3-16-442/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-442 Haldusasi

Menetlusosalised A.N.u kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks (3000 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (3000 eurot) Kaebaja – A.N. Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. saabus 31.03.2015 Tallinna Vanglasse karistust kandma ning tal oli kaasas 202,5 kg asju. Vanglas 01.04.2015 toimunud läbiotsimise tulemusel võeti temalt ära hulk toiduaineid ja tubakaning hügieenitooteid.

2. A.N. koostas 02.04.2015 Tallinna Vanglale märgukirja (reg nr 5-37/15/109-1), milles taotles asjade tagastamist või tekkinud kahju kompenseerimist.

3. Tallinna Vangla direktori 08.04.2015 käskkirjaga nr 801 keelati A.N.ule 31.03.2015 vanglasse saabumisel kaasas olnud toiduained, tubakaning hügieenitooted (p 1) ja anti võimalus toimetada kiiresti riknevad toiduained vanglast välja seitsme päeva jooksul ning hügieenitarbed kahe kuu jooksul, vastupidisel juhul hoiatati asjade hävitamise eest (p 2). A.N. esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide.

4. Tallinna Vangla jättis A.N.u 02.04.2015 koostatud kahju hüvitamise taotluse oma 25.06.2015 vastusega nr 5-37/15/109-2 rahuldamata.

5. Justiitsministeerium jättis A.N.u vaide Tallinna Vangla direktori 08.04.2015 käskkirja peale 24.07.2015 vaideotsusega rahuldamata.

6. A.N. koostas 16.12.2015 Tallinna Vanglale taotluse hävitatud esemete maksumuse hüvitamiseks (3000 eurot) ning mittevaralise kahju hüvitamiseks alandava kohtlemise ja inimväärikuse alandamise eest (3000 eurot).

7. Tallinna Vangla koostas 22.02.2016 vastuse nr 5-37/15/354-2, millega tagastas A.N.u 16.12.2015 taotluse varalise kahju hüvitamise nõude osas ning jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

2(4)

8. A.N. esitas 29.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse 3000 euro suuruse varalise ning 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt temalt vanglasse saabumisel kaasas olnud asjade hävitamisega. KOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus on materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tuleneb, et varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks peab lisaks olema tuvastatud avaliku võimu kandja süü.

11. Varalise kahju nõude puhul peab kaebaja õigusvastaseks seda, et talle ei antud või anti ebakompetentselt teavet vanglas lubatavate esemete kohta. Samuti leiab kaebaja, et kuna tema isiklike asjade kogukaal kambris ja laos kokku oli 26 kg, siis tulnuks vanglasse saabumisel kaasas olnud kaubast veel 4 kg tema valikul ladustada, sest justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 57 lg 3 sätestab kinnipeetava isiklike asjade kogukaaluks kuni 30 kg.

12. Vanglate veebilehel on Tallinna Vangla kohta olemas informatsioon, et keelatud on toiduja maitseained; taimsed tooted; vedelad, tahked ja pulbrilised ained; tubakatooted, närimiskummid ning hügieenivahendid, sealhulgas tualettpaber, salvrätikud, hügieenisidemed, seebid, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglas asuvast kauplusest ostetud (http://www.vangla.ee/et/vangile-ja-kulastajale/keelatud-esemete-ja-ainete-loetelu, www.vangla.ee/node/520). Samuti on selgitatud, et isiklike esemete maksimaalne kaal kambris ja laos on kokku 30 kg. Veebilehel olev informatsioon keelatud esemete kohta ei ole Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorras (TVK) sisalduvat arvestades küll päris täpne, sest TVK p-de 7.1.1 ja 7.1.13 kohaselt ei ole keelatud mh vanglasse saabumisel kaasas olnud toiduja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained ning sigaretid ega hügieenivahendid, kuid veebilehel oleva informatsiooni põhjal võis kaebaja arvestada, et temaga kaasas olnud toiduained ning tubakaja hügieenitooted (tl 15) on keelatud. Samuti pidi ta arvestama sellega, et isegi kui teatud liiki asjad on põhimõtteliselt lubatud, siis ei saa kaasavõetavate asjade kaal kokku ületada 30 kg. Kaalupiirangust pidi kaebaja teadlik olema veel seetõttu, et haldusasjast nr 3-15-647 nähtuvalt on ta varemgi vanglas viibinud (Tallinna Vanglas 07.03.2013-17.06.2014). Samuti oli kaebajal võimalik Riigi Teataja vahendusel tutvuda VangS-is ja VSkE-s sisalduvate keelatud ja lubatud esemete regulatsiooniga. Kuna kaebaja viibis informatsiooni hankimise ajal vabaduses, siis ei olnud tema võimalused informatsiooni saamiseks kuidagi vangla ega ka justiitsministeeriumi süül piiratud. Vangla telefoni teel antud vastus, et kaebaja esemete lubatavuse küsimus lahendatakse vanglasse saabumisel, oli mõistlik, sest enne konkreetseid esemeid nägemata ei saanud vangla anda siduvat seisukohta esemete lubatavuse kohta. Esemete keelatus ei tulene ainult VSkE-s ega TVK-s sisalduvatest loeteludest, vaid VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt võib

3(4) vanglateenistus ainete ja esemete keelamise kohta anda ka üksikakte, mida kaebaja puhul 08.04.2015 käskkirjaga nr 801 (tl 16) tehtigi. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajale ei ole õigusvastaselt teavet andmata jäetud.

13. Kaebajale Tallinna Vangla 08.04.2015 käskkirjaga asjade keelamisel tugineti VangS § 15 lg

2 p-dele 3 ja 5, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda või mis raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. Vangla käskkirjas põhjendati, et kaebajalt äravõetud ained ja esemed vastavad eelviidatud tingimustele. Vangla selgitas, et ei saa olla veendunud, et tegemist on originaaltoodetega ning kõigi nende esemete ja ainete läbiotsimine on raskendatud või teostamatu. Vanglal ei ole toiduainete säilitamiseks sobivaid tingimusi ja hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut. Need on kohtu arvates asjakohased põhjendused. Samuti hindas vangla sisuliselt kaebajale ainete ja esemete keelamise proportsionaalsust, märkides, et kinnipeetaval on võimalik sigarette, toiduaineid ja hügieenitarbeid osta ka vangla vahendusel kauplusest ning et kinnipeetavaid toitlustatakse kolm korda päevas ja puudust kannatavatele isikutele väljastatakse hügieenitarbeid. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja isiklike esemete osaline keelamine Tallinna Vangla 08.04.2015 käskkirjaga oli õiguspärane.

14. VSkE § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 57 lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. VSkE § 61 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad [s.o lubatud asjad] lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 ja paragrahvi 61 lõikes 11 toodud piirangut [s.o piirangut, et isiklikud riided tuleb anda lattu hoiule]. VSkE § 62 lg 2 sätestab, et kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. VSkE §

63 lg 5 kohaselt äravõetud toiduained hävitatakse ning lg 1 p 4 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla ning kõik asjad peale raha, väärisesemete, välisvaluuta ja dokumentide pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. TVK p 8.1 kohaselt on kinnipeetaval õigus isiklikke või vanglateenistuse antud esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldusega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv). TVK seletuskirjas on p 8.1 kohta selgitatud järgmist: „/../ Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldusega puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajadusel saab kinnipeetav neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad laos rikneda, mis võib tekitada laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid.“ Eeltoodud sätetest tuleneb, et kinnipeetav võib enda juures hoida ainult lubatud asju, kuid laos võib seista nii lubatud kui keelatud asju. Kõik kinnipeetava isiklikud asjad peavad siiski jääma kaalupiirangu (30 kg) sisse. VSkE § 63 lg-st 5 nähtub, et kaebaja toiduainete hävitamine oli igatahes õiguspärane, sest äravõetud toiduainete hävitamist puudutav säte on imperatiivne. Samuti oli tulenevalt VSkE § 63 lg 1 p-st 4 ning TVK p-st 8.1 õiguspärane kaebaja hügieeni-, kehahooldusja puhastusvahendite hävitamine, sest kuna need esemed olid kaebajale 08.04.2015 käskkirjaga keelatud, ei saanud neid anda kaebajale kambrisse, vaid ainuke võimalus oli hoiustada neid laos. TVK p 8.1 järgi ei ole nende esemete laos hoiustamine aga ebaotstarbekuse tõttu lubatud, mistõttu tuli need hävitada. Kohus leiab, et analoogselt olnuks ebaotstarbekas laos

4(4) hoida ka kaebaja jaoks keelatud sigarette, mistõttu tuli ka need hävitada. Tallinna Ringkonnakohus on VSkE § 63 lg 1 p-le 4 tuginedes selgitanud, et sigarettide hoiustamine vanglas ei ole vangla tegevuse eesmärke ja ülesandeid arvestades põhjendatud, arvestades nende vähest väärtust, sh kinnipeetava jaoks erilise väärtuse puudumist (Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2006 otsus asjas nr 3-05-211, p 10).

15. Kohus leiab, et kaebaja puhul, kellel oli vanglasse saabumisel kaasas 202,5 kg asju, on õigustatud viidata VSkE § 57 lg-s 3 sisalduvale kaalupiirangule, kuid äravõetud esemetega toimimisel tuleb lähtuda siiski VSkE §-st 63, mitte VSkE § 62 lg-st 2. VSkE § 62 lg 2 puudutab olukorda, kus kinnipeetava asjad hävitatakse ainuüksi põhjusel, et neid on piirkogusest rohkem ning sellisel juhul tuleb anda võimalus piirkogust ületavate asjade vanglast väljatoimetamiseks ning arvestada võimalusel kinnipeetava sooviga. VSkE § 63 lg 1 p 4 ei sea vanglale selliseid kohustusi. Nagu eespool viidatud, tuleb äravõetud toiduained igatahes hävitada ning muude äravõetud esemete hävitamine oleneb sellest, kas nende laos hoidmine on otstarbekas või mitte. Seega ei saa pidada õigusvastaseks, et kaebajal ei võimaldatud enda asjade hulgast lisaks 26 kg asjadele valida veel 4 kg asju, mida laos hoiustada. Kaebaja sai enda juurde kambrisse võtta ning laos hoiustada enda isiklikke asju, kuid 26 kg ületavate seda liiki esemete, mida laos hoiustada ei tasu, hävitamine oli õiguspärane.

16. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajale 08.04.2015 käskkirjaga esemete keelamine ning nende hilisem hävitamine oli õiguspärane, mistõttu puudub varalise kahju nõude rahuldamise esmane eeldus ning varalise kahju nõue jääks rahuldamata.

17. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tugineb kaebaja enda inimväärikuse alandamisele. Kaebuse kohaselt pani Tallinna Vangla kaebajat ennast tundma teise sordi inimesena, samuti alandatuna ja abituna riigiametnike meelevallas, kes karistamatult oma kohustusi ignoreerivad. Riigiametnike kohustuste hulka kuulub kinnipeetavate õiguste järgimine ja kaitsmine.

18. Kohus mõistab kaebust selliselt, et ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on samad väidetavad õigusvastased tegevused kaebajale piisava informatsiooni mittevõimaldamisel ning tema asjade hävitamisel. Kuna kohus põhjendas määruse eelmises punktis, et kaebajale ei ole õigusvastaselt informatsiooni võimaldamata jäetud ning et vangla tegevus tema asjade hävitamisel oli õiguspärane, siis on ühtlasi täitmata ka mittevaralise kahju hüvitamise esmane eeldus ehk avaliku võimu kanda õigusvastane tegevus.

19. Ja isegi kui leida, et kaebaja informatsioonivõi omandiõigust on rikutud, siis RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud loetelu kohaselt ei ole tegemist selliste rikkumistega, mis eelduslikult võiksid kaasa tuua mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. Kaebaja tugineb inimväärikuse alandamisele, kuid kaebaja väidete ja asja materjalide pinnalt on kohus veendunud, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud. Suurel hulgal asjadest ilmajäämine ja tunne, et kaebaja suhtes on ülekohtuselt käitutud, võib küll olla häiriv, kuid ilmselgelt ei saanud kaebaja kannatused seoses tema toiduainete, sigarettide ja tavaliste hügieenitoodete hävitamisega olla niivõrd suured, et tegemist oleks alandamisega. Eelduslikult ei saanud sedalaadi asendatavatel asjadel olla kaebaja jaoks mingit erilist isiklikku väärtust peale selle, et nende ostmiseks oli tehtud kulutusi (vrd mälestusesemed vms). Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole lubatud vanglasse kaasa võtta endale meelepärases koguses mistahes asju, on paratamatu ning vanglasse saabuval isikul tuleb arvestada, et talle võidakse kaasa võetud asju keelata. Lisaks märgib kohus, et informatsiooni otsimise ajal viibis kaebaja vabaduses, mistõttu puudub alus väita, et tema võimalused informatsiooni saamiseks olid piiratud või et ta oleks viibinud abituna riigiametnike meelevallas.

20. Kuna kaebus tagastatakse, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit