3-16-418/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse kuupäev

9. mai 2016

Haldusasja number

3-16-418

Haldusasi

Danel Parmase kaebus vangla kohustamiseks väljastada

kaebajale riskihindamine

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Danel Parmas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Danel Parmase määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi

2016. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Danel Parmas esitas 28.10.2015 Tartu Vanglale teabenõude, milles soovis väljatrükki

tema kohta koostatud riskihindamisest. Tartu Vangla jättis 30.11.2015. a vastusega nr 6-

24/8244-2 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata seoses sellega, et kinnipeetava kohta

koostatud riskihindamise ankeedid on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja nendele on

kehtestatud ligipääsu piirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 3 alusel.

2. Määruskaebuse esitaja esitas 31.12.2015 Tartu Vangla keelduva otsuse peale vaide, milles

nõudis keelduva otsuse kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist riskihindamise

väljastamiseks. Tartu Vangla rahuldas 26.01.2016. a vaideotsusega nr 1-11/1154-3

määruskaebuse esitaja vaide osaliselt, märkides, et juurdepääsu piirangu aluseks on

vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6, mitte AvTS § 35 lg 2 p 3, ning väljastas määruskaebuse

esitajale riskihindamise ankeedi kokkuvõtte.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 25.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

kohustamiseks väljastada kaebajale kogu riskihindamine ja selles määruskaebuse esitaja kohta

olev teave v.a teave vangla töö metoodika kohta. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse

esitaja andmesubjekt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 tähenduses ning Tartu Vangla, kui

isikuandmete töötleja IKS § 7 tähenduses on kohustatud IKS § 19 lg 1 p-de 1-6, lg 2 ja lg 3

alusel määruskaebuse esitaja kohta kogutud andmed väljastama. Isikuandmete väljastamist,

õigust nõuda nende töötlemise lõpetamist, parandamist, sulgemist saab pidada isiku

subjektiivseks õiguseks tulenevalt IKS § 21 lg 1 ja lg 2 p-de 1-3 alusel. Vastustaja väide nagu

sisaldab riskihindamises olev teave määruskaebuse esitaja kohta informatsiooni vanglatöös

kasutavate metoodikate kohta on asjatu õigustus. Vastustaja ei ole suutnud põhjendada, miks

ei ole andmete väljastamine võimalik ilma metoodikat avaldamata. Määruskaebuse esitajale

jääb arusaamatuks, kas andmed tulevad piiratud ligipääsuga andmebaasist või on

riigisaladusega kaetud. Olenemata andmete allikast on vastustajal kohustus andmed avaldada

või anda IKS § 20 alusel konkreetne selgitus.

4. Tartu Halduskohus tagastas 14.03.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

määruskaebuse esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Määruse kohaselt eeldab

kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumisega

või tegevusetusega olukorras, kus haldusorganil on õiguslikult ja faktiliselt võimalik

taotletud haldusakt anda või toiming sooritada. Justiitsministri 14.05.2008. a määruse

nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2

lg 1 kohaselt on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) üks

osa täitmiskava koostamise protsessist lisaks täitmiskava koostamisele, selle

kinnitamisele ja kinnipeetavale tutvustamisele. Määruse nr 21 § 3 lg 4

p-dest 1-10 nähtuvalt analüüsitakse riskihindamise koostamisel kinnipeetava

kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid,

sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit,

mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja ohtlikkust.

Tartu Vangla 26.01.2016 vaideotsusest nr 1-11/1154-3 tulenevalt tugineb riskihindamise

ankeedi punktihinnangutes sisalduv informatsioon vanglatöös kasutatavatel meetoditel.

Riskihindamise ankeet kasutab statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi

algoritm välja prognoositava tõenäosuse sooritada uus kuritegu.

Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust tutvuda kogu riskihindamisega. Riskihindamise

ankeedid asuvad kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogus (edaspidi vangiregister) ning VangS § 52 lg 6 kohaselt võib vanglateenistuse

ametnik keelduda vangiregistrist andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui

selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse

täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Määruse nr 21 § 5 lg 2 kohaselt

selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale riskihindamise tulemusi ning seda on Tartu

Vangla teinud. Haldusasja materjalidest tulenevalt on kaebajale väljastatud tema kohta

koostatud ankeedi kokkuvõte.

Riskihindamine on vanglateenistuse ametnike töövahend, mis ei oma iseseisvat regulatiivset

toimet. Seega puudub kaebajal õigus riskihindamise dokumentidega tutvuda. Hinnangud

kinnipeetava ohtlikkuse ja tema puhul esinevate riskide kohta ei saa eraldiseisvalt

kinnipeetavate õigusi rikkuda ja neid ei saa kohtus eraldiseisvalt vaidlustada. HKMS § 44 lg 1

kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.03.2016. a määruse

tühistamiseks ja Tartu Halduskohtu kohustamiseks kaebust menetlema. Määruskaebuse

kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et määruskaebuse esitajal puudub HKMS § 121

lg 2 p 1 järgi kaebeõigus. IKS § 19 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötleja andmesubjekti

soovil kohustatud teatavaks tegema andmesubjekti kohta käivad isikuandmed, nende

töötlemise eesmärgi ning isikuandmete koosseisu ja allikad, kui andmesubjekt seda nõuab.

IKS § 19 lg 2 kohaselt on isikuandmete töötlejal õigus saada enda kohta käivaid

isikuandmeid. IKS § 20 näeb ette andmete töötleja õiguse piirata andmete kättesaamist

paragrahvis nimetatud tingimustel. Nimetatud sätetest tuleneb kaebajale subjektiivne õigus

isikuandmeid ja teavet saada ning andmete käitleja kohustus neid väljastada. Määruskaebuse

esitaja on seisukohal, et formaalne tuginemine VangS § 52 lg 6 sättele, andmata selgeid

konkreetseid põhjendusi, miks jäetakse isikule andmed väljastamata, on vastuolus

õigusselguse ja õiguskindluse põhimõttega. Tartu Halduskohtu seisukoht nagu ei omaks

riskihindamine regulatiivset toimet ja seetõttu puudub kaebajal õigus riskihindamise

dokumentidega tutvuda, on ebaõige, kuna riskihindamise regulatiivne toime ei oma antud

juhul tähtsust, sest määruskaebuse esitajale väljastatud riskihindamise ankeedi kokkuvõttes

toodud väited ja seisukohad olid ebaõiged ja laimavad seega määruskaebuse esitaja au ja head

nime ning riivavad paratamatult eraelu puutumatust. Seadusandja on kehtestanud IKS-is selge

normi andmete saamiseks ja parandamiseks just isikute põhiseaduse §-s 18 ja §-s 26

sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

14.03.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse

põhjendusi.

7. Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on

võimalik kaitsta kaebaja õigusi HKMS § 44 lg 1 kohaselt. Riigikohus on korduvalt märkinud,

et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse

puudumine on selge ilma kahtlusteta ning õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral

tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (RKHKm 25.11.2015, 3-3-1-52-15, p 10; RKHKm

21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9; RKHKm 11.10.2012, 3-3-1-35-12, p 12).

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub määruskaebuse esitaja kaebus

tagastamisele hoopis HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tulenevalt on nimetatud sätte alusel kohtul võimalik

tagastada kaebusi, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt RKHKm 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p

15). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul määruskaebuse esitaja kaebusel

eduväljavaated.

9. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele

kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava. Justiitsministri

14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja

rakendamise juhend“ § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava

riskihindamise tulemused, kusjuures riskihindamise käigus analüüsitavad asjaolud on

loetletud sama määruse § 3 lg-s 4. Riskihindamise dokumentide puhul on tegemist avaliku

teabega AvtS § 3 lg 1 mõistes, kuivõrd need on loodud seaduse alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Lisaks sisaldab selline teave isikuandmeid IKS § 4 lg 1

mõistes ning mh delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt, kuna määruse nr 21

§ 3 lg 4 p-de 7-9 kohaselt analüüsitakse riskihinnangus kinnipeetava tervist ja emotsionaalsest

seisundit, mõtlemist, käitumist ja hoiakuid.

10.IKS § 19 lg 2 kohaselt on andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda

kohta käivaid isikuandmeid ning IKS § 20 lg 1 sätestab alused, mille esinemisel seda õigust

piirata võib. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus isikuandmeid sisaldava teabe puhul on

ühtlasi tegemist avaliku teabega tuleb juurdepääsu lubamisel isikuandmeid sisaldavale teabele

arvestada lisaks AvtS-is toodud juurdepääsupiirangutega, kuna AvtS § 39 lg 1 kohaselt

võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele IKS-is sätestatud

aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. Otsesõnu näeb kinnipeetavate õiguse

saada nende kohta vangistusregistrisse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt

allkirjastatud taotluse alusel VangS § 52 lg 4.

11. AvtS § 35 reguleerib teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise üldiseid aluseid,

kuid AvtS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seadust teabele juurdepääsupiirangute,

juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või

välislepingus sätestatud teisiti. Käesoleval juhul näeb erisuse juurdepääsupiirangute osas ette

VangS § 52 lg 6, mille kohaselt vanglateenistuse ametnik võib keelduda vangiregistrist

andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate

meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib

ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist, samuti teistel

seaduses sätestatud alustel.

12.Tartu Vangla on 26.01.2016. a vaideotsuses märkinud, et riskihindamise ankeet kasutab

statistilist hindamismeetodit, mille põhjal arvutab ankeedi algoritm välja prognoositava

tõenäosuse sooritada uut kuritegu, kuid vabateksti hinnangud, mis kanduvad üle

riskihindamisest iseloomustusse, on väljastatavad riskihindamise kokkuvõttes.

Punktihinnangutes sisalduv informatsioon tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel ning

selle informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna näiteks

ohtlikkuse osas kajastuvad andmed tulenevad piiratud ligipääsuga andmebaasidest ja

võimaldavad näha kuritegeliku maailmaga olemasolevaid suhteid. Seega on Tartu Vangla

ringkonnakohtu hinnangul VangS § 52 lg 6 alusel põhjendatult keeldunud riskihindamise

ankeedi väljastamisest määruskaebuse esitajale ning selgitanud, miks riskihindamise ankeet

sisaldab informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite kohta ning miks selle avalikuks

tulek võib ohustada vangistuse täideviimist.

13.AvtS § 4 lg 5 kohaselt on igaühel õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui

selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi. Määruskaebuse esitaja määruskaebuses

märkinud, et talle väljastatud riskihindamise ankeedi kokkuvõttes toodud väited ja seisukohad

olid ebaõiged ning laimavad seega määruskaebuse esitaja au ja hea nime ning õigust eraelu

puutumatusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks nimetatud õiguste riivet vältida

juurdepääsu võimaldamisega riskihindamise ankeedile, kuivõrd juurdepääsu olemasolu

kokkuvõtte aluseks olevale ankeedile ei muuda riskihindamise kokkuvõtte sisu. Samuti on

Tartu Vangla 26.01.2016. a vaideotsuses märkinud, et riskihindamise kokkuvõtte tekst

põhineb terviklikuna riskihindamise kokkuvõtte vabatekstiväljadel, mistõttu on

määruskaebuse esitajale sisuliselt tagatud võimalus tutvuda ankeedil sisalduvate andmetega

osas, mis ei sisalda informatsiooni vangla töös kasutatavate meetodite kohta.

14.Ringkonnakohus lisab, et kohtupraktikas on varem selgitatud, et kuna justiitsministri

määrusest nr 21 tulenevalt tuleb riskihindamise analüüsis välja tuua kinnipeetavale omased

ohutegurid, siis ei ole riskihindamise vabatekstiväljadel sisalduvate väidete puhul tegemist

laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide alusel koostatud

analüüsi tulemusel antava hinnanguga, millest lähtutakse individuaalse täitmiskava tegevuste

ja abinõude kavandamisel. Seega ei saa kaebajaga seonduvaid riske käsitlev individuaalne

täitmiskava osa alandada kaebaja au ja väärikust ning rikkuda tema subjektiivseid õigusi

(TrtRnKo 02.09.2014, 3-12-1988, p 7).

15.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14.03.2016. a määruse resolutsiooni muutmata, asendades määruse põhjendused

käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Einar Vene

Tanel Saar