3-15-3144/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-3144 Haldusasi Virgo Raudseppa kaebus Tallinna Vangla 17.09.2015. a otsuse nr 5-8/15/25923-3 ja 11.11.2015. a otsuse nr 5-15/15/29547-2 tühistamiseks ning 13.09.2015 taotluse uuele lahendamisele kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja Virgo Raudsepp Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastada apellatsioonkaebus kaebajale. 2. Tagastada U.R. poolt 1. aprillil 2016 käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 euro ulatuses U.R. arveldusarvele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega rahuldamata V. Raudseppa kaebuse.

2. Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus tehti avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 29.02.2016. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 29.02.2016 ja apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 30.03.2016.

3. 04.04.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsuse peale. Tallinna Vangla vastusest Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2016. a teabenõudele nähtub, et kaebaja andis kirja apellatsioonkaebusega Tallinna Vanglale üle 31.03.2016. Seega on apellatsioonkaebus esitatud ühepäevase hilinemisega. Tartu Ringkonnakohus tegi 13.04.2016. a määruse, millega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja apellatsioonitähtaja ennistamise avalduse esitamiseks.

2 4. Kaebaja esitas 25.04.2016 taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks seoses sellega, et kaebajal ei olnud võimalik apellatsioonkaebust 30.03.2016 ära saata, kuna kaebajal toimub iga nädala kolmapäeval, neljapäeval ja reedel Tallinnas kohtuistung. Kuna kaebaja viiakse nendel päevadel hommikul etapikambrisse ja sealt edasi kohtusse, ei ole kaebajal võimalik kirju ära anda, kuivõrd Tallinna Vanglas korjatakse kirju hommikul kella 8.30 ja 9.30 vahel. Kaebajat ei olnud 30.03.2016 hommikul enam kambris, kui kirju korjati ja ei saanud seetõttu apellatsioonkaebust ära anda. Kuna kaebaja viidi 31.03.2016 hommikul etapikambrisse veidi hiljem, jõudis ta kirja üle anda sellel päeval.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.

6. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsusele 30.03.2016. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 31.03.2016 vanglateenistusele üle antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, s.o üks päev pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

7. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu 13.10.2009. a otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

8. Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsuses, mida kaebaja soovib ringkonnakohtus vaidlustada, on selgelt märgitud tähtaeg, mille jooksul saab kohtuotsust vaidlustada ning esile on toodud ka viimane kuupäev, millal saab apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, s.o 30.03.2016. Kaebajale nähtus antud juhul halduskohtu otsusest selgelt, mis aja jooksul tuli tal apellatsioonkaebus kohtule edastada ning ükski asjaolu ei viita sellele, et ta oleks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise osas olnud teistsugusel arusaamal. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kaebaja esitanud arvukalt kaebuseid kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja taotluse kohaselt oli kaebaja teadlik, et ta viiakse kolmapäeviti, sh 30.03.2016 hommikul, kui toimub kirjade üleandmine, etapikambrisse. Kuigi kaebajal ei olnud võimalik seetõttu kirja vanglale üle anda, ei olnud tegemist kaebajale ootamatu olukorraga, mille tekkimist ja kulgemist ta ise mõjutada ei saanud. Kuna kaebajal oli võimalik arvestada, et 30.03.2016 ja sellele järgneval kahel päeval ta kirja apellatsioonkaebusega ise vanglale üle anda ei saa, oleks ta võinud korraldada oma tegevust selliselt, et kiri oleks vanglale üle antud varem.

9. Eelnevast tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega tuleb apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.

3

10. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus V. Raudseppale tagastada. Tulenevalt HKMS § 187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Et kohus tagastab käesoleva määrusega apellatsioonkaebuse selle esitajale HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel, esineb HKMS § 104 lg 5 p-s 2 toodud alus riigilõivu tagastamiseks. Kaebuse tagastamisel riigilõivu tasumiseks ei ole vajalik esitada eelnevalt taotlust riigilõivu tagastamiseks (vt RKHKm 23.09.2010, nr 3-3-1-41-10, p 9). Seega tuleb 01.04.2016 U.R. poolt käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv U.R. le tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar