3-14-53062/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-53062 Haldusasi Mihhail Abapolovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9660 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Mihhail Abapolov Vastustaja/apellant Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. 2. Tagastada tasutud riigilõiv summas 20 eurot V.A.

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Riigilõiv summas 269,80 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 02.05.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotluse (tl 18-20) seoses ebainimlike ja alandavate kambritingimustega. Kaebaja hinnangul ei vastanud vangla kinnipidamistingimused nõuetele, sest vaba isiklik pind kinnipeetava kohta oli reaalselt 1,5 m2, väljaspool kambrit oli võimalik viibida ainult üks tund ööpäevas jalutusboksis, kamber oli niiske ja rõske ning kambri valgustus ei vastanud kehtestatud nõuetele.

2. Tallinna Vangla tagastas 03.11.2014. a otsusega nr 5-18/14/12870-3 (tl 21-23p) kaebaja kahju hüvitamise nõude perioodi 01.09.2010-01.05.2011 osas, sest kaebus ei olnud selles osas tähtaegne, ja jättis nõude perioodi 02.05.2011-05.06.2012 osas rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 03.12.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul oli talle tekkinud kahju tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla inimväärikust alandavates tingimustes perioodil 01.09.2010-05.06.2012 ja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist iga Tallinna Vanglas viibitud

2

päeva eest 15 eurot. Kaebaja viibis ebapiisava põrandapinnaga kambris, kust välja sai ööpäevas vaid üheks tunniks 15 m2 suurusesse jalutusboksi, mida pidi jagama ülejäänud viie kambrikaaslasega. Ruumipuudustest tingituna tekkisid kaebajal rasked meeleolu langused, õhupuudus ja ka pidev stress. Kaebaja sõnul ei olnud ta kuni otsuseni Tunis vs. Eesti teadlik, et kambrid ei vasta CPT nõuetele.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 28.08.2015. a otsusega (tl 70-74p) kaebuse osaliselt ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja 582 (viissada kaheksakümmend kaks) eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Vastustaja esitas 25.09.2015 apellatsioonkaebuse (tl 82-88), milles palub tühistada halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et 01.09.2010-01.05.2011 osas on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Tähtaegseks saab kahju hüvitamise nõude lugeda seega üksnes perioodi 02.05.2011-05.06.2012 osas. Lisaks on halduskohus ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvestamisel kambri üldpinnast välja WC aluse pindala. Kaebaja on viibinud erinevates vanglates ja kaebajat paigutati ka Tallinna Vanglas kinnipidamise perioodil erinevatesse kambritesse. Mittevaralise kahju tekkimisest saab isik üldjuhul teada kohe, kuna selline kahju on seotud isiku hingeliste üleelamiste ja sisemise rahuga. Kaebaja liikumispiirang tulenes asjaolust, et ta viibis vanglas vahistatuna ning süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel piirati tema liikumisvabadust. Arvestades vangla tingimusi kogumis, ei olnud need sellised, et oleksid kaebajale kaebuses märgitud kannatusi põhjustanud. Kambrites, kus kaebaja viibis, oli osaliselt avatav aken, tagatud oli loomulik valgustus, täiendava valgustusena olid laes valgustid ja seinal kaks lampi, samuti oli sundventilatsioon ning nõutava temperatuuri kindlustas vanglas keskküttesüsteem. Lisaks võimaldati dušši kasutamist ja voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Igal kinnipeetaval oli oma voodikoht, padi, tekk, madrats, voodipesu. Öörahu kestis 22.00-06.00, millest tulenevalt sai kinnipeetav end korralikult välja puhata. Tagatud oli mõningane meelelahutus, infovahetus ja suhtlemine lähedastega (helistamine, kirjavahetus, lühiajalised kokkusaamised). Võimalik oli laenutada raamatuid ja lugeda ajalehti. Loa alusel oli võimalik saada kambrisse isiklik raadio ja televiisor. Lisaks oli võimalik saada ka pakke, sooritada sisseoste reeglina kaks korda kuus. Kinnipeetaval oli õigus liikuda värskes õhus iga päev, võimaluste piires oli tagatud ka hõivetegevus. Kambri põrandapinna suurus ei saa olla automaatselt rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks, sest hinnata tuleb ka seda, kas muid kannatusi isikule tegelikkuses kaasnes või mitte. Halduskohtu otsusest ei nähtu hüvitise summa suuruse määramise konkreetsed kaalutlused ja väljamõistetud hüvitise suurus on selline, mis ületab vanglas mitteviibivate inimeste õigustunde piire. Teatud õiguste kaitse läheb aja jooksul rangemaks ja täieneb. Kohtuotsustes öeldud seisukohtadel ei saa olla riigi jaoks tagasiulatuvat mõju vaid mõju saab olla üksnes edasiulatuv. Arvestades seda, et vangistustingimusi hinnatakse kogumis, ei riku ainuüksi 2,5 m2 kambri põrandapinda isiku kohta tema õigusi.

6. Ringkonnakohus võttis 07.10.2015. a määrusega (tl 94-94p) vastustaja apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kaebajat 21 päeva jooksul alates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest apellatsioonkaebusele vastama, kuid kaebaja seda ei teinud.

7. Ringkonnakohus asus 13.01.2016. a määruses (tl 98-98p) seisukohale, et käesolevas asjas on kaebus esitatud halduskohtule hilinetult, ning kohustas kaebajat esitama ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse. Määrus edastati kaebaja

3

rahvastikuregistris märgitud aadressile, mida kaebaja elukohana kinnitas kaebaja ema 13.02.2016 telefoni teel. 22.01.2016 tagastas aga AS Eesti Post ringkonnakohtule kaebajale saadetud Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2016. a määruse, kuna seda ei olnud pärast korduvaid kättetoimetamise katseid võimalik kaebajale kätte anda. Eelnevast tulenevalt andis ringkonnakohus 27.01.2016. a määrusega kaebajale uue tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 05.02.2016 tagastas AS Eesti Post kohtule kaebajale saadetud Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2016. a ja 27.01.2016. a määrused, kuna neid ei olnud pärast korduvaid kättetoimetamise katseid võimalik kaebajale kätte anda. Seejärel üritas kohus veelkord eelnimetatud määruseid 11.02.2016 ja 15.02.2016 kätte toimetada, aga ka need katsed ebaõnnestusid. 15.02.2016 jäeti saadetis kaebaja postkasti. Kaebaja ei esitanud kohtule 27.01.2016. a määruses märgitud tähtajaks (22.02.2016) kohtu poolt nõutud dokumente. Ringkonnakohus andis veelkord 16.03.2016. a määrusega kaebajale uue tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 29.03.2016 tagastas AS Eesti Post kohtule kaebajale saadetud Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2016. a, 27.01.2016. a ja 16.03.2016. a määrused, kuna neid ei olnud pärast korduvaid kättetoimetamise katseid (I katse esmaspäeval 21.03.2016 kell 10:56 ja II katse laupäeval 26.03.2016 kell 08:48) võimalik kaebajale kätte anda. Kohus andis 01.04.2016. a määrusega kaebajale uue tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja määras lahendi teatavakstegemise ajaks 05.05.2016. Kättetoimetamise katsed (I katse kolmapäeval 06.04.2016 kell 9:55 ja II katse laupäeval 16.04.2016 kell 9:30) ebaõnnestusid ja seejärel jäeti saadetis kaebaja postkasti.

8. Kaebaja jättis ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotluse esitamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.08.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

11. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahjunõude 02.05.2014. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega 03.12.2014. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 11 lg-s 8 toodud

4

kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendamata, pöörduma kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Kuna vangla on antud juhul jätnud kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata, oli kaebajal kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahjunõude esitamise aega, hiljemalt 04.08.2014 (02.08.2014 oli laupäev), kuid kaebaja on kaebuse halduskohtule edastamiseks vanglateenistusele üle andnud 03.12.2014. Seega on kaebus esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt.

12. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus tegi antud asjas kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamise kohustamise kohta kokku neli määrust (13.01.2016, 27.01.2016, 16.03.2016, 01.04.2016), sest määruseid ei õnnestunud kaebajale kätte toimetada, kuna saaja ei viibinud kohal ning esimesel kolmel korral ei olnud täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 2 nõuded. HKMS § 72 lg 4 alusel kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele TsMS §-e 306–315, 317 ja 319–327. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluvõi äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kättetoimetamine nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluvõi äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Seega tuleb dokumente üritada üle anda viisil ja ajal, mil dokumentide üleandmine peaks olema tõenäoliselt võimalik. Ringkonnakohus on määruseid üritatud kaebajale kätte toimetada rahvastikuregistrijärgsele aadressile (seda elukohana kinnitas ka kaebaja ema telefoni teel) kokku kümnel korral, neist kahel korral laupäeval (26.03.2016 ja 16.04.2016) ja kahel korral jäeti saadetis ka postkasti (15.02.2016 ja 16.04.2016). Ringkonnakohtu hinnangul on tehtud piisavalt mõistlikke pingutusi kaebajale dokumentide kättetoimetamiseks. Kuna määruseid üritati kaebajale kätte toimetada ligi neli kuud, ja kahel korral on üritatud kirja kätte toimetada ka laupäeval, saab seda lugeda seaduse mõtte kohaselt piisavalt erinevaks kättetoimetamise ajaks. Lähtuvalt eeltoodust ja tulenevalt TsMS § 326 lg-st 1 loeb ringkonnakohus kaebajale 13.01.2016. a, 27.01.2016. a, 16.03.2016. a ja 01.04.2016. a määrused kätte toimetatuks 16.04.2016.

13. Kuna kaebus on esitatud halduskohtule mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud kaebaja kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja jättis vastamata apellatsioonkaebusele ja ei esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise põhjusi. Lähtuvalt sellest ei ole ringkonnakohtule teada ka asjaolud, mis võiksid õigustada kaebetähtaja ületamist. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi

5

vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

14. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 02.03.2015. a määrusega (tl 24-26) kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 269,80 euro ulatuses kaebuse esitamisel ja kohustas teda tasuma riigilõivu summas 20 eurot. Kaebaja eest tasus riigilõivu summas 20 eurot V.A. (tl 30). Kuivõrd ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele riigilõivu tasujale. Riigilõiv summas 20 eurot tuleb niisiis tagastada V.A. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX . Riigilõiv summas 269,80 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. Tallinna Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits