3-16-870/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-870 Haldusasi V. K taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming 11.02.2016 riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. K 11.02.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Kohtumääruse tõlge saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK

V. K esitas 11.02.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks taotleja esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks.

Harju Maakohtu 23. veebruari 2016 määrusega jäeti V. K riigi õigusabi taotlus käiguta ning kohus andis taotluse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.

10.03.2016 esitas V. K Harju Maakohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Harju Maakohtu 04.04.2016 määrusega maakohus keeldus V. K taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmisest ning edastas taotluse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.

2 KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt on V. K esitanud vanglale kokku 9 vaiet ja ühe taotluse. Puuduste kõrvaldamise avalduses märgib V. K , et vangla annab talle vastuseid, millest ta aru ei saa ning ei tea, mida teha ja advokaadi poole pöördumiseks puuduvad tal vahendid.

Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt esitas taotleja vanglale: - 25.01.2016 vaide seoses isikliku vara ära võtmisega ja isaga pikaajalise kokkusaamise ebaseadusliku ära võtmisega 13.02.2016; - 08.02.2016 vaide seoses pikaajalise kokkusaamise äravõtmisega; - 14.01.2016 vaide ebaseaduslikult julgeolekumeetmete kohaldamise akti peale; - 01.02.2016 vaide palvehelmeste ebaseadusliku äravõtmise peale; - 11.02.2016 vaide narkotesti ebaseadusliku läbiviimise peale; - 02.02.2016 vaide telefonikõnede privaatsuse rikkumise peale; - 05.02.2016 vaide distsiplinaarmenetluse protokolli peale; - 28.01.2016 taotluse plaatija ameti omandamiseks kutsekoolis;

Puuduste kõrvaldamise avalduses märgib V. K , et vangla annab talle vastuseid, millest ta aru ei saa ning ei tea, mida teha ning advokaadi poole pöördumiseks puuduvad tal vahendid. Tulenevalt eeltoodust nähtub taotleja tahe vaidemenetlust lõpetava haldusorgani otsuse peale kaebuse esitamisele halduskohtule.

Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi sh määruskaebusi ja esialgse õiguskaitse taotluseid. Muuhulgas on V. K pöördunud Tallinna Halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega seoses isaga pikaajalise kokkusaamise ebaseadusliku ära võtmisega 13.02.2016 (haldusasi nr 3-16-286). Ka käesoleval juhul on riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt kaebajal läbitud seadusest tulenev kohustuslik kohtueelne kord, taotleja kinnitusel on ta esitanud vanglale kokku 9 vaiet ja ühe taotluse. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et V. K puhul on tegemist isikuga,

3 kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V. K 11.02.2016 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 116 lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 46 lg 1 kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 2 kohaselt kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik