1-16-3372/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-3372

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05. 2016.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-16-3372 (15230201247)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk

Kriminaalasi I.V süüdistuses KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Paul Pikma

Süüdistatav I.V,

isikukood XXX; elukoht XXX; EV kodakondsusega; 8 kl haridusega; emakeeleesti keel; töökoht Soomes.

Varem kriminaalkorras karistatud:

viimati Tartu Maakohtu .a. otsusega 1-14-4815 22.07.2014 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud 11 kehtivat, 6 kustunud väärteokaristust Kahtlustatavana kinni peetud: 31.12.2015.a.

1-16-3372

2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

1. Süüdi tunnistada I.V KarS § 423

1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 22.07.2014.a.

otsusega I.V-le mõistetud ärakandmata karistuse- 3 kuud vangistustvõrra ning mõista I.V-le liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest maha I.V eelvangistuses

viibimise aeg 31.12.2015.a., s.o. 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada I.V-le mõistetud karistus- 6 kuud ja 29

päeva vangistust -üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista I.V-le karistuseks 209

(kakssada üheksa) tundi üldkasulikku tööd ja määrata selle töö ärategemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada I.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi käitumiskontrolli nõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX); •

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; •

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Asitõendeid ei ole.

6. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

1-16-3372

3

7. Kriminaalmenetluse kulud.

I.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt: •

II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot. • Kaitsjatasu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo nii rahalise karistuse

kui ka kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega

süüdistatava(te)le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti

aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse

teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

I.V isikuna keda on karistatud 07.01.2016 Harju Maakohtu otsusega 4-15-10983 LS § 201 lg 2 järgi (tegu toime pandud 22.11.2015), tahtlikult juhtis uuesti s.o. süstemaatiliselt 31.12.2015 kella 03:28 ajal Tallinnas Sitsi tn 9 juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. I.V rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 / / nõuet.

1-16-3372

4

Seega I.V pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

juhimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 423’ järgi.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

KarS § 423’ järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 4 (kuud) aasta.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Võru Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsuse 1-14-4815 järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg (kahtlustatavana kinnipidamine 31.12.2015) ärakandmisele kuuluvast karistusest maha arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab üks päev vangistust ning ärakandmisele kuulub 6 kuud ja 29 päeva vangistust.

Asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 ja 3 mõistetav vangistus üldkasuliku tööga 209 tundi, mille tegemise ajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p

1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (2016 aastal 645.- eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele.

1-16-3372

5

Süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma sundraha ja menetluskulud summas 741.- € ositi 12 kuu jooksul tasudes ühes kuus mitte vähem kui 61,75 €. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on

sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.V talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova