2-15-4716/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4716

Tsiviilasi

OÜ Patruul hagi Manuflex Ehitus OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

5846,40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. novembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Manuflex Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Manuflex Ehitus OÜ (registrikood

11239649), esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma

Vastustaja (hageja): OÜ Patruul (registrikood 10268715),

seaduslik esindaja Arkady Yakovlenko, lepinguline esindaja

Silvi Erro

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 19. novembri 2015 otsus

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta käesoleva otsusega lahendatud nõudega seotud

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Manuflex

Ehitus OÜ kanda.

4. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Patruul (hageja) esitas 26. märtsil 2015 Viru Maakohtule hagi Manuflex Ehitus OÜ (hageja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4752 eurot ja viivise

5994,72 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt leppisid pooled mais 2014 suuliselt kokku, et hageja rendib

kostjale ehitustehnikat koos kütuse ja operaatoriga kaevetööde teostamiseks vastavalt kostja

vajadustele, tunnitasuga 30 eurot (käibemaksuta). Renditeenuse eest arveldamine pidi toimuma

transpordisaatelehe ja selle alusel koostatud arvel alusel. Tehnika kostja kasutusse andmisel

allkirjastas transpordisaatelehe kostja nimel D.K.. Kostja tasus hageja esitatud rendiarveid kuni

juunini 2014.

Oru tn 74 objektil kasutatud tehnika eest on kostja jätnud tasumata jätmised arved: 13. juuni 2014

arve nr 81 summas 828 eurot, 19. juuni 2014 arve nr 82 summas 864 eurot, 30. juuni 2014 arve

summas 828 eurot (sellest 8 töötundi objektil Oru 74 summas 288 eurot), 4. juuli 2014 arve nr 95

summas 396 eurot, 24. juuli 2014 arve nr 111 summas 504 eurot, kokku 2880 eurot.

Koolipõik/Kalda objektil kasutatud tehnika eest on kostja jätnud tasumata järgmised arved:

30. juuni 2014 arve nr 88 summas 828 eurot (sellest 15 töötundi Koolipõik/Kalda objektil summas

540 eurot) ja 10. juuli 2014 arve nr 97 summas 1132 eurot, kokku 1872 eurot.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Tehinguid kostja nimel

saavad teha vaid juhatuse liikmed Jaanus Kütson ja Madis Olt, kes kumbki pole hagejaga suulist

lepingut sõlminud. D.K.il puudus õigus esindada kostjat hageja ees ning ta ei saanud võtta kostja

nimel vastu väidetavalt teostatud töid. D.K.i poolt allkirjastatud dokumendid ei ole kostja jaoks

siduvad. D.K.i ja kostja vahel puudus tööleping, isik tegutses Oru tn 74 objektil kostja alltöövõtja

OÜ Solivella juhatuse liikmena ning ta ülesandeks oli töödejuhatajana objektil tööde

organiseerimine, tehnika rentimiseks kostja nimel volitused puudusid.

3. Hageja esitas 22. oktoobril 2014 taotluse Ventklapp OÜ kaaskostjana menetlusse kaasamiseks.

Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. TsMS § 208 lg 2 lubab kohtul kaasata täiendavat kostja

kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Antud asjas lõppes kohtulik arutamine 14. oktoobril 2015.

Hagejal on võimalik esitada nõue Ventklapp OÜ vastu eraldi menetluses.

Maakohus rahuldas 9. novembri 2015 määrusega hageja taotluse ja kaasas menetlusse kostjana

Ventklapp OÜ.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 19. novembri 2015 osaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 2880 eurot ning viivise 25. märtsi 2013 seisuga 2966,40 eurot.

Maakohus määras, et ülejäänud nõude osas menetlus jätkub ning menetluskulud lahendatakse asjas

tehtavas lõpplahendis.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutas hagejale

kuuluvat ehitustehnikat ja tasus selle eest kuni 2014. aasta juunini. Kostja ei vaidlusta, et

töödejuhataja ülesandeid objektil täitis OÜ-ga Solivella sõlmitud lepingu alusel D.K.. Kostja pole

põhimõtteliselt vaidlustanud fakti, et hageja tehnika töötas objektil ka juunis ja juulis 2014.

