1-15-6694/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-6694

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Savin (isikukood 38101160369)

kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

LMP kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema

poolt Aleksei Savinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Aleksei Savinilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Aleksei Savinil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB

a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700068338 ja

selgitus „Aleksei Savin, 1-15-6694, kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Savin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 16. septembri 2015. a otsusega KarS § 199 lg 2

p-de 8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 5 kuud. Karistust vähendati lühimenetluse sätteid

kohaldades. Karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19. novembri 2014 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 25 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks

mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 12. maist 2015 ja see

lõpeb 17. augustil 2016.

2. Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 määrusega jäeti A. Savin vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus tõi mittevabastamise põhjustena välja A. Savini varasema elukäigu. A.

Savinit on korduvalt karistatud, sh vangistusega ja valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise

eest. Soodusteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei nähtu

tema hoiakutes paranemise märke. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, kaks neist

vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Viimati karistati teda 18. jaanuaril 2016

vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Kahel korral on A. Savini suhtes kohaldatud

julgeolekuabinõusid.

Kohus leidis, et A. Savini käitumine viitab suutmatusele oma karistustest järeldusi teha ja õppida.

Kinnipeetav on omandanud kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud ning väärtushinnangud,

ega pea vajalikuks alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele.

Lähedaste toetus ja kindel elukoht ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski. Ka varasemalt

olid A. Savinil olemas need tugifaktorid.

Kokkuvõtlikult leidis kohus, et oht uute kuritegude toimepanemiseks A. Savini poolt on väga suur,

mistõttu ei saa teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Savini kaitsja advokaat G.-J. Pello, kes taotleb

maakohtu määruse tühistamist ja A. Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tänaseks on A. Savin aru saanud oma tegude tagajärgedest ja

otsustanud viia elus läbi muudatused ning hakata seaduskuulekaks. Varasemalt tal seda soovi ei

olnud, ent nüüd ta mõistab, et oma eluga on vaja edasi minna teisiti. Seega on kohtu järeldused

A. Savini hoiakute osas väärad.

A. Savinil on elukoht ja sotsiaalvõrgustik – need on olulised asjad, mis annavad aluse arvata, et ta ei

hakka uusi kuritegusid toime panema. Ta on analüüsinud õigusrikkumiste mõju oma lähedastele

ning soovib ka nende tõttu edaspidi hoiduda kuritegudest.

Töökoha puudus ei ole tingimisi vabastamata jätmise põhjuseks, kuivõrd isikul on toetav perekond

ning soov võtta end arvele töötuna ja omandada eriala. Samuti soovib A. Savin jätkata riigikeele

omandamist.

Oluline on seegi, et A. Savinit hoidis kuritegelikul teel sõltuvus narkootilistest ainetest. Sellest on ta

tänaseks vabanenud ja allub Tartu Vanglas metadooniravile. Vabanemise korral on tal koht Sillamäe

rehabilitatsioonikeskuses. Sõltuvusest vabanemine on A. Savini tõsikindel soov.

A. Savini ennetähtaegne vabastamine oleks eripreventiivseid eesmärke järgides mõttekas. A. Savin

on aru saanud, kuidas elama hakata. Teda tuleks vangistusest säästa, allutades ta kriminaalhoolduse

nõuetele. A. Savini käitumine vanglas ja tema tulevane elu vabaduses kaaluvad üles toimepandud

kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Savini vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik).

4.2

Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast

olulisi asjaolusid ning leidnud kokkuvõtlikult, et A. Savini puhul esineb suur risk uute kuritegude

toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et isiku

puhul, kes kannab juba 7. vanglakaristust, keda on ka vangistuses olles korduvalt distsiplinaarkorras

karistatud ning kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud, ei ole põhjendatud tingimisi enne

tähtaega vabastada. Ka Tartu Vangla ei toeta sõltuvalt kinnipeetava kõrgest riskitasemest tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samuti on vabastamist mittetoetavale seisukohale asunud

prokurör.

4.3

Kaitsja põhiväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et A. Savin on oma tegude tagajärgedest,

nende seosest narkootiliste ainete tarvitamisega ning varasema elukäigu vigadest aru saanud ning

soovib alustada uut seaduskuulekat elu. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusel koos A. Savinile

pandavate nõuetega on uusi kuritegusid ärahoidev toime.

Ringkonnakohus leiab siiski, et üksnes isiku lubadused end muuta, ei võimalda teha

kaugeleulatuvaid järeldusi isiku muutumise kohta. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitab A. Savin

alates 2000. aastast narkootikume. Tema kuritegude soodusteguriks on rahalise kasu saamine ja

narkootiliste ainete tarvitamine. Isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt sh isiku- ja

varavastaste ning ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest. A. Savin on varasemalt olnud

võõrutusravil, ent asunud uuesti narkootikume tarvitama. Teda on ka vangistusasutuses

distsiplinaarkorras karistatud ametnike seaduslike korraldustele mitteallumise ja solvavate

väljendite kasutamise eest. Arvestades sellist korduvat kuritegeliku käitumise mustrit, peab kohus

kriminaalhooldust määrates kindlasti silmas pidama, kas kriminaalhoolduslike vahenditega oleks

samaväärselt saavutatav uusi kuritegusid ärahoidev eesmärk. Antud juhul puudub arvestades isiku

kuritegelikku minevikku igasugune kindlustunne, et A. Savin kriminaalhooldusel olles ei riku

kriminaalhoolduse nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Samuti teeb tema koostöö ametnikega

küsitavaks isiku suhtumine ametnikesse.

Seetõttu leiab apellatsioonikohus, et A. Savini lubadused ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku

minevikku ning muid isiku käitumist iseloomustavaid asjaolusid.

5. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes

KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

6. A. Savini kaitsja advokaat G.-J. Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt

võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot

(sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot

KrMS § 187 lg 2 alusel A. Savini kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau