2-16-2619/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. mai 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-2619

Tsiviilasi

Optimera Estonia AS hagi Külli Keiso vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 013,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Optimera Estonia AS (rk 11269030; asukoht

Peterburi

tee

71,

Tallinn;

e-post

optimera@optimera.ee)

hageja lepinguline esindaja: advokaat Eero Tonka

(OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid; e-post

eero.tonka@keevallik.ee)

kostja: Külli Keiso (ik XXXX; elukoht XXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Külli Keisolt 25.09.2015 võlatunnistuse ja võla ajatamise kokkuleppe

ning 29.10.2015 võla ajatamise kokkuleppe alusel Optimera Estonia AS kasuks:

2.1. põhivõlg 5887,30 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 788,15 eurot, kokku

6715,45 eurot;

2.2. viivis 19.02.2016 kuni 09.05.2016 eest 953,74 eurot;

2.3. viivis 0,2% päevas tagastamata põhivõlalt alates 10.05.2016 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Külli Keiso kanda.

5. Välja mõista Külli Keisolt riigilõiv 600 eurot ning õigusabikulust 520 eurot, kokku

menetluskulu 1120 eurot Optimera Estonia AS kasuks.

6. Jätta rahuldamata Optimera Estonia AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

õigusabikulu 609,46 eurot osas.

2/3

7. Külli Keisol tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

8. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

9. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid menetluskulude kindlaksmääramist.

Hageja 11.04.2016 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu kokku

1729,46 eurot – riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 1129,46 eurot (15.03.2016

menetluskulude nimekirjas märgitud 665,71 eurot ja perioodi 01.03. kuni 11.04.2016 eest

463,75 eurot) (tlk 21-22, 32-33). Summad ja arvestus on esitatud käibemaksuta, sest

hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja teatas 02.05.2016 e-kirjas, et tal ei ole

menetluskuludele vastuväiteid.

TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Vaidluse puhul,

mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu

15.02.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-161-11 p 7). Seega on kohtul õigus kontrollida

hageja menetluskulusid vaatamata sellele, et kostja ei esitanud vastuväiteid.

Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti

riigilõivu 600 eurot.

Hageja esindaja tunnitasu oli 153,39 eurot (käibemaksuta) ja ajakulu 7,36 t (tlk 24-25,

35-38). Hagejat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja,

vandeadvokaat Eero Tonka. TsMS § 175 lg 1 I lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja märkis, et Riigikohus on 11.02.2015 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14

põhjendanud ja selgitanud, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot

käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kuigi

Riigikohus pidas konkreetses asjas tunnitasu 153 eurot käibemaksuta põhjendatuks, pidas

Riigikohus sellist tunnitasu siiski keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. Riigikohus jäi

nimetatud lahendis oma varasemate seisukohtade juurde, mille järgi üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

3/3

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, ning milles on mõistlikuks

peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta ja tavapäraseks tunnitasu

147,49 eurot käibemaksuga (seega 122,91 eurot käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolev

tsiviilasi ei olnud õiguslikult ega asjaolude poolest tavapärasest keerulisem. Pigem on

tegemist lihtsa vaidlusega, kus asjaolude ja tõendite maht oli minimaalne – hageja nõuab

võlatunnistuse ning võla ajatamise kokkuleppe alusel võla tasumist, kostja ei ole raha

nõuetekohaselt tasunud ega võlga vaidlustanud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu

130 eurot käibemaksuta.

Ajakulu kohta märgib kohus esm alt, et see ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja

koostamise osas 0,75 t. Riigikohus on 11.11.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-77-14 p-s 12

leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude

nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ülejäänud osas leiab kohus, et tsiviilasi ei olnud asjaolude ja

tõendite poolest mahukas ega õiguslikult keerukas, samuti ei esitanud kostja menetluses

nõudele vastuväiteid. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, menetluse käiku,

hageja esindaja tehtud vajalikke toiminguid (sh toimingud seoses võimaliku

kompromissiga) ning hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni, peab kohus hageja esindaja

ajakulu põhjendatuks kokku 4 t ulatuses.

Eeltoodust lähtudes on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kokku

520 euro ulatuses (4*130).

Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1120 eurot (600+520).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata õigusabikulu

609,46 eurot osas (1129,46-520).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik