1-16-2415/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2415 (15230106179) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 otsus O.R-i (O.R)

99 lg süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1

2 p 9 menetluses järgi lühi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav O.R

(ik: XXX), menetluskulude väljamõistmise kohta Kaebuse lahendamise viis

RESOLUTSIOON kirjalik menetlus 1.

4. aprilli 2016 kohtuotsus O.R-ilt menenetluskulude Jätta Harju Maakohtu

väljamõistmise osas muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

M a vahendusel esita ääruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsj da määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4.aprilli 2016 otsusega uses tunnistati O.R

lühimenetl süüdi KarS § 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

99 lg 2 p 9 karistati vangistusega 9 kuud.

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti KarS § 68

karistuseks 6 kuud vangistust.

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11.2015, s.o 1 päev ning ärakandmis kuud 29 päeva vangistust alates 10.11.2015.a. ele kuuluvaks karistuseks loeti 5

O.R-ilt mõisteti AS kasuks välja 191,06 eurot. use kuludena mõisteti R Kriminaalmenetl O.R-ilt välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 192 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul.

2. O.R tunnistati talle esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema, isikuna, keda on Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega 1-14-5767 süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist, nimelt:

06.11.2015 kella 12.05 ajal, viibides Tallinnas X asuvas R -ile kuuluvas kaupluses XX AS

XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 18 tk Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kogumaksumusega 100,62 eurot

ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata;

samuti 07.11.2015 kella 15.36 ajal viibides Tallinnas X asuvas R -ile kuuluvas XX AS

kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 4 tk Rocherone kommikarpi maksumusega 6,49 eurot/tk, ühe kommikarbi

Rocher maksumusega 2,99 eurot ja 3 Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kaupa kogumaksumusega 45,72 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata;

samuti 08.11.2015 kella 09.50 ajal viibides Tallinnas asuvas R -ile kuuluvas XXX AS

kaupluses XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 10 šokolaadi kinkekarpi maksumusega 3,15 eurot/tk, kogumaksumusega 31,50 eurot, millest osa pani kilekotti ja osa jope põue ning üritas lahkuda kauplusest, jättes kauba eest tasumata, kuid

kuna ta peeti tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kinni kaupluse turvatöötaja poolt ning 09.11.2015 kella 16.10 paiku viibides Tallinnas asuvas R -ile kuuluvas kaupluses XXX AS XXX, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist 8 tk

Kalevi piimašokolaadi mandlitega maksumusega 5,59 eurot/tk, kogumaksumusega 44,72 eurot ning lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega O.R pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 1 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Esitatud kaebuses ei nõustu süüdistatav temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude, s.o sundraha 645 euro väljamõistmisega. Põhjendab mittenõustumist töökoha puudumisega, samuti sellega, et peale vangistusest vabanemist on raske leida tööd.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT PÕHJENDUSED JA

4. kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude KrMS § 189 lg 2

hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt.

5. O.R on istetud menetluskulu - Et kaebuses vaidlustanud üksnes temalt väljamõ sundraha 645 euro , s.t väljamõistmise menetluskulude hüvitamist puudutava osa kohtuotsusest, siis kuulub tema poolt esitatud apellatsioon lahendamisel uskaebus, e kui määr

mida on süüdistataval õigus esitada ka lühimenetluses ning milline menetlus ei too endaga süüdistatavale täiendavaid kaasa menetluskulusid.

6. KrMS

9 lg 1 p 2 kohaselt

§ 17 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 180 lg 1 kohaselt Et O.R hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. tunnistati süüdi teise astme kuritegude toimepanemises, on temalt väljamõistetud sundraha suurus seadusega vastavuses.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Maakohus ongi kaevatavas otsuses menetluskulusid määrates KrMS § 180 lg s 3 sätestatut -

järginud ja andnud O.R-ile võimaluse , arvestades temal hetkel sissetulekute puudumist, tasuda menetluskulud vabatahtlikult ositi igakuiste maksetena võrdsetes osades 12 kuu jooksul. -1-1-110-13 avaldatud Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3 seisukohaga, mille kohaselt ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tähenda üldjuhul mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi hüvitamist. Kuigi KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib hus osa neist jätta riigi kanda, ei nähtu ko kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.R kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. poolt järjepidev Asjaolu, et O.R-i kuritegude toimepanemine tingib tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise, ei saa olla aluseks tema vabastamiseks menetluskulude tasumisest või nende kulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Ka viibimine vangistuses ole aluseks kohtukulude tasumisest vabastamiseks ega osaliselt ei

riigi kanda jätmiseks. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-120- istuse ajal

12 märkinud, et hoolimata sellest, et vang ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on süüdistataval võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Täiendavalt märgib

kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel.

O.R on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Isik, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kellel on hetkel 5 kehtivat kriminaalja 27 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, pidi möönma, et uute kuritegude menetlemisega kaasnevad menetluskulud ning ka tekitatud kahjud kuuluvad tasumisele sea

duses ettenähtud tähtaja jooksul.

7. Kohtukolleegium selgitab, et -

KrMS § s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Eelnev kehtib ka menetluskulude tasumise kohta. Seega kui O.R välja mõistetud

pärast menetluskulude tasumise tähtaja, s.o pärast ühe aasta möödumist kohtuotsuse jõustumisest jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega elukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.

8. Eeltoodu alusel ja juhindu

390 lg-st 1-3, kohtukolleegium Harju des KrMS § jätab

Maakohtu 4. aprilli 2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-2415 O.R-ilt menetluskulude väljamõistmise osas süüdistatava määruskaebuse rahuldamata. muutmata ja

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola

Ivi Kesküla Orvi Tali