1-14-6669/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U MÄ Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-6669 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 02.05.2016 Kohtuasi

Viru Vangla materjali Z.L-i

d vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.L sünd. XXX, isikukood XXX, xxx Karistuse kandmise algus 16.09.2015 ja 16.11.2016 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Z.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.L-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Z.L on d Viru Maakohtu 23.09.2014 otsusega

süüdi tunnistatu

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §199 lg.2 p.5, 9 järgi ning KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud. Viru Maakohtu 04.06.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja mõistetud vangistus pöörati täitmisele.

Viru Vangla iseloomustu distsiplinaarkaristused puuduvad.

sest nähtub, et kinnipeetaval

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, reaalset vangistust kannab

neljandat korda. Kuritegude muster on varieeruv, enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel ja läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus ta ei osalenud kolmel korral ning teistel kohtumistel ei olnud aktiivne ning probleemi alkoholiga ei tunnista. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama talle endale kuuluvasse eramusse, kuhu kodukülastust ei olnud võimalik teostada. Kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on 7-klassiline haridus, eriala puudub, enesetäiendamisest ei ole huvitatud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 13 000 €, nende tasumisest ta huvitatud ei ole. Kinnipeetav on vabaduses töötanud enamasti mitteametlikult, et mitte tasuda rahalisi kohustusi. Kinnipeetavat kasvatas vanaema, kes on surnud. Samuti on surnud kinnipeetava vanemad. Kinnipeetava kooselu on samuti lõppenud, ühiste laste suhtes on mõlemal vanemal kasvatuslikud õigused ära võetud. Kinnipeetava ainsaks lähedaseks on vend, kellega suhted on head ja toetavad, kuid vend töötab xxx Kinnipeetava suhtlusring on kriminaalse iseloomuga. Korduvad karistused nii kriminaalkui väärteokorras viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile ning näitavad, et tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise probleemi ei tunnista ning sotsiaalprogrammidest huvitatud ei ole. Kinnipeetaval on diagnoositud ka krooniline haigus. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik, üritab neid lahendada kuritegelikul teel, teo tagajärgedele ei mõtle. Ametiisikutega ei ole kinnipeetaval konflikte olnud, kuid kohati suhtub üleolevalt. Katseajal on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid. Varasem kriminaalne käitumine näitab, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Uue kuriteo toimepanemise asta jooksul on 66%. Viru Vangla ei toeta tõenäosus 2 a

kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetaval on olemas

märgib, et kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama eramusse, kuid kodukülastust kriminaalhooldusametnikul teha ei õnnestunud, kuna kontaktisikuga ei olnud võimalik ühendust saada. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on ise kinnitanud, et ametlikult ta kunagi tööle ei lähe, kuna ta ei ole nõus tasuma rahalisi kohustusi. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava viimane karistus oli mõistetud tingimuslikuna, kuid katseaeg kulges ebarahuldavalt. Kinnipeetav näitas oma käitumise ja suhtumisega, et ei ole kriminaalhoolduse läbi motiveeritud muutuma ja ei suhtunud talle mõistetud karistusse tõsiselt. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kinnipeetav ise selles probleemi ei näe ja ei ole nõus sellega tegelema.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Z.L seletas maakohtu istungil, et ei ole kaua enam kurija väärtegusid toime pannud ja katseajal ei käinud registreerimas.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud

asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.5 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda, reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on talle karistuseks määratud vangistusi nii reaalselt kui tingimisi.

Varasemad vangistused ja käitumiskontrollile allutamised ei ole kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud ja mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav täitmisele pööratud karistust, kuna ei järginud katseajal käitumiskontrolli nõudeid.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava minevikku ja käitumist viimase katseaja jooksul puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt, täidab kõiki talle pandud kohustusi ning ei pane toime uut kuritegu.

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on jätkuvalt tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ja uute kuritegude toimepanemise riskiga.

Maakohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud, kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid kinnipeetav ise oma probleemi ei tunnista ning seetõttu ei ole ka midagi ette võtnud selle probleemiga tegelemiseks. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oli küll suunatud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid osadelt kohtumistelt ta puudus ja teistel ei olnud aktiivne. Selline käitumine näitab selgelt kinnipeetava ükskõikset suhtumist.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava puhul on 66%, mis o

n kõrge tõenäosus.

Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal vabaduses olemas võimalik asuda elama eramusse, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kodukülastust antud elamispinnale ei olnud võimalik teostada, kuna kontaktisik telefonile ei vastanud ja majja ei olnud võimalik sisse pääseda.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle €,

13 000 neid ta tasuma ei ole motiveeritud. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei planeeri vabaduses ametlikult tööle asuda. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav toime panema uusi kuritegusid.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ka kinnipeetav ise on seda tunnistanud. Arvestades asjaolu, et paljud kuriteod on kinnipeetav sooritanud grupis, on reaalne oht arvata, et kinnipeetav võib olla grupi poolt mõjutatav, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub üheselt, et kinnipeetav on käitumise ja suhtumisega korduvalt näidanud, et kriminaalhoolduse läbi ta ei ole motiveeritud muutuma.

Positiivseteks asjaoludeks loeb maakohus käesolevas asjas vanglas töötamise ja distsiplinaarkaristuste puudumise, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud.

Eeltoodu alusel tuleb kinnipeetaval kogu talle mõistetud karistus ära kanda vangistusena. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik