult madalate hindadega ning XX-le XXX XX äärmiselt

kahjulikult. Pank põhjustas oma käitumisega XX-le XXX XX olulist kahju saamata jäänud

tulu näol, mille arvelt oleks saanud ilmselt ka panga nõuet kostjate vastu vähendada. Juhul kui

pank ei oleks rikkunud oma KrAS-st tulenevaid kohustusi ning oleks käitunud heas usus ning

kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, oleks ta lubanud äriühingul müüa kinnistud nende

tegeliku hinna või mõnevõrra turuhinnast madalama hinnaga ning müügist saadud summa

oleks katnud oluliselt suurema osa laenusaaja põhivõlgnevusest. Pank takistas XX XXX XX

vara realiseerimist majanduslanguse tingimustes mõistliku hinnaga ning põhjustas seeläbi

äriühingule ning äriühingu kohustusi taganud kostjatele kahju. Kostjad ei saa olla vastutavad

selle eest, kui pankrotihaldur otsustas äriühingu vara panga nõusolekul ebamõistlikult madala

hinnaga realiseerida.

VÕS § 6 (Hea usu põhimõte) kohaselt (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. (2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138

sätestab, et (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 7 kohaselt (1) Võlasuhtes loetakse

mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt

mõistlikuks.

Kõigepealt kohus märgib seda, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla hea usu põhimõtte

vastane käitumine.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tunnistanud kostjate 26.09.2011.a. kirjaliku

vastuse p 2.3 märgitud asjaolusid ja kostjate poolt esiletoodu on jäänud paljasõnaliseks,

kusjuures kostjate poolt esitatud väljavõtetega kinnistute enampakkumise kohta ei ole need

asjaolud tõendatavad, siis seetõttu kostjate poolt märgitud asjaolusid ei ole võimalik lugeda

tõendatuks, ja sellest tulenevalt ei saa hagi jätta rahuldamata sel alusel, et hageja nõue

käendajate vastu on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja M. K.i poolt on tehtud viide üldisele majanduslangusele kui asjaolule, mille

tagajärjeks oli kinnisvara realiseerimise võimatus (tl 298, 1 kd), ei ole käsitletav VÕS § 103

järgi kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusena. Seaduse järgi käenduslepingu võib

sõlmida lihtkirjalikus vormis, mistõttu ei saa M. K.iga sõlmitud käendusleping olla tühine

seetõttu, et seda ei ole vormistatud notari juures. Samuti ei ole võimalik pooltevahelist

õigussuhet lõpetada kolmandal isikul, sealhulgas ka mitte M. K.i poolt nimetatud Rooma

Paavsti dokumendiga (vastuväide tl. 26, 3 kd).

2.8.

Kokkuvõtvalt kostjad vastutavad hageja ja XXX XX XX vahel sõlmitud laenulepingutest

tuleneva kohustuse täitmise eest. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist VÕS

§§ 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel. Esitatud hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb hageja

kasuks välja mõista solidaarselt 73 206.- eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine.

1. TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme

menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad

vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.

Hageja vähendas nõuet ja haginõudest osaliselt loobutud osas on menetluskulud jäetud

solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus rahuldas AS SEB Pank hagi M. K.’i, T. U. ja T. U. vastu solidaarselt 73 206.- €

nõudmiseks. Seega menetluskulud tuleb jätta solidaarselt M. K.’i, T. U. ja T. U. kanda.

2. TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on alates hagiavalduse esitamisest taotlenud riigilõivu kostjatelt väljamõistmist.

Hageja esitas 01.02.2016.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt AS SEB Pank poolne

menetluskulu tsiviilasjas nr. 2-11-16868 on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas

6 391,16 eurot. Hageja palub välja mõista M. K.’ilt, T. U.’lt ja T. U.’lt solidaarselt AS SEB

Pank kasuks tasutud riigilõiv summas 6 391,16 eurot. Kostjad on kirjalikus vastuses

hagiavaldusele palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad menetluskulude

nimekirjale ei ole vastanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud; lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud määrata menetluskulud kindlaks summas 6 391,16 eurot, milleks on

hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

Hagihinnaks 13.02.2015.a. seisuga (esitatud nõude vähendamise avaldus hagist osalise

loobumise tähenduses) on 73 206.- eurot. Hagi esitamise seisuga 11.04.2011.a. oli

hagihinnalt 127759.48 eurot riigilõiv 6391.16 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Alates

01.07.2014.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seadus § 2.1 (Madalamate riigilõivumäärade rakendamine) lg 1 kohaselt

tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009. aasta

1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse

menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus

jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal

sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.

Käesoleval ajal kehtiva RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kehtiva lisa 1 järgi

riigilõiv hagihinnalt kuni 150 000 eurot on 1 500 eurot. Eeltoodu ja hageja 25.02.2016.a

avalduse alusel kohus tagastas hagejale 26.02.2016.a määrusega enam tasutud riigilõivu

summas 4891.16 eurot. TsMS 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagilt hagihinnaga 73 206 eurot on hagihind kehtiva

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 1 100 eurot. Seega hagejal on õigus hagist

osalisel loobumisel saada tagasi riigilõiv summas 200 eurot (1500 – 1100 = 400 /2 = 200).

Loobutud osas poole riigilõivu tagastamise avalduse on hageja teinud 26.02.2016.a. Riigilõiv

teise poole ulatuses jääb selle menetlusosalise kanda, kelle suhtes kohus on teinud otsustuse

menetluskulude kandmise kohta s.o. käesoleval juhul kohus on otsustanud menetluskulud

jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb määrata kindlaks summas 1 300 eurot

s.o. pool riigilõivust seoses hagist osalise loobumisega summas 200 eurot ja riigilõiv

rahuldatud hagi osalt summas 1 100 eurot.

Kohus on jätnud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Seega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada, määrata tuleb kindlaks menetluskulud summas

1 300 eurot ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 1 300

eurot.

3. Pärnu Maakohus 01.02.2013.a. määrusega otsustas anda T. U.’le riigi õigusabi isiku

esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Seega tuleb riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud tuleb

jätta täielikult riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Tartu

Kohtunik