Legislator Case Law & Legislation
1-16-3914/4 AI generated

1-16-3914/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-16-3914/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3914 (kohtueelses menetluses nr 16284000178) kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

Legislator headnote

AI generated

1-16-3914/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: sinist värvi rollerit registreerimismärgiga alkoholi joobe seisundis. N.K XXX X kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF mõõdeti tema -0016 poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,06 mg/l, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli N.K mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes.

Keywords

AI generated
social security litigation third-party claim procedure in attachment dismissal during probation associated action for damages disproportionate sanction criminal revision proceedings
AI generated
1-08-13534\4
Tunnistada J.N süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena karistusseadustiku vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.03.2008 otsusega J.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud võrra ning mõista J.N-ile lõpliku karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 50 lg 1 alusel mõista J.N-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda J.N-ile kohaldatud tõkend tühistatuks peale J.N-i ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
1-15-9920/9
jaanuar 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-9920 (kohtueelses menetluses nr 15284000519) riik O.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetlus xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS
1-14-9902/5
november 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-14-9902 (kohtueelses menetluses nr 14284000297) xxxxx-xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus
1-09-422/2
veebruaril 2009.a. Pärnu Maakohus, Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-422 (08267000860) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Heili Rohtla Kriminaalasi V.E süüdistus kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi Prokuröri abi Elle Keeman Süüdistatav V.E Töökoht või õppeasutus: xx Varem kriminaalkorras karistamata. Varem väärteokorras karistatud 14-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud V.E suhtes alates 31.07.2008.a.
1-16-833/5
veebruar 2016 Kriminaalasi (number ja nimetus) kriminaalasi nr 16284000009; kohtuasi nr 1-16-833 riik S.L versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav S.L

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

06. mai 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3914 (kohtueelses menetluses nr 16284000178) kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

N.K (isikukood XXX; elukoht - xxxxx

xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § O

tsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

N.K süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS 65 lg §

2 alusel suurendada käesoleva kohtu-

otsusega

Tartu Maakohtu 27. augusti 2015 otsusega N.K-le mõistetud karistust

N.K-le

kandmata osa mõistetud karistuse ära , s.o 8 (kaheksa) kuu 23 (kahekümne

kolme) päeva vangistuse võrra ning mõista

1 (üks)

N.K-le liitkaristus vangistusena aasta 23 (kakskümmend kolm) päeva. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada N.K kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 05. maist 2016.a. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muud e abinõude osas:

2.1 välja mõista

322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja N.K-lt sundraha riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot 50 senti tasumisele o järgmiselt siti aasta jooksul :

1) alates 2016. juunikuust igakuise menetluskulu osa a

30 (kolmkümmend) eurot 88 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -

jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

-des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; ahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia v

või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on N.K mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 05.05.2016.a. kella 20.09 ajal Viljandi maakonnas Suure Jaani vallas Suure-Jaani Olustvere tee 2.kilomeetril – – mootorsõidukit

sinist värvi rollerit registreerimismärgiga alkoholi joobe seisundis. N.K XXX X kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF mõõdeti tema -0016 poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,06 mg/l, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli N.K mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks KarS § 65 lg 2 vangistusega 4 kuud. alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.08.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 8 (kaheksa) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva vangistuse võrra (seisuga 06.05.2016 tegemata üldkasulik töö 263 tundi, s.t 8 (kaheksa) kuud ja

23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust) tkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 23 ja lii

(kakskümmend kolm) päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise

tagamiseks vahistada N.K kohtusaalis ja karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 05.05.2016.a.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KrM - S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja järgides kokkuleppe kohtus kiirmenetluses - menetluse sätteid.

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis - eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik ing süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikatsiooniga n vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohas üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, elt on menetluskuluks s

mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr

18. detsembri 2015

139 ( testamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. M Kr S § 2565 lg 2 kohaselt s M

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S §

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS §

21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud ajutised alused, maksmise

ajutine kord ja ajutised igusabi osutamisega kaasnevate kulude ajutine ulatus ja ajutine kord kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava N.K t kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kaitsja esinemise ees kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa n Kohus võib määrata, et eist riigi kanda. kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud - sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista kriminaalmenetluse N.K-lt

kuludena sundraha 322,50 eurot

48 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud ja riigi õigusabi tasu asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 l määrata g 3 alusel tuleb

süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb süüdistatav vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

N.K on kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2016, seega karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada 05. maist 2016. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik