Legislator Case Law & Legislation
2-16-3938/6 AI generated

2-16-3938/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-16-3938/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 1. novembril 2007 Aserbaidžaani Vabariigi Kürdämiri rajooni perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Taastada XXXabielueelne perekonnanimi Almämmädova. XXXnimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist XXX.

Legislator headnote

AI generated

2-16-3938/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-16-3938

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3938 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. mai 2016

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 1. novembril 2007 Aserbaidžaani Vabariigi Kürdämiri rajooni perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

2. Taastada XXXabielueelne perekonnanimi Almämmädova. XXXnimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist XXX.

3. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ja kanda nimetatud summa XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX esitas 10. märtsil 2016 XXX vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

2-16-3938

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 1. novembril 2007 Aserbaidžaani Vabariigi Kürdämiri rajooni perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Kostja käitumise tõttu ei ole võimalik abielu jätkumine ega kooselu. Kostja suhtes on algatatud kriminaalasi hageja vastu toime pandud vägivalla tõttu. Hageja elab hetkel koos lastega naiste varjupaigas. Pooltel puudub vaidlus, et ühised lapsed jäävad elama hageja juurde.

Kostja vastuväited

Kostja oli kohtule 1. aprillil 2016 esitatud vastuses nõus abielu lahutamisega.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti 1. novembril 2007. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures. Pooled kinnitasid kohtule, et neil puudub ühisvara. Samuti kinnitasid pooled kohtule, et nad elavad lahus juba 3,5 aastat.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Pooled on elanud lahus 3,5 aastat. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas kohtuistungil, et abielulised suhted on lõppenud üle 3 aasta tagasi. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooltel ei ole ühisvaraga seotud vaidlusi ja poolte kokkuleppel elavad poolte ühised lapsed hageja juures.

Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Abielutunnistuse tõlke kohaselt oli XXX perekonnanimeks enne abiellumist Almämmädova (ka XXX). Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.

TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. XXXtasus 10. märtsil 2016 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot, selgitusega „lahutus XXX XXX ja XXX XXX“. Hageja taotles kohtuistungil poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse ja tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o

50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

2-16-3938

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik