4-16-1633/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-1633

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-1633 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. aprilli 2016. a ,

määrus millega jäeti

N.T kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri kesklinna politseijaoskonna

29. veebruari 2016. a kiirmenetluse otsusele nr 10220152361344

läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik N.T (ik. xxx, elukoht XXXX X-X XXXXXXX),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta . a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 21. aprilli 2016 rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198)

.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1.

Menetlusalune isik N.T esitas 01.03.2016 Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti prefektuuri kesklinna politseijaoskonna 29.02.2016 kiirmenetluse otsusele Põhja

nr 10220152361344. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat iklusseaduse (LS) 227 lg 1 li § rikkumise eest 80 euro suuruse rahatrahviga. N.T palus kaebuses temale mõistetud karistus tühistada, kuna tema hinnangul ei pruugi kiirmenetluse protokoll olla õiguspärane.

2. Harju Maakohus määras 22.03.2016 määrusega arutada N.T kaebust 29.03.2016 kell

09.30 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas. Kohus kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja

N.T, RP ja EM. kohtuvälise menetleja ning tunnistajad Kohus märkis, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik.

3. 29.02.2016 kohtuistungil lükkas kohus , määrates uueks istungiajaks istungi edasi

12.04.2016 kella 09.00. Kohus tuleb määras, et järgmiseks kohtuistungiks kohtuvälisel

4-16-1633

2(3)

menetlejal esitada XY koordinaadid, kus patrullsõiduk seisis ning andmed N.T viimase väärteokaristuse ning selle jõustumise kohta.

4. 12.04.2016 kohtuistungil nõustus kohus N.T, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendi täpsustamiseks on vaja kuulata üle tunnistaja määras kohus

TK. Seega uueks kohtuistungi

toimumise ajaks 21.04.2016 kell 09.00. Kaebaja N.T andis allkirja, et ta on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik.

5. 21.04.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et N.T ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut, et ei saa istungile ilmuda. Istungi edasilükkamise taotlust kaebaja ei esitanud. Kohus ootas N.T 15 minutit.

6. Harju Maakoh kaebuse . us jättis 21.04.2016 määrusega N.T läbi vaatamata

Kohus ohtuistungil uue istungi aja nii põhjendas seda sellega, et ta kooskõlastas 12.04.2016 k kaebaja kui umise kohtuvälise menetlejaga. Pooled andsid allkirjad, et nad on kohtuistungi toim

ajast ja kohast teadlikud. N.T ei ilmunud 21.04.2016 kell 09.00 toimunud kohtuistungile.

Kuna kaebaja ei teatanud kohtule ilmumist takistavatest asjaoludest ega taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist, jättis kohus kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. N.T

7.

N.T esitas Harju Maakohtu 21.04.2016 pea milles taotleb määruse le määruskaebuse, maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse läbivaatamist.

Kaebaja märgib, et politsei esindaja kasutas kohtuistungitel viivitamise taktikat ning esitas kohtule ebaõigeid või asjasse mittepuutuvaid materjale. Kohtuistung lükkus kahel korral edasi, et politsei esindaja seaks oma materjalid korda. Kuna kohtuistungid lükkusid korduvalt edasi, tegi N.T oma aja planeerimises vea ega jõudnud 21.04.2016 kohtuistungile. Menetlusalune isik rutusele. N.T hinnangul on politsei palub, et tema kaebus võetaks uuesti a materjalid vastuolulised ja puudulikud ning vajaksid erapooletut läbivaatamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

8.1 Vaidlus puudub selles, et 12.04.2016 toimunud maakohtu istungil määras kohus järgmise istungi toimumise ajaks 21.04.2016 kell 09.00 (toim.l. 32 – 32 pöördel). N.T kinnitas oma

allkirjaga istungi toimumise ajast teadlik (toim.l. 33). 21.04.2016 istungile , et ta on järgmise N.T ei ilmunud (toim.l. 34), mistõttu maakohus jättis kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus s N.T kae leiab, et maakohus jätti buse õigustatult läbi vaatamata. Maakohus

tugines läbi vaatamata jätmisel VTMS § 126 lg- 2, s.o sellele, et kohus oli teinud le

menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks. Sellele tuleb lisada, et

konkreetselt olukorda, kui menetlusalune isik ei ilmu edasi lükatud kohtuistungile, reguleerib VTMS § 125 lg See sätestab: „(3) Kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva 3.

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja

4-16-1633

3(3)

arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi

vaatamata jätmine vormistatakse määrusega.“ Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et nimetatud

sättes kasutatakse sõnastust „jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata“, mitte „võib kohtunik jätta

kaebuse läbi vaatamata“. See tähendab, et kui VTMS § 125 lg-s 3 nimetatud tingimused on

täidetud, ei ole kaebuse läbivaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab

jätma kaebuse läbi vaatamata. Nagu eespool välja toodud, ei ilmunud N.T edasi lükatud kohtuistungile.

Tähtsust ei oma see, kelle tegevuse tõttu või mis põhjusel istung edasi lükati. Samuti ei oma tähtsust see, et istungeid lükati korduvalt edasi ja et eelnevatel istungitel N.T osales.

8.2 -st 42 tulenevalt see, kui Läbi vaatamata jätmise tühistamiseks annab alust VTMS §

selgub, et istungile mitteilmunud menetlusalusel isikul oli selleks mõjuv põhjus, millest tal ei olnud võimalik õigeaegselt teatada.

Mõjuvad põhjused on VTMS § 42 lg 2 kohaselt kutsutu äraolek, kui tegemist ei ole

väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena, kutse kättesaamise hilinemine ning muu asjaolu, mida menetleja Kohtupraktikas peetakse m peab mõjuvaks. õjuvaks objektiivseid takistusi, mille tõttu isikul ei olnud võimalik istungile ilmuda (nt transpordihäire, raske haigus). Määruskaebuses märgitu kohaselt ei jõudnud N.T 21.04.2016 kohtuistungile seetõttu, et ta tegi oma aja planeerimises vea. Seega jäi N.T istungile ilmumata oma eksimuse tõttu, mida ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks VTMS § 42 lg 2 tähenduses.

9. - Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § dest 41, 42, 125 lg 3, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.04.2016 N.T määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind kohtunik