Maakohus leidis, et kirjalikud tõendid kogumis osundavad üheselt sellele, et transpordisaatelehed

allkirjastanud D.K. tegutses kostja nimel. Seda ei lükka ümber kostja ja Fund Ehitus vahel

sõlmitud ehituse töövõtulepingu p-des 15.1.3 – 15.1.5 sätestatu. Ehitustööde koosoleku protokolli

on kostja esindajatena kantud D.K. ja J. Kütson. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt korraldas objektil

tööd kostja esindajana D.K.. Vaidlusalune pole ka asjaolu, et kostja tasus arved nr 55, 71 ja

72. Hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted ja hilisemad sarnase sisuga suhted ei saanud

olla kummalegi poolele üllatuslikud. Maakohus asus seisukohale, et kostja oli teadlik asjaolust, et

D.K. on tellinud tema nimel ehitustehnikat ning on sellekohast tegevust ka talunud. Kuivõrd kostja

on tellimusi esialgu aktsepteerinud, andis see hagejale mõistliku aluse eeldada, et esindajana

tegutsevale D.K.ile on volitus ka täiendavate samalaadsete tehingute tegemiseks. Maakohtu

hinnangul oli D.K.il õigus kostja nimel tellida hagejalt tehnikat TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekkinud

volituse kaudu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Manuflex Ehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. novembri

2016 osaotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt

uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud TsMS § 450 lg-t 1. Kohtul puudus Ventklapp OÜ kostjana menetlusse

kaasamiseks ja osaotsuse tegemiseks alus. Hageja ei saanud pärast 14. oktoobri 2015 istungit

esitada taotluse täiendava kostja kaasamiseks. Juba järgmisel päeval pärast osaotsuse tegemist

esitas hageja taotluse Ventklapp OÜ osas hagi tagasivõtmiseks. Osaotsuse tegemine aeglustab

oluliselt asja läbivaatamist;

2) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, eelkõige ebaõigesti tuvastanud asjaolusid. Kohus on

käsitlenud valikuliselt D.K.i ütlusi ning jätnud arvestamata T.V. ütlused osas, mis olid otseses

vastuolus D.K.i ütlustega. D.K.i ütlustega on tõendatud, et ta ei omanud töölepingut kostjaga,

samuti ei väljastanud kostja talle ühtegi volikirja ning ta tegutses objektil OÜ Solivella kaudu.

D.K. ei tutvustanud J. Kütsonile hagejat ning ta ei näinud hageja ja kostja juhatuse liikmeid koos

objektil. Kostja seaduslik esindaja ei saanud teada ja ei võinud ka ette näha, et D.K. võis rentida

juunis-juulis 2014 hagejalt tehnikat kostja nimel. T.V. ütlustega on tõendatud, et D.K.i ülesandeks

ei olnud tehnika rentimine. Kriitiliselt tuleb suhtuda D.K.i ütlustesse, nagu oleks ta tehnika

rentimise kooskõlastanud J. Kütsoniga;

3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-t 2. Asjaolu, et D.K. osales koos kostja

seadusliku esindajaga objekti koosolekul, ei tõenda, et ta võis sõlmida kostja nimel lepinguid.

Kostja ainsaks esindajaks oli kostja juhatuse liige. Asjaolu, et kostja on varem ekslikult tasunud

hageja poolt esitatud arveid, ei tõenda, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja D.K.il oli õigus

kostja nimel tehnikat rentida. Hagejal tuleks oma nõue esitada D.K.i või OÜ Solivella vastu;

4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset. Isegi kui eeldada, et

D.K. sõlmis hagejaga suulise rendilepingu kostja nimel (millega kostja ei nõustu), ei ole tõendatud

poolte kokkulepe viivise osas 0,5% päevas.

6. OÜ Patruul vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oli Ventklapp OÜ kaasamine kaaskostjana olulise tähendusega tsiviilasja õigeks ja objektiivseks

läbivaatamiseks. Alles pärast V.K. poolt hagejale raamatupidamisdokumentide esitamist langes

ära vajadus kaasata Ventklapp OÜ kaaskostjana. Just apellant viis kohtu tahtlikult eksitusse selles,

et Ventklapp OÜ pidi tasuma hageja tehnika rentimise eest. Osaotsuse tegemine oli põhjendatud.

2) ei nõustu vastustaja apellandiga selles, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ning on

ebaõigesti tuvastanud asjaolusid. Koosolekute protokollidest nähtub, et just D.K. kui projektijuht

vastutas mitte ainult töötajate, vaid ka kõigi kostja poolt tehtavate tööde eest. T.V. ei

osalenud kostja poolt ainuisikuliselt mitte kunagi ja millegi eest vastutama teda ei määratud. J.

Kütson on alles alates 22. aprillist 2014 T.V. asemel koosolekul osalejate nimekirjas, kuid ei

osalenud koosolekutel ning teda ei määratud millegi eest vastutama. T.V. ütlused on

vastuolus teiste tõenditega. Alles pärast hagi esitamist leidis kostja, et on varasemad arved

ekslikult tasunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19. novembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna Viru Maakohtu 19. novembri 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

8. Apellandi väite kohaselt rikkus maakohus osaotsust tehes TsMS § 450 lg-t 1. Samuti vaidlustab

apellant Ventklapp OÜ kostjana menetlusse kaasamist.

8.1. TsMS § 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat

nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks

otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja

läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Antud asjas esitas hageja kostja vastu ühe nõude, kuid kostja vastuväidetest selgus, et osa nõude

osas võib olla kostjaks hoopis OÜ Ventklapp. Lähtudes konkreetsest menetluslikust olukorrast oli

ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu poolt osaotsuse tegemine ning alusetu on kostja

väide selle kohta, et osaotsuse tegemine aeglustab menetlust ja muudab selle kulukamaks.

Asjaolu, et hageja võttis 20.11.2015 avaldusega tagasi hagi OÜ Ventklapp vastu, ei muuda

maakohtu poolt osaotsuse tegemist seadusevastaseks, s.o maakohus ei ole osaotsuse tegemisega

rikkunud TsMS § 450 lg-t 1.

8.2. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule taotluse kaasata kostjana OÜ Ventklapp

(I kd lk 140-142). Taotlust on hageja põhjendanud asjaoluga, et kostja seisukoha kohaselt vastutab

hageja nõude eest OÜ Ventklapp, sest kostja ja OÜ Ventklapp vahel oli 10.06.2014 sõlmitud

töövõtuleping ning selle raames tellis OÜ Ventklapp tehnika objektil mullatööde tegemiseks.

Viru Maakohus kaasas 9. novembri 2015 määrusega menetlusse kostjana OÜ Ventklapp (I kd

lk 164).

TsMS § 208 lg 2 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on

vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise

lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.

Hageja esitas OÜ Ventklapp kostjana kaasamise taotluse enne kohtuliku arutamise lõppemist

21.10.2015, s.o TsMS § 208 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, ning maakohus oli õigustatult hageja

taotluse rahuldanud. Siinkohal on alusetu apellandi väide, et hageja ei saanud pärast 14. oktoobrit

2015 istungit esitada taotlust kostja kaasamiseks. Kohtuistungi protokollist (I kd lk 128-129) ei

nähtu, et antud tsiviilasjas oleks lõppenud kohtulik arutamine.

9. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Apellandi arvates on

maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistajate D.K.i ja T.V. ütlusi ning sellest tulenevalt tuvastanud

ebaõigesti ka asjaolusid.

9.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistajate D.K.i ja T.V. ütlustele antud

hinnanguga ning ei pea vajalikuks seda korrata. Apellandi väide, et D.K. ei olnud sõlminud

kostjaga töölepingut, talle ei olnud väljastatud kostja poolt volikirja ning ta tegutses objektil OÜ

Solivella kaudu, ei välista TsÜS § 118 lg 2 kohaldamist.

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või tema käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub

selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

TsÜS § 118 lg-st 2 tuleneb nn talumisvolitus, mis eeldab, et väidetavalt teise isiku esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana

tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Nimetatud eelduse täitmine eeldab esmalt,

et teise isiku ning tema väidetava esindajana tegutseva isiku vahel eksisteerib tegelikkuses teatav

seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus.

9.2. Antud juhul on tuvastatav kostja ja D.K.i vahel sellise seose olemasolu, mis õigustab eeldust,

et D.K.ile oli kostja poolt antud volitus rentida tehnikat Oru tn 74 objektil töö tegemiseks.

Asja materjalide kohaselt D.K. täitis Oru tn 74 töödejuhataja ülesandeid kostja ja OÜ

Solivella vahel sõlmitud lepingu alusel (I kd lk 111-113). Asjaolu, et D.K. tegutses Oru tn 74

objektil kostja esindajana, tõendavad ka töökoosolekute protokollid (I kd lk 115-120), milledest

nähtuvalt D.K. võttis koosolekutest osa kostja esindajana. Samuti tõendavad tunnistaja ütlused

asjaolu, et D.K. tegutses Oru tn 74 objektil kostja esindajana.

Tunnistaja D.K.i ütluste kohaselt (I kd lk 132-133) oli tema koostöö OÜ-ga Manuflex Ehitus

toimunud pikaajaliselt ning tavapäraselt tutvustas OÜ Manuflex Ehitus juhatuse liige tunnistajat

objektil töötajatele ja peatöövõtjale vahetult kui oma töödejuhatajat eraldi kirjalikku volitust

andmata; sama töökorraldus oli Oru tn 74 objektil; korraldus tellida objektile tehnikat tuli Jaanus

Kütsonilt, kellega tunnistaja kooskõlastas enne tellimuse esitamist hinna; transpordisaatelehed

allkirjastas tunnistaja, sest vastutas sellel kajastuvate tehnika töötundide eest.

Tunnistaja D.K.i ütluste kohaselt (I kd lk 135) tutvus ta D.K.iga OÜ Manuflex Ehitus juhatuse

liikme T.V. vahendusel enam kui 2,5 aastat tagasi kui isikuga, kelle kaudu pidi toimuma kogu OÜ

Manuflex Ehitus tööalane asjaajamine objektil; OÜ Eurogoods töötas ka objektil Oru tn 74 ning

samal ajal teostati seal ka töid OÜ-le Patruul kuuluva tehnikaga.

Tunnistaja T.V. ütluste kohaselt (I kd lk 137) oli D.K.i ülesandeks Oru 74 objektil kostja

alltöövõtjate töö organiseerimine (milliseid töid ja kuidas teha), kuid ülesandeid täpsemalt pidi

teadma Jaanus Kütson ja viimane oli ka otseselt Oru 74 objekti eest vastutav.

9.3. Volituste olemasolu õigustav seos võib tuleneda esindaja ja esindatava vahelisest lepingulisest

suhtest, eelkõige nendevahelisest käsundus-, töö- või sarnasest lepingust, millest tulenevate

ülesannete täitmise raames võib eeldada esindusõiguse olemasolu.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ja D.K.i vahel eksisteeris tegelikkuses seos (Oru tn 74 objekti

projektijuhtimine), mille olemasolu õigustab eeldust, et D.K.ile oli antud kostja poolt volitus

rentida Oru tn 74 objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat. Kostja teadis (pidi teadma), et

D.K., rentides hagejalt Oru tn 74 objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat, tegutses tema

nimel esindajana ja talus isiku sellist tegevust.

Lähtudes

kõigest

eeltoodust

leiab

ringkonnakohus,

et

allkirjastades

vaidlusalused

transpordisaatelehed (I kd lk 9, 13, 15, 18, 20), tegutses D.K. kostja nimel (TsÜS § 118 lg 2

kohane volitus) ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda arvete nr 81, nr 82, nr 88, nr

95 ja nr 111 alusel hagejale kokku 2880 eurot.

10. Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset,

sest isegi kui eeldada, et D.K. sõlmis hagejaga suulise rendilepingu kostja nimel, ei ole tõendatud

poolte kokkulepe viivise osas 0,5% päevas.

Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et D.K. tegutses kostja nimel, rentides Oru 74 objektil

tööde tegemiseks tehnikat. D.K. on allkirjastanud vastavad transpordisaatelehed, millistes on

kokkulepe viivises 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest (p 5), s.o poolte vahel on

kokkulepe viivise määras 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seega on pooled

kokku leppinud viivise määras ja apellandi vastupidine väide on alusetu.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson