3-16-608/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-608

Haldusasi

OÜ Mikk-Reisid kaebus vaidlustusasjas nr 36-16/168909

tehtud riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.03.2016 otsuse

tühistamiseks ning MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse

kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 168909 „Pärnu

linna bussiliinivedu 2017-2026“ hankedokumentide lisa 1

punktid 7.1 ja 7.6 vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Mikk-Reisid, esindaja Liis Puidak

Vastustaja (hankija) – MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus,

esindaja Andrus Kärpuk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest (hiljemalt 19.05.2016). Hankeasjas ei saa

esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (hankija) avaldas 20.11.2015 riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Pärnu linna bussiliinivedu 2017-

2026“ (viitenumber 168909) hanketeate.

2. OÜ Mikk-Reisid esitas 05.01.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankedokumentide (HD) peale, kuid VAKO jättis 15.01.2016 otsusega vaidlustuse

läbi vaatamata.

3. OÜ Mikk-Reisid esitas kaebuse VAKO 15.01.2016 otsuse tühistamiseks ning hankija

kohustamiseks viia hanketeade ja HD-d õigusaktides ettenähtud nõuetega vastavusse (haldusasi

nr 3-16-129). Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2016 otsusega nr 3-16-129 kaebuse

osaliselt, tühistas VAKO 15.01.2016 otsuse ja kohustas hankijat viima riigihanke

viitenumbriga 168909 HD lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkt 7.1 vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

2(5)

4. Hankija muutis 17.02.2016 HD lisa 1 punkti 7.1 ja lisas punkti 7.6.

HD lisa 1 “Tehniline kirjeldus” punkt 7.1 sätestab järgmist: “Kõik bussid varustatakse vedaja

poolt kaabeldusega, mis võimaldab paigaldada bussile Hankija poolt antavad elektroonilise

piletisüsteemi seadmed, mille paiknemine, skeem ja parameetrid täpsustatakse Hankija poolt

hiljemalt 15. novembriks 2016.a. Nõue kehtib ka p. 2.1. nimetatud busside kohta. Vedaja on

kohustatud lubama paigaldada bussidesse Hankija piletisüsteemi seadmed käesoleva

dokumendi p.7.6 nimetatud komplektsuses;”

HD lisa 1 “Tehniline kirjeldus” punkt 7.6 sätestab järgmist: “Ühe bussi piletimüügiseadme

komplekti kuuluvad:

7.6.1. bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline

kinnitus selle külge

7.6.2. väline GPS/GSM antenn

7.6.3. piletiprinter

7.6.4. 3 validaatorit, mis on sidestatud p.7.6.1. nimetatud kassaaparaadiga.”

5. OÜ Mikk-Reisid esitas 26.02.2016 VAKO-le vaidlustuse, milles palus kohustada

hankijat viima HD lisa 1 punktid 7.1 ja 7.6 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

6. VAKO jättis 17.03.2016 otsusega vaidlustusasjas nr 36-16/168909 OÜ Mikk-Reisid

vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis, et Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsus nr 3-16-129

oli hankijale täitmiseks kohustuslik ja 17.02.2016 muudetud HD-d on halduskohtu otsuses

antud juhistega kooskõlas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. OÜ Mikk-Reisid esitas 28.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

17.03.2016 otsuse tühistamiseks ning MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kohustamiseks

viima riigihanke viitenumbriga 168909 „Pärnu linna bussiliinivedu 2017-2026“ HD lisa 1

punktid 7.1 ja 7.6 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

HD lisa 1 punktid 7.1 ja 7.6 ei ole vastavuses riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud

riigihangete läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuetega, sest ei võimalda pakkujal arvesse võtta

pakkumuse tegemiseks olulisi, kuid pakkumise tegemise ajal teadmata kulusid. Tegemist on

jätkuvalt ebamõistliku tingimusega ja hankija ei ole suutnud ka HD muutmise järel puudusi

kõrvaldada.

Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsusega nr 3-16-129 antud suuniseid ei ole täidetud, sest

pole täpsustatud, millist laadi kaabeldust seadmete ühendamiseks vajatakse - kas kaabeldus

peab tagama seadmetele eraldi elektritoite ja sideühenduse või on toide võimalik edastada otse

sideühenduse kaudu. Sellest sõltub vajaliku kaabelduse tüüp ja laad ning, nagu halduskohus

samuti leidis, on see pakkumuse ja hinnakalkulatsiooni koostamisel oluline ning kuulub

absoluutse miinimumi hulka, mida hankija peab avaldama. Seega ei oska pakkuja jätkuvalt

määratleda, millise rahalise kulutusega peab pakkumuse koostamisel arvestama.

Kaabeldussüsteemi paigaldamine 28-le bussile on piisavalt suur kulu. Kaabelduse

paigaldamine eeldab vähemalt busside sisekonstruktsioonide ajutist eemaldamist või

lahtivõtmist ning arvestades üldkaabeldust ja piletitega seonduvate seadmete arvu, on tegemist

väga töömahuka tegevusega. HD sõnastusest ei ole võimalik aru saada, millistele tingimustele

peab kaabeldus vastama ning kas lisaks sideühendusele on vajalik tagada validaatoritele iga

bussi ukse juurde näiteks ka eraldi elektritoide. Kaabelduse paigaldamisel on oluline ka kaabli

tüüp, vajalike kiudude arv ja pistikute liik. Kui kaabelduse kiudude arv ei vasta piletiseadmete

tingimustele, ei saa kaabeldust kasutada. Hankest huvitatud isikud on sellise teabe avaldamist

hankijalt küsinud, kuid hankija ei ole sellele sisuliselt vastanud. Kaabelduse paigaldamine

tehasest väljaspool võib kaasa tuua busside garantiiaja katkemise või selle lühenemise, mis

3(5)

omakorda aga suurendab oluliselt pakkujate poolt busside tehnilise korrashoiu tagamiseks

tehtavaid kulutusi. Samuti on kaebajale arusaamatu, miks vastustaja ei avalda vähemalt

eeldatavat kaabelduse paigaldamise maksumust ja valmisolekut avaldatud prognoositud kulu

ületavat osa enda kanda võtta. Seda eriti olukorras, kus vastustaja vaidlustuskomisjoni istungil

väidetu kohaselt on tegemist väga lihtsa ja sisuliselt 50 eurot ühe bussi kohta maksva

tegevusega. Kaebaja hinnangul on 50 eurose väidetav kaabelduse kulu selgelt ja mitmetes

kordades väiksem kui selline kulu tegelikkuses olla saab. Juba ainuüksi paigaldatavate kaabli

liikide maksumuse erinevus võib olla rohkem kui kümnekordne. Arvestades kaabelduse

paigaldamiseks vajalike ümberehituste tegemist on oluline, kas kaabeldus paigaldatakse

bussidele tehases ja seega on kogu buss kogu komplektsuses garantiitingimustega kaetud, või

paigaldatakse kaabeldus teadmata ettevõtja poolt, mis võib tootjapoolse garantii näiteks

elektrisüsteemidele sootuks lõpetada. Sellised elektroonilised lahendused on garantii

säilimiseks vaja vähemalt kooskõlastada busside tootjaga. Vaidlustuskomisjoni menetluses tõi

vastustaja välja ka selle, et süsteemi ülesehitus on võimalik ka WiFi kaudu (aga see selgub

pärast piletisüsteemide hanget), mille puhul sidekaabelduse vajadus ja sellise kuluga

arvestamine on üldse arusaamatu. Jääb arusaamatuks, mismoodi kavatseb hankija

piletiseadmete hanget korraldada, kui tal puudub veel täna peaaegu igasugune ettekujutus

seadmetele esitatavatest nõuetest (kaabeldus, WiFi või mõni muu lahendus) peale

lõppseadmete nimetuse ja arvu.

8. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palus 04.04.2016 vastuses jätta kaebus

rahuldamata.

VAKO otsus on õiguspärane. Kaebaja pole tõendanud, et ühe bussi kaabelduse kulu on selgelt

ja mitu korda suurem kui 50 eurot. Vastustaja küsis hinnangu seni teostatud kaabelduste

maksumuse kohta Eestis enamusele liinibussidele piletiseadmed paigaldanud ettevõtetelt.

Ridango AS kasutatava kaabli maksumus on seni olnud 2 eurot meeter (ilma käibemaksuta)

ning T grupp AS kasutatava kaabli maksumus vahemikus 0,6-1,35 eurot meeter (ilma

käibemaksuta), sõltuvalt sisseostuhinna kõikumisest ning sellest, kas konkreetsetele seadmete

on vaja paigaldada lisaks signaalikaablile ka eraldi toitekaabel või mitte. Keskmine kaabli

kogus erinevat tüüpi linnaliinibussidele on seni olnud kuni 25 meetrit, täpne kaabli kogus

selgub koos hanke võitnud vedaja ja tema poolt kasutatavate bussitüüpide väljaselgitamisega.

Kui piletiseadmete arv ja asukoht on teada ja potentsiaalsed pakkujad peavad omama liiniveo

teostamise kogemust, siis ei saa olla kaebajale keeruline välja arvutada kaabelduseks vajalikku

kaabli kogust. Kaabli maksumus ühe bussi kohta ei ole suurem kui 2 eurot x 25 meetrit = 50

eurot (ilma käibemaksuta). Pärnu linnaliinidel minimaalselt nõutava 28 bussi kaablite

maksumus ei ole seega kokku suurem kui 1400 eurot. Tegemist on ühekordse kuluga lepingu

täitmiseks kasutatava põhivara (busside) täiendamiseks, mistõttu jaguneb nimetatud kulu kogu

lepinguperioodile ehk 9,5 aastale. Riigihanke pakkumus tuleb koostada ühe aasta (2017. a) veo

maksumuse kohta. Piletiseadmete kaabli maksumuse osa pakkumuses ei ole suurem kui 1400

eurot / 9,5 = 147 eurot. Kaabli tüübi täpsustamine mõjutaks pakkumist sellest suurusjärgu võrra

väiksemas summas. Tegemist on paarikümne eurose kuluerinevusega üle 3,6 miljoni eurose

pakkumuse maksumuse juures. Eeltoodud arvutused toetavad Tallinna Halduskohtu

16.02.2016.a. otsuses punktis 32 antud hinnangut, et kaablitüübi konkretiseerimine muudab

pakkumuse maksumust väga vähesel määral. Busside garantii säilimise huvides on HD lisa 1

punktis 7.1. sätestatud, et busside kaabeldus tagatakse vedaja poolt. Vastustajale teadaolevalt

on kaebaja ühispakkumuse partneri olemasolevatele linnaliinibussidele paigaldanud varasemalt

kaabelduse Ridango AS ning seda väljaspool bussitehaseid.

9. OÜ Mikk-Reisid märkis 13.04.2016 seisukohas täiendavalt, et ühe bussi kaabelduse

kulu on selgelt kordades suurem kui 50 eurot. OÜ Ridango välja toodud näite puhul on ühe

bussi kaabeldustööd maksnud 300 eurot seega kokku on pakkuja kulu 28 bussile ca 8 400

eurot. Vastustaja jaoks on selline kulu suur ja ta soovib sellega arvestada. Kui vastustaja on

4(5)

hanke algusest alates teadnud, milline on tegelik kulu, oleks tulnud see HD-s välja tuua, et kõik

pakkujad saaksid sellega arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja leiab, et 17.02.2016 muudetud HD lisa 1 ehk hankelepingu eseme tehnilise

kirjelduse punktid 7.1 ja 7.6 ei ole kooskõlas Tallinna Halduskohtu 16.02.2016 otsuses nr 3-16-

129 antud suunistega ega vasta RHS § 3 punktist 2 tuleneva läbipaistvuse ja kontrollitavuse

nõudele, sest HD-st ei selgu jätkuvalt bussile hankija poolt antava elektroonilise piletisüsteemi

paigaldamiseks vajaliku kaabelduse laad ning seetõttu ei oska kaebaja määratleda, milliste

kulutustega ta peab pakkumuse koostamisel arvestama.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2016 otsusega nr 3-16-129 OÜ Mikk-Reisid

kaebuse osaliselt, tühistas VAKO 15.01.2016 otsuse ja kohustas hankijat viima riigihanke

viitenumbriga 168909 HD lisa 1 punkt 7.1 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Selles osas on halduskohtu otsus jõustunud ja hankijale olid seega kohustuslikud nii

kohtuotsuse resolutsioon kui ka sellega olemuslikult seotud põhjendused (HKMS § 177 lg 1,

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-14-15, p 27). VAKO leidis 17.03.2016 otsuses, et 17.02.2016

muudetud HD lisa 1 punktid 7.1 ja 7.6 on kooskõlas halduskohtu juhistega, sest halduskohtu

16.02.2016 otsuse punktidest 31-33 tulenevalt pidi hankija ära määratlema vähemalt selle, kui

palju seadmeid on vaja igasse bussi paigaldada ja kus need peavad paiknema, kuid

piletiseadmete ühendamiseks vajaliku kaabelduse laadi määratlemine ei olnud tingimata

vajalik, sest see, milliseid konkreetseid kaableid kaabelduse teostamiseks peab kasutama,

muudab kaabelduse maksumust kokkuvõttes väga vähesel määral. Kohus nõustub VAKO

põhjendustega ega pea neid HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata.

12. VAKO ei hinnanud 17.03.2016 otsuses 17.02.2016 muudetud HD lisa 1 kooskõla RHS

§ 3 punktis 2 sätestatud põhimõtetega.

13. RHS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme

kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja

täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade

või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. RHS § 33 lg-st 3 tuleneb, et tehnilise

kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla ka hankelepingu

eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne

hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Seega peab

hankelepingu eseme tehniline kirjeldus andma pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija

vajadustest ning selle põhjal peab potentsiaalsel pakkujal olema võimalik hinnata, kas tal on

võimalik hankija soovitud eset või teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus.

Seejuures ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, vaid

tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele

isikutele, s.t see eeldab potentsiaalselt pakkujalt teatud eelteadmisi hankeeseme kohta.

14. HD lisa 1 punktist 7.6 on kaebajale teada, et ühe bussi piletimüügiseadme komplekti

kuulub bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline

kinnitus selle külge; väline GPS/GSM antenn; piletiprinter ja kolm validaatorit, mis on

sidestatud bussijuhi opereeritava kassaaparaadiga. HD lisa 1 punktidest 2.1 ja 3.1 tulenevalt

peab kaabelduse paigaldama kokku 28-le bussile. Seega on kaebajale teada seadmete üldine

iseloom, arv ja paiknemine. On üldteada, et Eestis kasutatavatele liinibussidele on varem

paigaldatud elektroonilisi piletiseadmeid, seetõttu saab valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt

eeldada üldist ettekujutust piletiseadmete paigaldamise tööde iseloomust. Kohus leiab, et

eeltoodu pinnalt ja arvestades vastavas valdkonnas tegutsevalt isikult eeldatavaid teadmisi saab

kaebaja mõistlikult välja arvutada ka kaabelduse ligikaudse maksumuse sõltumata sellest,

millist konkreetset kaabeldust tuleb kasutada.

5(5)

15. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaabelduse laad mõjutab oluliselt pakkumuse hinda.

Vaidlust ei ole selle üle, et busside kaabelduse tagab vedaja ja kaebaja ei ole tõendanud, et

kaabelduse laad mõjutaks bussidele antud garantiid ja selle kaudu kaebaja võimalikke kulusid

busside hooldusele. Eestis kasutatavatele liinibussidele piletiseadmeid paigaldanud OÜ

Ridango ja T grupp AS hinnangutest (tl 74-76) nähtuvalt on kaabli hind vahemikus 0,6-2 eurot

meetri kohta ja ühe bussi kohta kulub kaablit kuni 25 meetrit. OÜ Ridango on hinnanud

kaabeldustööde maksumust ca 300 eurole ühe bussi kohta ja see hind sisaldab nii töötasu kui

kaabli maksumust (tl 74). Arvestades busside üldarvu (28), oleks kaabeldustööde maksumus

kokku seega ca 8400 eurot. Hankija ei ole avaldanud hanke eeldatavat maksumust, kuid

Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 otsusest nr 3-16-129 (p 10-13) tulenevalt on see

vähemalt 3,6 miljonit eurot, millest 8400 eurot moodustab 0,2%. Vastustaja on ka selgitanud,

et elektroonilise piletisüsteemi paigaldamine on ühekordne kulu, mis jaguneb kogu

lepinguperioodile (9,5 aastat), ja riigihanke pakkumus tuleb teha ühe aasta (2017. a) veo

maksumuse kohta. Kuna tööjõukuludega tuleb pakkujal arvestada sõltumata sellest, millist

kaabeldust kasutada, nõustub kohus vastustajaga, et kaabelduse laad muudab hanke maksumust

kokkuvõttes tõesti vaid vähesel määral. Seega ei ole kaabelduse laadi määratlemata jätmine

õigusvastane.

16. Kuna kohus ei tuvastanud HD lisa 1 punktide 7.1 ja 7.6 vastuolu RHS § 3 p-ga 2, ei ole

alust kohustada hankijat nende seadusega kooskõlla viimiseks. Kohustamisnõude rahuldamise

välistab ka see, et riigihangete registri andmetel oli pakkumuste esitamise ajaks 29.04.2016 ja

pärast seda ei saa kohus enam kohustada hankijat HD-de muutmiseks (HKMS § 158 lg 2). Ka

VAKO 17.03.2016 otsus, millega OÜ Mikk-Reisid vaidlustus jäi rahuldamata, on kokkuvõttes

õige ja selle tühistamiseks ei ole samuti alust. Seega jääb kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule

esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid

hankija ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad mõlema

menetlusosalise kulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit