3-14-51494/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51494

Haldusasi

MTÜ

Audevälja

Arenduskeskus

kaebus

Keskkonnaameti

Harju-Järva-Rapla

regiooni

11.06.2014

korralduse

nr

HJR

1-15/14/332

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Audevälja Arenduskeskus, volitatud

esindaja Siim Vahtrus, seaduslik esindaja Helen

Kooviste

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Rein

Urman, Maria Karus, Käthlin Raudla

Kolmas isik – AS Kiirkandur, volitatud esindaja v.adv

Siim Roode, seaduslik esindaja Tiit Ploom

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. mai 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Audevälja Arenduskeskus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Audevälja Arenduskeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 22. mai 2015. a otsus asjas nr 3-14-51494 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-14-51494

2(13)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon andis 11.06.2014 korraldusega nr HJR

1-15/14/332 AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise loa Harjumaal Padise vallas kohaliku

tähtsusega Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel (pindala 13,17

ha) ehituskruusa ja -liiva kaevandamiseks 15 aastaks. Korralduse alusel väljastas

Keskkonnaamet 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895).

2. MTÜ Audevälja Arenduskeskus esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Keskkonnaameti 11.06.2014 korralduse tühistamiseks.

Keskkonnaameti 21.08.2013 kirjaga nr HJR 6-7/13/19021-29 Tatramäe II kruusakarjääri

mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande

heakskiitmine oli õigusvastane ega ole kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg 1 p-dega 3 ja 6. KMH aruandes ei ole

piisavalt ega asjakohaselt analüüsitud Tatramäe II karjääri kumulatiivset keskkonnamõju.

Arvestades mõjutatava ala väiksust, karjääride arvu ja pindala sellel, on karjäärides

kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ülemäära suur.

Viide Alkranel OÜ eksperthinnangule ei ole asjakohane, kuivõrd see ei käsita Tatramäe II

karjääri. Piisavalt ei ole arvestatud kõigi piirkonda jäävate karjääride mõjudega. Samuti ei

tulene mõju kohalike elanike heaolule ainult kaevandamisega kaasnevast tolmust ja mürast,

vaid arvestada tuleb ka liikluskoormuse kasvu ja puhkamisvõimaluste vähenemisega. KMH

aruande p 5.11 ei kirjelda piisavalt taotletava mäeeraldise avaliku kasutamise võimaluste, sh

puhkamisvõimaluste olukorda. Kavandatava karjääri alal paikneb metsateede võrgustik, mis

leiab kohalike elanike poolt tervisespordi harrastamiseks ja muudeks rekreatiivseteks

võimalusteks aastaringset kasutamist. Sellele ei ole lähipiirkonnas alternatiivi. Ala omab ka

piirkonna turismiarengu seisukohalt olulist tähtsust. Arvestatud ei ole asjaoluga, et kuni

supluskohana kasutatava veekogu rajamiseni vähenevad külaelanike puhkamisvõimalused

oluliselt. Olemasolev metsaala kaob, kuid supluseks kasutatav veekogu rajatakse alles pärast

kaevandamistegevuse lõppu. Analüüsitud ei ole seda, et nii paljude veekogude rajamisega

suhteliselt väikesele alale küla keskel kaasnevad täiendavad kulutused, muutmaks veekogusid

ohututeks. Kaebaja ei nõustu KMH aruande p 7.4 järeldustega, et kuivõrd kaevandamisel ei

ületata tervisekaitsenorme, siis mõju inimeste heaolule puudub. Inimeste heaolu kahjustatakse

ka siis, kui häiringud ei ületa arvulisi norme, kuid tekitavad ebameeldivustunnet.

Kaevandamisloa menetluse kestel tegid kohalikud elanikud ja kaebaja ettepanekuid

mäeeraldise suuruse vähendamiseks. Keskkonnaameti 14.02.2014 vastuses antud põhjendus,

et mäeeraldise suuruse vähendamine ei ole võimalik, kuna KMH aruanne ei pea seda

vajalikuks ning seda keelab ka maapõueseaduse (MaaPS) § 63 lg 1, ei ole õiguspärane. Sellel

alusel ei oleks tohtinud jätta arvestamata kaebaja ettepanekut. MaaPS-st ei tulene, et loa

väljaandja oleks seotud KMH aruandes toodud ettepanekute ja leevendusmeetmetega ega

tohiks seada muid meetmeid või tingimusi. Kuna loa menetlemise käigus on avalikkusel õigus

3-14-51494

3(13)

oma ettepanekuid ja seisukohti esitada ka pärast KMH aruande heakskiitmist, siis

ettepanekuga mittearvestamisel ei saa tugineda sellele, et KMH aruandes ekspert sellist

ettepanekut ei teinud. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti väitega, et olemasoleval kujul

liustikuvalli (st künka) säilitamine ning selle senise kasutamise jätkamine või isegi sellele

puhkeala loomine muudaks maavara kättesaamatuks (ja oleks seega vastuolus MaaPS §-ga

62). Mäeeraldisest osa väljajätmine on õigustatud MaaPS § 63 lg 3 alusel.

KMH aruande p-s 10.4 esitatud väide, et Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue

taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga, on tõendamata ja vale. Kaevandamisloa menetluses

elanike esitatud vastuväidetest nähtub vastupidine.

KMH aruandes ei ole karjääri kaevandamisjärgset korrastamist piisavalt detailselt kirjeldatud

ega hinnatud võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete

efektiivsust KeHJS § 20 lg 1 p 7 kohaselt. Kuna kaevandamine hõlmab kaevandamisseaduse

(KaevS) § 3 lg 1 p 3 kohaselt ka rekultiveerimist, KeHJS järgi ei ole korrastamise projektile

KMH-d vaja läbi viia ega hinnata selle keskkonnamõjude olulisust, tuleks seda teha

kaevandamisloa menetluses koostatud KMH aruandes. Samuti peab keskkonnaministri

26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja

kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ § 7 lg 3 kohaselt Keskkonnaamet

korrastamistingimusi esitades lähtuma mh kaevandamise KMH soovitustest. Samuti toetab

sellist seisukohta MaaPS § 34 lg 1 p 13. Seega peab enne kaevandamisloa andmist olema

selge, kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikuks

korrastada. Korrastamise meetmete puuduliku käsituse tõttu KMH aruandes ei ole selge,

kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikult korrastada.

Kaebaja juhtis oma 30.04.2014 kirjaga Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et kavandatava

karjääri alal asuvad kuklasepesad. KMH aruandes kuklaste asurkondi ei mainita, rääkimata

nende ümberasustamise vajadusest.

Arheoloogiamälestisena arvel oleva ohvriallika „Ohu allikas“ asukoht ei ole KMH aruandes

määratud õigesti. Tegelikkuses asub allikas mäeeraldisele lähemal, 300 m kaugusel.

Kaitsealune allikas toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust ning seal kaevandamine

omab allika toitele mõju. Lisaks asub u 500 m kaugusel mäeeraldise piirist Jaanimaa-Altpere

kinnistul kaevuna kasutatav allikas, mille toitele või joogivee kvaliteedile võib Tatramäe

kõrgendikul kaevandamine olulist mõju omada. KMH aruandes ei ole piisavalt ega

asjakohaselt analüüsitud kaevandamise (sh rajatava suure veekogu) mõju allikatele.

Kaevandamisloa väljastamise eelduseks saanuks olla vaid põhjalik ekspertiis, mis tulnuks teha

kumulatiivsena, sest kavandatav Mõnumäe 5 ha suurune tiik jääb samuti allikate lähedusse.

KMH aruande puudused võisid oluliselt mõjutada KMH tulemusi. KMH aruanne oleks tulnud

jätta heaks kiitmata. Menetlustoiming, millega Keskkonnaamet kiidab heaks KMH aruande,

omab

olulist

tähendust

kaevandamisloa

taotluse

edasisele

menetlusele.

Sellise

menetlustoimingu õigusvastasus tähendab Riigikohtu praktika valguses seda, et kindel ei saa

olla lõppotsustuse õiguspärasuses ja see tuleks seetõttu tühistada.

Padise valla kaevandamisloa andmise kohta antud nõusolek on õigusvastane. Volikogu ei ole

otsuse tegemisel arvestanud kõikide oluliste asjaoludega ega ole kaalunud põhjendatud huve.

Otsus on motiveerimata ulatuses, mis puudutab MTÜ Audevälja Arenduskeskus poolt esitatud

vastuväiteid. Volikogu oleks pidanud põhjendama, miks kaaluvad AS Kiirkandur huvid

alustada kaevandamist üles Audevälja küla elanike huvid. Volikogu ei ole otsuse tegemisel

ära kuulanud kohalikku kogukonda ega andnud mingit muud võimalust elanikkonnale oma

seisukohti põhjendada. Volikogu jättis kaalumata asjaolu, et AS Kiirkandur on esitanud

09.07.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa HARM-052 kehtivusaja

3-14-51494

4(13)

pikendamise taotluse. Kui kaevandamisloa menetluses antud nõusolek ei ole õiguspärane,

toob see kaasa lõppotsuse ehk kaevandamisloa õigusvastasuse, kuna kohaliku omavalitsuse

nõusoleku puudumisel ei saa Keskkonnaamet kaevandamisluba anda.

Kaevandamisloa andmisel on valesti arvutatud piirkonna varustuskindlus, mistõttu

kaevandamine võib olla vastuolus riiklike huvidega. Keskkonnaameti 13.05.2014 vastuses

kaebajale selgitatakse, et varustuskindluse analüüsi metoodikas on teeninduspiirkonna

määramisel aluseks võetud karjäärid, mille kaugus taotletavast mäeeraldisest on mööda

veoteid 50 km, mitte kõik need, mis asuvad 50 km raadiuses. Keskkonnaministeeriumi

kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhend riiklike huvide kaalumiseks

ehitusmaavarade

kaevandamis-

ja

uuringulubade

taotluste

menetlemisel

lähtuvalt

varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi Juhend) sõnastus sellist metoodikat ei toeta. Kuigi

tegemist on halduse sise-eeskirjaga, siis pidanuks Keskkonnaamet põhjendama, miks Juhendi

metoodikat

ei

järgitud.

Keskkonnaamet

ei

ole

põhjendanud,

miks

arvestatakse

teeninduspiirkonna määramisel just veoteede pikkust 50 km, mitte raadiust 50 km. Vale

arvutus aga on võinud viia olukorrani, kus varustuskindlus on tegelikult tagatud rohkem kui

10-ks aastaks. Tulenevalt Juhendi p-st 5.1.2 oleks maavara kaevandamine taotletavas

mäeeraldises sellisel juhul vastuolus riiklike huvidega. Riiklike huvidega ei ole kooskõlas

piirkonna keskkonnatingimuste oluline halvendamine olukorras, kus kaevandamise õigustatus

varustuskindluse kaalutlustel ei ole väga kaalukas (on eelduslikult piiripealne). Kaebajale

teadaolevalt plaanib AS Kiirkandur rajada tiigi Tatramäe II karjääri lähedusse Tiigipera

kinnistule (osa endisest Mõnumäe kinnistust). Tiigi rajamisel väljakaevatav kruus suurendab

piirkonna varustuskindlust veelgi. Keskkonnaamet pidanuks riikliku huvi kindlakstegemisel

arvestama üksikjuhtumi asjaolusid.

Vaidlusalune korraldus on õigusvastane puuduliku motivatsiooni tõttu. Haldusorgan on

rikkunud ka haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulise

tähtsusega asjaolud.

3. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KMH

aruanne on sisuliselt piisav ja mitmeid kordi huvitatud isikutele ära kuulamiseks saadetud.

KMH aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane. Enne KMH aruande heakskiitmist on seda

täiendatud ja täpsustatud kahel korral, detailselt on menetluse käiku kirjeldatud KMH aruande

heakskiitmise otsuses. Seega puudus igasugune alus KMH aruande heaks kiitmata jätmiseks,

kuivõrd see oli asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks ning puudused, mis võisid

mõjutada KMH tulemusi, olid kõrvaldatud.

Jääb selgusetuks, mida on kaebaja silmas pidanud „pärandkultuuriväärtusega metsaala“ all.

Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS pärandkultuuri andmebaasis viidatud objekti andmed

puuduvad, seega on kaebaja sellekohane viide meelevaldne ja sisutühi. Ka ei ole kaebaja esile

toonud ega põhjendanud, millised need mõjud, mida KMH aruandes ei käsitatud, on

kumuleerumisest tulenevalt ülemäära suured, milles see väljendub ning milliseid norme

ületatakse. KMH aruanne annab võimalikest mõjudest (sh kumulatiivsetest) piisava ülevaate

ning kaebaja vastupidised etteheited on otsitud ja paljasõnalised. Kumulatiivsust põhjustab

mõju mürale, õhusaastele ja veele. Kumulatiivseid mõjusid modelleeriti müra ja õhusaaste

osas. Põhjavee osas esitati eksperthinnang OÜ Eesti Geoloogiakeskuse eksperdi R. Perensi

poolt ja selle kohaselt mõjude kumuleerimist ei toimu. R. Perensi ekspertarvamuses on

hinnatud Tatramäe ja Tatramäe II mõjude kumuleerumist. Mõnumäe detailplaneeringule

koostatud ekspertarvamuses on käsitatud Mõnumäe, Tatramäe ja Tatramäe II mõjusid ning

jõutud järeldusele, et veealuse kaevandamise korral mõju piirkonna kaevude veetasemetele ei

3-14-51494

5(13)

kaasne. Ebaselgeks jääb, mida kaebaja kaevandamise tulemusena tekkivate veekogude

kumulatiivse mõju ja asjakohasuse all silmas peab.

Kaebaja etteheide, et asjakohaselt ei ole analüüsitud kumuleeruvat mõju piirkonna

puhkealadele ega sotsiaalmajanduslikku koosmõju, on arusaamatu ja põhjendamata.

Võimalikku kumuleeruvat mõju puhkealadele on hinnatud läbi müra ja õhusaaste ning olulist

sotsiaalmajandusliku koosmõju esinemist ei eeldatud ja Keskkonnaamet peab seda piisavaks.

Viide Alkranel OÜ tööle „Eksperthinnang Tatramäe kruusakarjääri mõjude kohta tulevikus

lähedusse jäävate elamute ja puhkealade suhtes“ KMH aruandes on sobiv. Selles on küll

käsitatud Tatramäe kruusakarjääri, kuid kaasnevad mõjud on eeldatavalt sarnased ja seega

Tatramäe II mäeeraldisega samastatavad, kuna mõlemad mäeeraldised paiknevad sama

maardla piires ning kaevandatav põhimaavara on sama. Kaebaja etteheited, nagu oleks KMH

aruandes arvestamata jäetud ka liikluskoormuse tõus ja puhkamisvõimaluste vähenemine, on

arusaamatud. Puhkamisvõimaluste küsimust on piisavalt käsitatud KMH aruande ptk-s 7.7. ja

väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju KMH aruande ptk-s 7.4.6. Ka metsa maha

raiumine ja avaliku kasutuse võimaluste piiramine ei oma negatiivset mõju, kuivõrd karjääri

rajamine piirab vaid mäeeraldise piiresse jääva ala kasutust, samas kogu ala ei ole kaetud

metsaga ning metsamassiiv jätkub mäeeraldisest põhja suunal. KMH aruande kohaselt jätkub

marja- ja seenemets ka karjäärist põhja poole Kõmmaste suunas. Kaebaja väide, et just

mäeeraldist hõlmaval alal on ümbruskonnas rikkalikum seene- ja marjamets, on paljasõnaline.

Elanike puhkamisvõimalused võivad väheneda üksnes veekogu rajamise ajaks. Seega on

piirang ajutine.

Kaebaja leiab ekslikult, et KMH aruande p 10.4 väide, et Audevälja küla elanikel puuduvad

pretensioonid Tatramäe II karjääri rajamisele, on tõendamata. KMH aruande lk-l 71 on

selgesõnaliselt välja toodud, et väide põhineb kevadel kaevude veetaseme mõõtmisel

toimunud vestlusel küla elanikega, mis on kirjas ka kaevude aktidel (KMH aruande lisa 26).

Kaevandamise

lõpetamise

keskkonnamõju

hindamine

ei

ole

vaidlusaluse

KMH

põhieesmärgiks. KMH vajadust maavaravaru kaevandamise lõpetamisel hinnatakse

kaevandamise lõpetamisel (KeHJS § 6 lg 1 p 29 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 6) ning vajadusel viiakse läbi täiendav KMH. KMH

aruande lk-l 71 on toodud välja, et hinnanguliselt kujuneb kaevandamise lõpetamisel 9 ha

suurusel alal veekogu sügavusega kuni 3 m. Seega ei hakka toimuma veekogu kinnikasvamist

ning ei teki ka kinnikasvamise vältimisega kaasnevaid kulutusi. Aruandes on käsitatud

korrastamisega seonduvat mahus, mis on vajalik korrastamistingimuste väljastamiseks

olukorras, kui alale tekib kaevandamisjärgselt veekogu.

Kaebaja väide, et kavandatava karjääri alal asub mitu kuklasepesa, on paljasõnaline. EELIS

päringu järgi vastavad andmed puuduvad. Ka ei ole kohalikud elanikud sellist teavet

kirjalikult ega avalikel aruteludel Keskkonnaametile ega ekspertidele KMH aruande

koostamise ajal edastanud. Olenema asjaolust, et võimalikke kuklasi KMH aruandes ei

käsitata, on looduskaitse seaduse (LKS) alusel kaitsealuse liigi hävitamine keelatud ning

kaevandamisloa omanikul on vajalik teostada liigi ümberasustamine.

Kaebaja ei ole selgitanud, mis andmetele tuginedes ta peab allika asukohta teiseks, kui see

nähtub Maa-ameti geoportaali kaardirakenduselt. Kaebaja väide, et kaitsealune allikas toitub

suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust, on paljasõnaline. Jaanimaa-Altpere kinnistul

kaevuna kasutatav allikas on käsitamist leidnud R. Perensi ekspertarvamuses. Mõnumäe

detailplaneeringule koostatud ekspertarvamuses on käsitletud Mõnumäe, Tatramäe ja

3-14-51494

6(13)

Tatramäe II mõjusid ning jõutud järeldusele, et kuna vee ärajuhtimist ei toimu ja veetaseme

alandamist ei toimu, siis märgatavat negatiivset mõju ei teki.

Keskkonnaametil puudus õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku õiguspärasust ning

kavandatava tegevuse sobivust kohalikku piirkonda. Keskkonnaamet on riikliku huvi

hindamisel lähtunud Juhendist ja Juhendi seletuskirjast (p 5.1.3). Karjääri võimalik

teeninduspiirkond on määratud vastavalt Juhendile. Varustuskindluse analüüsis on arvestatud

kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km kaugusele, võttes arvesse

reaalseid veoteede kauguseid. Kaebaja väide, et Juhendi sõnastus sellist metoodikat ei toeta,

on ekslik. Arusaamatu on kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kasutanud Tatramäe II

varustuskindluse analüüsi puhul teistsugust metoodikat kui teiste lähipiirkonna karjääride

puhul. Viimased maavara kaevandamise load Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne

Juhendi kinnitamist.

4. AS Kiirkandur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KMH

aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seaduse kohaselt KMH

aruandes olema pidavad asjaolud on üldse puudu. Seega ei vaidle kaebaja vastu sellele, et

KeHJS § 20 lg-s 1 viidatud hindamine on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg

1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid.

Kaebaja väide, et karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ning teiste

tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära suur, põhineb subjektiivsel

hinnangul ega lükka ümber OÜ Eesti Geoloogiakeskus ekspertgrupi poolt koostatud

teaduslikul meetodil ning ekspertide teadmistel põhinevat KMH aruannet. KMH aruandes on

kumulatiivse mõju küsimust ammendavalt käsitatud p-des 7.4.1.- 7.4.3.

Kuklasepesade ümberasustamise vajaduse otsustab pädev haldusorgan enne kaevandamise

alustamist. KMH aruande avalikustamisel kaebaja kuklasepesa ümberasustamise ettepanekut

ei teinud ega sellele tähelepanu ei juhtinud. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et karjääri

rajamine mõjutab karjääri lähedusse jäävat ohvriallikat või et see allikas saab oma vee

Tatramäe kõrgendikult. KMH aruanne käsitab piisava põhjalikkusega ja õigesti

kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja pakub ka kohased meetmed

mõjude leevendamiseks.

Kaevandamisloa andmise eelduseks olev kohaliku omavalitsuse nõusolek on õiguspärane.

Nõusolek ei ole menetlustoiminguks, millega toimuks kaevandusloa andmise ette ära

otsustamine, loa andja on Keskkonnaamet. Padise Vallavolikogu otsus on piisavalt

põhjendatud, sellele on lisatud seletuskiri, millele on haldusaktis viidatud. Nõusoleku

kaalutlused on arusaadavad ning sellega seotud haldusmenetlus on toimunud korrektselt.

Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja on oma seisukohti vallavolikogule korduvalt

presenteerinud, st kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus.

Vaidlustatud korraldus ei põhine valesti arvutatud varustuskindlustuse arvestusel.

Keskkonnaamet on teostanud arvutused õigesti ning need põhinevad Juhendi p-des 2.2. ning

5.1.3 toodud hindamiskriteeriumidel, mille tulemusena tuvastati varustuskindlus 8,8-ks

aastaks. Juhendi p-st 2.2. tuleneb selgelt, et teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse

reaalseid veokauguseid. See tähendab, et kruusakarjääri teeninduspiirkonna arvestamisel

võetakse aluseks raadius mööda veoteid, mitte linnulennult. Kaebaja viide, et lähedalasuvate

karjääride puhul on kasutatud teistsugust arvestusmetoodikat, ei ole asjakohane, kuna load

Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne Juhendi kehima hakkamist. Korralduse

motivatsioon ei ole puudulik ning vastab HMS §-s 56 ning § 4 lg-s 2 sätestatud diskretsiooni

kasutamise nõuetele.

3-14-51494

7(13)

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, kaebaja ja

vastustaja menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja menetluskulu summas 300 eurot.

KMH vastab seaduse nõuetele. Kaebaja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, et

eksperthinnang oleks ekslik või puudulik määral, mis võimaldab kahelda lõppotsuse

õiguspärasuses. Kohtul eksperthinnangu tegemiseks pädevus puudub ning kohus saab lähtuda

esitatud tõenditest. Kohus ei nõustu kaebajaga, et KMH aruanne on puudustega ning see tuli

jätta heaks kiitmata. Puudused kõrvaldati menetluse käigus ning kaebajale anti korduvalt

võimalus avaldada oma arvamust ja esitada küsimusi. Kaebaja sai Keskkonnametilt piisavalt

tagasisidet.

Nõusolek on põhjendatud piisaval määral ning huvide kaalumine otstarbekuse seisukohast ei

kuulu kohtu poolt ümberhindamisele. Kaevandatava ala vähendamisel tuleb arvestada MaaPS

§-s 63 sätestatuga ning otsustusõigus on selles osas Keskkonnaametil (loa väljaandja).

Keskkonnaamet on tõlgendanud ja kohaldanud viidatud sätet õigesti. Kaebaja arvates tulnuks

kaaluda mäeeraldise vähendamist MaaPS § 63 lg 3 alusel ja jätta mäeeraldisest välja osa

metsaala MaaPS § 63 lg 3 viimase lauseosa alusel. Arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha,

on ilmne, et sellest väikse osa väljajätmist ja hiljem uuesti kaevandamisloa taotlemist ei saa

pidada majanduslikult põhjendatuks. Kaebaja ei ole põhjendanud normist (MaaPS § 63 lg 1)

tulenevate eelduste täidetust, vaid on põhjendanud oma huve. Kuna keskkonnamõju

hindamine toimub KMH menetluses, siis on õige vastustaja käsitus, et KMH-st peaks nähtuma

ülemäärase keskkonnamõju tekkimine kaevandamisel mäeeraldisel suurusega 13,17 ha ning

siis peaks loogiliselt olema KMH aruandes ka ekspertide poolt tehtud ettepanek vähendada

mäeeraldise suurust (jätta välja teatud maardla osa). KMH aruande p-s 6.2.2 on märgitud, et

keskkonnaekspertide hinnangu alusel ei ole kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt

keskkonna seisukohalt säästlik ega jätkusuutlik. Kaevandamisloa andjale ei nähtunud ühestki

asjakohasest dokumendist asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kohaldada MaaPS § 63 lg-t 3.

Esitatud tõlgendusest tulenevalt ei ole vajalik käsitada kaebaja väidet, et liustikuvall ja seal

praegu kulgevad metsarajad ning seene- ja marjamets tuleks säilitada mäeeraldise

vähendamise kaudu. Karjääri rajamist saab taotleda sinna, kus on kinnitatud kaevandatavad

varud. Seega asjaolu, et ühes piirkonnas on juba karjäär, ei ole iseenesest aluseks, et seal uut

karjääri avada ei saaks.

Juhendi p 2.2 kohaselt arvestatakse teeninduspiirkonna määramisel veoteede pikkust, mitte

üksnes raadiust karjäärist. Keskkonnaamet on varustuskindluse analüüsis õigesti arvestanud

kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km raadiusesse, võttes arvesse ka

reaalseid veoteede kauguseid. Ka juhul, kui lähtuda kaebaja enda arvutustest, on

varustuskindlus alla 10 aasta (9,34 a). Riikliku huvi olemasolu on Juhendi alusel välja

selgitatud ning riikliku huvi puudumist varustuskindluse piiripealse väärtuse tõttu eraldi

põhjendama ei pidanud. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaamet oleks vaidlusaluse

objekti osas juhendit kohaldanud erinevalt teistest objektidest, mille varustuskindlust

analüüsiti sama Juhendi alusel. Kuna mäeeraldise alal ei ole tegemist planeeringukohaste

kaitstavate aladega, siis küla ajastuväärtuslikkus ehk sisuliselt väide miljööväärtuslikkuse

kohta ei ole kaevandamist välistav.

Padise Vallavolikogu 18.12.2013 otsuses antud nõusoleku põhjendused on piisavad. Kohalik

omavalitsus peab kohalike elanike huve kaaluma koos kõigi muude asjassepuutuvate

huvidega. Selle üle, mis on valla jaoks tervikuna olulisem ja otstarbekam, saab otsustada

üksnes kohalik omavalitsus. Kohtu hinnangul ei ole valla otsustus meelevaldne ning

menetlustoimingu põhjendustest nähtuvad valla argumendid, mis on otsustuse õiguspärasuse

hindamiseks piisavad. Vallale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust jätta kaevandamisloa

3-14-51494

8(13)

eelnõule nõusolek andmata, lähtudes kaevandamisala piirkonna elanike vastuseisust. Kaebaja

vastuväited olid vallale teada, vald vastuolu planeeringute või valla arengukavaga ei

tuvastanud ega pidanud ekspertarvamustele tuginedes mõju looduskeskkonnale ülemääraseks.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta on jäänud kohaliku omavalitsuse poolt enne nõusoleku

andmist

ära

kuulamata.

Tegemist

on

kohaliku

omavalitsuse

menetlustoiminguga

kaevandamisloa menetluses (MaaPS § 28 lg 3). Kaebaja oli menetlusosaline kaevandamisloa

menetluses, kus toimus ka tema ärakuulamine. Seega ei olnud kohalikul omavalitsusel

õiguslikku kohustust kaebajat nõusoleku andmiseks uuesti ära kuulata.

Valla üldplaneeringus kavandatava mäeeraldise maa mäetööstusmaana mittemääratlemine ei

välista kaevandamisloa andmist. Karjääri rekultiveerimise detailsemad arutelud toimuvad

peale kaevandamisloa andmist ning kaebaja saab nendel osaleda. Vastustaja on kaebajale

õigesti selgitanud, et kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamine ei ole vaidlusaluse

KMH põhieesmärgiks (KeHJS § 27). Loa regulatsioon on korrastamissuuna määramise osas

õigusaktide nõuetele vastav ning korrastamine selliselt faktiliselt teostatav, vastustaja

hinnangul efektiivne ning tugineb KMH eksperdi soovitusele. Kaevandamisloa andmise

korralduses on sätestatud täiendava tingimusena (p 2.5.12), et korrastamisprojekt tuleb

kooskõlastada kohalike elanike esindajatega.

Kaebaja möönis kohtuistungil, et formaalseid rikkumisi KMH menetluses ei esinenud.

Kaebaja hinnang KMH sisule ja väide, mille kohaselt karjäärides kaevandamisega kaasnev

kumulatiivne mõju ning teiste tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära

suur, põhineb subjektiivsel hinnangul ja oletustel. Kaebaja ei ole oma seisukohti veenvalt

põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. KMH aruanne ei saa

detailselt käsitada kõiki asjaolusid, mis KMH lõppjärelduste osas tähtsust ei oma. Kaebaja

arvates on peamine viga kumulatiivse mõju ebapiisavas hindamises. Nagu kohtuistungil

selgus, peab kaebaja ala väärtuslikuna käsitamisel silmas, et tegemist on kohalikule

kogukonnale olulise ja väärtusliku alaga ehk väide tuleneb subjektiivsest hinnangust.

Kaebuses ei ole märgitud, et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud oleks kehtestatud

normatiive ületavad. Kohtuistungil kaebaja normatiive ületavaid mõjusid ei täpsustanud.

KMH aruanne toob välja mõjud, mis võivad objektiivselt tekkida, sh kumuleeruda. Valdkonna

eriteadmisi omavate isikute poolt koostatud dokumentidest ei nähtu mõjude ülemäärasust ega

lubamatut kumuleerimist.

Arvestades, et kaevandamise käigus võetakse tarvitusele leevendavaid meetmeid, mis

takistavad müra ja tolmu levikut väljaspool mäeeraldise piire, siis on mõju inimese heaolule

ning tervisele minimaalne. KMH-s on märgitud, et eeltoodud väiteid kinnitab ka Alkranel OÜ

eksperthinnang, mis koostati Mõnumäe detailplaneeringu menetluse raames. KMH lisaks olev

hinnang on asjakohane, kuna käsitab sama maardlat ja sama põhimaavara kaevandamist.

Liikluskoormuse osas on veokite arvu kasv selline, mida ei peeta oluliseks.

Puhkamisvõimaluste vähenemine mäeeraldise alal toimub kaevandamise ajal, kuni karjäär on

rekultiveeritud, mis on paratamatu. Rekultiveerimisega on ettenähtud veekogu rajamine, mis

on kasutatav puhkamise otstarbel, sh nii suvel kui talvel (nt uisutamiseks). Marja- ja

seenemetsi on ka kaebaja enda väitel ümbritsevatel aladel. Kaebaja ei väida, et mäeeraldisele

jäävate metsaradade asemel uute rajamine oleks välistatud karjääri ümbruses, kus

kaevandamist ei toimu või mujal lähipiirkonnas. Veekogude rohkus ei ole käsitatav negatiivse

keskkonnamõjuna.

Kaebaja peab ekslikuks KMH aruande p-s 10.4 esitatud väidet, mille kohaselt Audevälja küla

elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga. Kohus nõustub, et

selline üldistav seisukoht on ebatäpne. KMH aruandes tugineti piirkonda jäävate maaomanike

arvamustele, mis saadi kaevude inspekteerimisel. See ei ole aga kaevatava haldusakti

3-14-51494

9(13)

õiguspärasuse seisukohast oluline. Vastustaja ei väida, et oleks eelkäsitatud seisukohale

tuginenud. Vastustaja ei tuvastanud sellist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju, mis oleks

saanud kaasa tuua kaevandamisloa andmisest keeldumise.

Kaebaja ei ole vastustajale haldusmenetluse ajal kuklasepesade asukoha andmeid edastanud,

kuigi seda küsiti ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud vastavaid tõendeid. Seega

on väide paljasõnaline. Lisaks tuleb nõustuda vastustajaga, et väidetavate kuklaste kui

kaitstava liigi ümberasustamine nende leidmisel tuleb tagada sõltumata sellest, kas seda on

KMH-s ja loa tingimustes käsitatud. Kaevatavat korraldust on piisavalt motiveeritud ning

kaebaja seisukohti on käsitatud ja suures osas arvesse võetud (korralduse punktid 2.5.9-

2.5.14).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTÜ Audevälja Arenduskeskus palub 19.06.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud

04.12.2015) tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kanda.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud KeHJS, MaaPS ja HMS sätteid. Kohtu seisukoht, nagu ei

oleks KMH aruande heakskiitmise osas esitatud põhjendused asjakohased, kuna need ei saa

olla aluseks loa andmisest keeldumisele, on vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja välja toodud

puudused keskkonnamõju hindamisel ning KMH aruande heakskiitmise vastuolu KeHJS-ga

olid olulised ning seega on põhjendatud otsuse tühistamine mõjude hindamise puudulikkuse

tõttu.

Kaebajal puuduvad vastustaja ja kolmanda isikuga võrreldavad rahalised vahendid oma

õiguste kaitseks, mistõttu on ebamõistlik nõuda, et kaebaja telliks oma algatusel täiendavalt

ekspertarvamusi. Kohus oleks pidanud hankima vajalikud tõendid omal algatusel. Lisaks ei

viidanud kohus kordagi täiendavate tõendite esitamise vajadusele enne kohtuistungi

toimumist.

Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja

põhjendused, mis puudutavad vaidlusaluse korralduse motiveerimise puudusi. Lisaks on

kohus rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet, leides, et

arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et sellest väikse osa väljajätmist ja hiljem

uuesti kaevandamisloa taotlemist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Tegemist ei ole

üldtuntud asjaoluga. Ka juhul, kui mäeeraldise suuruse vähendamine oleks olnud vastuolus

MaaPS § 63 lg-ga 1, oleks tulnud kohaldada MaaPS § 63 lg-t 3.

Vastustaja ei ole kaalunud, kas antud kaevandamisala on võrreldes teistega kõige sobivam

ning kas vajadus toorme järele on olulisem kui ala puutumatuna säilitamine. Kohtu järeldused,

et vastustaja on neid asjaolusid kaalunud, on meelevaldsed ega põhine tõenditel. Ka kohtu

järeldus, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus menetlusosalisi enne nõusoleku andmist

ära kuulata, on vastuolus haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga. Menetlusosalise

ärakuulamine Keskkonnaameti poolt ei saa seejuures asendada isiku ärakuulamist

vallavolikogu poolt.

Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja põhjendused seoses Juhendi tõlgendamisel tehtud

vigadega. Vaidlust ei ole selles, et kaevanduse teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse

reaalseid veokauguseid, vaidlus on selles, milliste punktide vahelisi reaalseid veokauguseid

arvestada tuleb. Kaebaja on selgitanud, et määravaks peaks olema kaevanduste kaugus

tegelikest tarbimiskohtadest. Kohus ei ole vastavaid põhjendusi analüüsinud, vaid omistanud

3-14-51494

10(13)

ekslikult kaebajale seisukoha, et teeninduspiirkonna määramisel tuleb lähtuda kaugusest

linnulennul. Riigi huvi olemasolu oleks tulnud vaidlustatud otsuses selgelt põhjendada.

Kaevandamisloa andmisel ei ole pööratud piisavat tähelepanu karjääri rekultiveerimisele.

Halduskohtu vastupidine seisukoht ei tugine asjas kogutud materjalidel. Kohus on eelistanud

vastustaja seisukohti kaebaja selgitustele piirkonnas seni rajatud karjääride korrastamise

probleemide osas. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja seisukoha, et vastustaja ei ole

välja selgitanud korrastamisega seotud kulutusi ning seda, kas kulutused on mõistlikud. Kui

karjääri korrastamise ja kulude küsimust ei käsitatud KMH aruandes, oleks vastustaja pidanud

seda loamenetluses omal initsiatiivil tegema.

Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oli õigusvastane. Menetluskulude

väljamõistmine 300 euro ulatuses on asjaolusid arvestades takistavalt kallis.

7. Keskkonnaamet palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, on

igakülgselt hinnanud kohtumenetluses esitatud tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse

norme. Keskkonnaamet jääb varem esitatud seisukohtade juurde. KMH vastab seaduse

nõuetele, kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et eksperthinnang oleks ekslik või

puudulik määral, mis võimaldab kahelda lõppotsuse õiguspärasuses. Arvestades, et kaebaja

osaleb menetluses esindaja kaudu, ei ole usutav väide, et kaebaja ei ole kogenud ega piisavalt

õiguslikult võimekas halduskohtus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohus oleks

omal algatusel pidanud ekspertarvamusi juurde hankima. Menetlusosaline peab ise tõendama

asjaolusid, millel tuginevad tema väited.

Seoses kaebaja väitega, et põhjendamatult on jäetud kaalumata kaebaja ettepanek mäeeraldise

vähendamiseks, jääb vastustaja kohtuistungil antud selgituste juurde. MaaPS § 63 lg 3

kohaldamiseks puudub alus, sest viidatud sätte lg 1 keelab jätta mäeeraldisest välja maardla

osi, mille mahu tõttu ei oleks selle kasutamine enam majanduslikult põhjendatud.

8. Kolmas isik AS Kiirkandur ei esitanud ringkonnakohtule vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel.

Ringkonnakohus märgib apellandi väidetele vastuseks järgmist.

10. Halduskohus on õigesti märkinud, et nii KMH aruannet kui ka kohaliku omavalitsuse

nõusolekut kaevandamisloa andmiseks (menetlustoiming) saab kohus kontrollida osas, mis

puudutab menetluse läbiviimise õiguspärasust ning otsustuse langetamisel arvesse võetud

asjaolusid. Teisisõnu on nii KMH aruanne kui ka kohaliku omavalitsuse nõusolek

õiguspärased, kui asjakohane menetlus on läbi viidud nõuetele vastavalt ning otsustuse

langetamisel ei ole tähelepanu alt välja jäänud mõni asjas tähendust omav ja otsustust muuta

võiv asjaolu. Haldusasjas nr 3-3-1-86-06 leidis Riigikohus, et kuna keskkonnaasjade

otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise

õiguspärasuse tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus

(otsuse p 22). Sama lahendi p 24 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks

otsustamiseks määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest. Enamasti ei ole neis

asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel, on

selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Vastuvõetud otsuse õiguspärasust on

3-14-51494

11(13)

võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ettenähtud korras

läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. KMH menetluse

läbiviimise õiguspärasuses praeguses asjas vaidlus puudub.

11. Kaebaja leiab, et Padise vallavolikogu 18.12.2013 nõusolek kaevandamisloa andmiseks

oli õigusvastane seetõttu, et see oli põhjendamata ja kaebajat ei kuulatud enne nõusoleku

andmist ära. Halduskohus leidis oma otsuse p-s 13, et kuna kohaliku omavalitsuse nõusoleku

andmine on üks menetlustoimingutest kaevandamisloa menetluses ja kaebaja oli

menetlusosaline kaevandamisloa menetluses, puudus kohalikul omavalitsusel kohustus

kaebajat nõusoleku andmiseks uuesti ära kuulata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei

nõustu ja leiab, et ehkki kohaliku omavalitsuse menetlustoimingu puhul puudub HMS § 40 lg-

st 1 tulenevalt kohustus menetlusosalise ärakuulamiseks, saab sellise õiguse siiski tuletada hea

halduse põhimõttest juhtumite puhul, kus kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna

erimeelsus mingis küsimuses on eriti terav. Sellest hoolimata leiab kohus, et tegelikkuses oli

kaebaja kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmise menetluses ära kuulatud ja tema

seisukohad vallale hästi teada. Nii nähtub toimikust, et 08.12.2013 saatis kaebaja Padise

Vallavolikogule palve jätta Tatramäe II kaevandamisloa eelnõule kooskõlastus andmata (I kd

tl 45). Selles palves viidatakse juba kogukonna varasematele pöördumistele valla poole

20.11.2008, 26.04.2010 ja 30.01.2013. 17.12.2013 pöördumises (I kd tl 56-57) Padise

Vallavolikogu liikmetele on kaebaja toonud välja Audevälja kogukonna vastuväited Tatramäe

II karjääri rajamisele ning teinud ettepaneku peatada kaevandamisloa menetlus ja leida

koostöös kohaliku kogukonnaga sobiv lahendus. Selles pöördumises on viidatud kogukonna

varasematele pöördumistele 11.03.2009, 21.04.2009 ja 19.10.2011. 18.12.2013 anti kaebuse

kohaselt volikogu istungil, kus otsustati nõusoleku andmise üle, kohaletulnud inimestele 15

minutit sõnavõtuks. 18.12.2013 istungi protokollist (II kd tl 84-93) nähtuvalt kõneles istungil

kaebaja nimel Helen Kooviste, kes esines sõnavõtuga ning sai esitada ka vallale küsimusi.

Oma seisukoha ja küsimusi said esitada ka teised kohale tulnud kogukonna liikmed. Niisiis

nähtub asja materjalidest üheselt, et konkreetse kaevandamisloa küsimus on vallas terav olnud

juba alates aastast 2008 ning kogukonna, sh kaebaja seisukohad vallale hästi teada. Kaebaja

sai esitada oma seisukohad vallale vahetult enne nõusoleku andmist ning ka vallavolikogu

istungil. Seega on kaebaja nõusoleku andmise menetluses ära kuulatud ning menetlus on

olnud õiguspärane.

12. Kaebaja peab kohaliku omavalitsuse 18.12.2013 nõusolekut õigusvastaseks veel põhjusel,

et sellest ei nähtu, miks konkreetne kaevandamisala on võrreldes teistega kõige sobivam ning

miks vajadus toorme järele on olulisem kui ala puutumatuna säilimine. Halduskohus on oma

otsuse p-s 13 leidnud, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-82-14, et menetlustoimingu

põhjendused ei pea tingimata vastama nõuetele, mis on esitatud HMS-s ja Riigikohtu

praktikas haldusakti põhjendustele. Põhjendused peavad siiski olema küllaldased tõhusa

kaebeõiguse tagamiseks. See seisukoht on õige. Lisaks on ülalmärgitud kaebaja poolt

tõstatatud küsimused seostatavad kaevandamisloa andmise otstarbekusega, mida halduskohus

tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 eraldiseisvalt ei hinda. Vajadust toorme järele ning Audevälja

külas asuvaid erinevaid kruusakarjääre ja Tatramäe II karjääri kasutuselevõtu vajalikkust on

käsitatud nii 18.12.2013 toimunud vallvolikogu istungil kui ka 18.12.2013 nõusoleku andmise

seletuskirjas. Niisiis ei saa väita, et vald ei oleks eelnimetatud asjaolusid kaalunud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, justkui oleks keskkonnamõju hindamises

esinenud tõsised puudujäägid, mis tooks kaasa kaevandamisloa andmise korralduse

õigusvastasuse ja tühistamise. Vaidlust ei ole selles, et KeHJS § 20 lg-s 1 viidatud hindamine

on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg 1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid, kuid

kaebaja leiab, et see analüüs on olnud ebapiisav ja pealiskaudne. Kohus nõustub

3-14-51494

12(13)

halduskohtuga, et kaebaja eelviidatud väide on paljasõnaline ja tugineb oletustel. Kaebaja

hirme ja emotsioone ei toeta ükski tõend. Kui ühtegi tõendit esitatud ei ole, siis ei saa kaebaja

ka olla veendumusel, et tema väited on tõendatud. Pelgalt kaebaja arvamusele tuginedes ei saa

tuvastada ekspertarvamuse või pädeva haldusorgani KMH aruandele antud hinnangu

õigusvastasust. Halduskohus on KMH aruannet analüüsinud väga põhjalikult kõigi kaebaja

poolt esitatud väidete osas kohtuotsuse p-des 15.2-15.2.6. Ringkonnakohus nõustub nende

seisukohtadega tervikuna ega hakka neid siinkohal üle kordama. Kaebaja väited

apellatsiooniastmes halduskohtu viidatud järeldusi ei kummuta.

14. Kaebaja etteheide halduskohtule, et see ei tellinud KMH aruande järeldusi ümberlükkavat

ekspertiisi omal algatusel, ei ole kohane. Kaebaja ei ole sellesisulist taotlust ega küsimust

ekspertiisist kohtumenetluses esitanud. Ka ei ole kaebaja viidanud olemasolevatele tõenditele,

mida saaks kohtu kaudu välja nõuda ega esitanud küsimusi, mis vajaks vastamiseks

eksperdipoolset abi. Kaebaja muredele (kumulatiivne mõju, tolm ja müra, liikluskoormus,

puhkamisvõimalused, mõju kaevudele ja põhjaveele, mõju loodusele jne) on vastatud KMH

aruandes ning kohtul puudub alus arvata, et aruande koostanud ekspertgrupp - OÜ Eesti

Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Mall Orru (litsents KMH 0125,

04.08.2008);

geoloogiatehnik

Heli

Milvek;

erialaekspert

Eesti

Geoloogiakeskuse

Rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rein Ramst (botaanik – taimestiku hindamine);

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio (müra ja tolmu mõõtmine);

Meelis Uustal (Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik

ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule, KMH lisa 27); Vello Sova Tinter Projekt OÜ-st

(maavara kaevandamise mõju Tatramäe II kruusakarjääriga paralleelselt kulgevale

riigimaantee nr 17 Keila-Haapsalu mulde stabiilsusele, KMH lisa 25) – oleks oma tööd teinud

pealiskaudselt või ekslikult. Kaebaja poolt väljatoodud argumendid selliseks arvamuseks alust

ei anna. Kuna KMH aruanne vastas mh selle heakskiitmise ajal 21.08.2013 kehtinud KeHJS §

22 lg 3 p-dele 2 ja 5, puudus alus aruande heakskiitmisest keeldumiseks.

15. Järgmiseks leiab kaebaja, et Keskkonnaameti 11.06.2014 korraldus on õigusvastane, kuna

selles ei ole põhjendatud, miks jäeti kaalumata kaebaja ettepanek mäeeraldise vähendamiseks.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Mäeeraldise vähendamise võimalusele on kaebaja

viidanud oma 28.03.2013 kirjas KMH aruandele vastuväiteid esitades ning sellele

ettepanekule on Keskkonnaamet vastanud oma 30.04.2013 kirjaga (II kd tl 77). Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja kaevandamisloa eelnõu menetluses esitanud

Keskkonnaametile ettepanekut või taotlust mäeeraldise vähendamiseks MaaPS § 63 lg 3

alusel. 30.04.2014 esitatud arvamuses (I kd tl 51-52) on kaebaja muu jutu sees maininud, et

Keskkonnaametil on õigus ülemäärase keskkonnamõju olemasolul karjääriala vähendamist

nõuda. Arvamuses esitatud karjääriala vähendamise ebamäärasuse tõttu ei saa ka

haldusorganilt nõuda põhjalikku analüüsi selles küsimuses esitatuna kaevatud korralduses, kui

kaebaja poolt esitatu mõtte sisu avaldus uuesti alles kohtumenetluses. Sellest hoolimata

nähtub kaevatud korralduse p-dest 2.4.1-2.4.4, et Keskkonnaamet on võtnud arvesse maavara

säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise põhimõtet, mis mh on ka MaaPS § 63 lg 1

eesmärk. Eelnevalt öeldu tõttu tuleb aktsepteerida ka Keskkonnaameti poolt kohtumenetluses

ja kohtuistungil täiendavalt selgitatut, mille kohaselt ei olnud MaaPS § 63 lg 3 kohaldamiseks

alust, sest lähtuda tuli lõikest 1, mis keelab välja jätta mäeeraldisest maardla osi, mille mahu

tõttu ei oleks selle kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. Halduskohus on

põhjendatult asunud seisukohale, et arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et

sellest väikse liustikuvalli osa väljajätmist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole ka tuvastatud olulist keskkonnamõju, mis

põhjendaks MaaPS § 63 lg 3 kohase erandi tegemist. Ülemäärase keskkonnamõjuna ei saa

3-14-51494

13(13)

käsitada kogukonna vastuseisu ega selliseid negatiivseid mõjusid keskkonnale, mis on KMH

aruande kohaselt leevendatavad.

16. Riigi huvide väljaselgitamine varustuskindluse määramisel oli nõuetekohane ja kaebaja

arutlus tugineb vääral arusaamal Juhendist. Juhendi p 2.2 kohaselt loetakse mäeeraldise

optimaalseks teeninduspiirkonnaks ala kuni 50 km raadiuses tema ümber, sõltumata

haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit.

Eeltsiteeritu kohaselt ei tugine kaebaja arusaam, nagu arvesse tuleks võtta kaevanduste

kaugust tegelikest tarbimiskohtadest, Juhendi p-le 2.2. Et Keskkonnaameti tõlgendus

Juhendile on õige, nähtub ka Eesti Maavarade Komisjoni 31.07.2014 kirjast kaebajale (I kd tl

137). Tarbimiskohtade arvesse võtmine varustuskindluse määramisel oleks ka praktiliselt

võimatu, kuna need lihtsalt ei ole teada, arvestades, et kaevandamisluba antakse 15-ks

aastaks. Nii ei ole Keskkonnaamet varustuskindluse kindlakstegemisel lähtunud valest

eeldusest korralduse p-s 2.4. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu käsitusega Juhendist

kui halduse siseaktist ning haldusorgani põhjendamiskohustusest juhul, kui vastuolu riiklike

huvidega ei tuvastata, ega korda neid põhjendusi.

17. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu nende põhjendustega, mis puudutavad karjääri

rekultiveerimist. Kaevatavas loas käsitavad korrastamist punktid 8-11 ja korralduses punktid

2.3.10, 2.5.10-2.5.12. Kaevatavas loas ei olekski pidanud korrastamistingimusi detailsemalt

määrama, sest vastavalt MaaPS §-le 48 algab korrastamistingimuste menetlus peale

kaevandamisloa väljastamist. Asja materjalidest nähtuvalt ongi 2014. a sügisel ja 2015. a

alguses mitmel korral kogunenud Tatramäe II kruusakarjääri korrastusprojekti töörühm, kes

vastavaid küsimusi detailselt paika paneb ning kust võtab osa ka kaebuse esitaja (II kd tl 95-

100). Asjaolu, et on karjääre, kus rekultiveerimistingimusi ei suudeta täita, ei saa tuua kaasa

kaevatava loa õigusvastasust. Samuti ei saa loa õigusvastasust tuua kaasa asjaolu, kui riik ei

ole välja selgitanud korrastamisega seotud kulutusi, sest see väide ei seondu kaebaja poolt

kaitstavate huvidega (kaebus ei ole esitatud riigi huvides).

18. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane ka menetluskulude jagamise osas.

Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 300 eurot menetluskulude katteks

taotletud 720 asemel, arvestades, et väljamõistetav menetluskulu ei tohi olla sellises suuruses,

mida võiks käsitleda kaebeõigust takistavana; kaebajaks on MTÜ, kellel on tulu vähemalt

liikmemaksudest ning kaebust ei ole tervikuna põhjust pidada pahatahtlikuks ega ilmselgelt

perspektiivituks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väljamõistetud menetluskulu pidada

õiguskaitset takistavalt kalliks Arhusi konventsiooni art 9 lg 4 tähenduses.

Apellatsiooniastmes jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda

kanda ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe