2-14-57350/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57350

Tsiviilasi

Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu)

hagi Rim Puks vastu omandiõiguse tunnustamiseks

elektrigeneraatorile Stamford Newage UCI 274 E1 ja

elektrigeneraatori

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 230 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuni 2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rim Puksi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Rim Puks (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erki Pisuke

Vastustaja (hageja): Danske Bank A/S (Danske Bank A/S

Eesti filiaali kaudu, registrikood 61126228), esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. juuni 2015.a otsus

muutmata.

2. Jätta Rim Puksi apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohus

kantud

menetluskulud Rim Puksi kanda.

4. Jätta muutmata maakohtu otsus menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise osas, millega mõisteti Rim

Puksilt välja maakohtus kantud menetluskuluna 3022

eurot Danske Bank A/S-i kasuks ning sellele lisanduv

viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

5. Mõista Rim Puksilt välja 360 eurot Danske Bank A/S-i

kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu katteks.

Nimetatud summalt tuleb tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Danske Bank A/S esitas 15.09.2014.a Tartu Maakohtusse hagi Rim Puksi vastu

elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 omandiõiguse tunnustamiseks ja

elektrigeneraatori ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Danske Bank A/S ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel 03.07.2008.a

kapitalirendileping nr 280703KO, mille alusel omandas hageja Kopra OÜ (pankrotis) poolt

määratud müüjalt (Rappari OÜ) Kopra OÜ (pankrotis) ülesandel ja huvides elektrigeneraatori

Stamford Newage UCI 274 E1 ning andis selle Kopra OÜ (pankrotis) kasutusse. Kopra OÜ

(pankrotis) ei tasunud hagejale liisingulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu ütles

hageja vastavalt liisingulepingu punktile 10.1 liisingulepingu 08.10.2012.a üles. 19.10.2012.a

sõlmiti hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel hoiuleping nr 280703KO, mille alusel kohustus

Kopra OÜ (pankrotis) elektrigeneraatorit hoidma ja selle hageja esimesel nõudmisel hagejale

tagastama. 21.12.2012.a kuulutati välja Kopra OÜ (pankrotis) pankrot. Hageja esitas

15.01.2013.a Kopra OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile taotluse välistada elektrigeneraator

Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast. Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna 27.05.2013.a

koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast.

Elektrigeneraator asub Rim Puksile kuuluval kinnistul asukohaga XXXXXX, registriosa nr

XXX. Kostjal

puudub

õiguslik

alus

hagejale

kuuluva

elektrigeneraatori

valdamiseks.

Elektrigeneraatori näol ei ole tegemist kinnistu päraldisega ning kostjal ei ole tekkinud

omandiõigust elektrigeneraatori suhtes.

Elektrigeneraatori näol on tegemist vallasasjaga, millele tekib omandiõigus AÕS § 92 lg 1

alusel. Kostja ei ole oma omandiõigust elektrigeneraatori suhtes tõendanud, samuti ei ole

kostja AÕS § 83 lg 1 kohaselt tõendanud, et tal oleks õigus elektrigeneraatorit vallata.

Kostja kinnistule paigaldas elektrigeneraatori Kopra OÜ. Kostja omandas kinnistu

23.09.2009.a Kopra OÜ juhatuse liikmelt Rudo Puksilt ning kinnistu müügilepingust

nähtuvalt on kinnistu koormatud rendilepinguga OÜ Kopra kasuks. Müügilepingust ei nähtu,

et koos kinnistuga oleks kostjale müüdud ka Kopra OÜ valduses olnud elektrigeneraator.

Kostja oli 23.09.2009.a kinnistut ostes teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu müüjale,

mistõttu ei saa elektrigeneraatorit lugeda kinnisasja päraldiseks, mille kostja oleks kinnistut

ostes omandanud. Välistatud on elektrigeneraatori heauskne omandamine kostja poolt.

Kinnistu müüja poolt ei ole elektrigeneraatori omandiõiguse ega valduse üleandmises

kostjaga kokku lepitud. 23.09.2009.a müügilepingu kohaselt oli kinnistu ja elektrigeneraatori

otsene valdus Kopra OÜ-l (liisinguvõtjal), kelle kasuks oli kinnistule seatud ka märge

rendilepingu kohta. Rendilepingust oli kostja teadlik ega nõudnud vastava märke kustutamist.

Müügilepingust nähtuvalt ei ole elektrigeneraatorit märgitud ehitisregistrisse kui kinnistuga

seotud ehitist. Asjaolu, et tegemist ei ole kinnisasja päraldisega tõendab ka hageja ja Kopra

OÜ (esindaja juhatuse liige Rudo Puks) vahel 19.10.2012.a sõlmitud elektrigeneraatori

hoiuleping.

Elektrigeneraatori näol ei saa olla tegemist kinnisasja päraldisega ka seetõttu, et kostja väitel

on elektrigeneraator mitte kinnistu, vaid tootmishoones asuva katlamaja osa.

TsÜS § 57 lg 2 kohaselt ei ole asi päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.

Elektrigeneraatorit ei saa käibearusaamade kohaselt lugeda kinnisasja päraldiseks, s.o ühtseks

tervikuks kinnisasjaga. Kostja ei ole tõendanud (AÕS § 57 lg 1), et elektrigeneraator oleks

kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

Kostja ei muutunud elektrigeneraatori omanikuks seetõttu, et ta on omandas kinnistu, kus

elektrigeneraator paiknes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-86-14). Elektrigeneraatori omanikuks

on jätkuvalt hageja, mitte kostja ega Märt Riiner. Märt Riiner sai kinnistu omanikuks

07.10.2014.a, s.o ajal, mil elektrigeneraatorit kinnistul enam ei asunud (kohtutäitur võttis

elektrigeneraatori kostja valdusest ära 23.09.2014.a).

2. Kostja ei nõustunud hagiavaldusega.

Kostja omandas XXX kinnistu 23.09.2009.a. Müügilepingu p 1.2.1. kohaselt oli

müügilepingu objektiks lepingu p-s 1.1. nimetatud kinnistu (XXX kinnistu) koos oluliste

osade ja päraldistega. Hageja puhul ei ole tegemist elektrigeneraator Stamford Newage UCI

E1

omanikuga.

Elektrigeneraatori

kui

päraldise

omandiõigus

anti

kostjale

müügilepinguga üle. Hagejal puudub alus hagiavalduses toodud nõude esitamiseks.

Elektrigeneraatori puhul on tegemist vallasasjaga. Elektrigeneraator oli enne hagi tagamise

korras toimunud teisaldamist kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi kaudu.

Elektrigeneraatori eesmärgiks oli olla päästegeneraatoriks kinnistul paiknevas tootmishoones

asuvale 1 MW võimsusega katlamaja süsteemile, mille kaudu käib kogu tootmiskompleksi

kütmine. Elektrigeneraatori ülesandeks oli tagada katlamaja jahutusseadmete töö

elektrikatkestuse korral.

Elektrigeneraator oli enne teisaldamist peaasjaga seotud ruumilise seose kaudu asudes

alajaama integreeritult tootmishoone vahetus läheduses. Elektrigeneraatori puhul oli tegemist

XXX kinnistu päraldisega TsÜS § 57 lg 1 järgi. Kinnistu võõrandamise käigus võõrandati

kostjale päraldisena vaidlusalune elektrigeneraator (TsÜS § 57 lg 3). Alates XXX kinnistu

omandiõiguse üleminekust müügilepingu alusel 2009.a on kostja elektrigeneraatori omanik.

Hageja osales ise müügilepingu sõlmimisel ning kinnitas tehingu oma allkirjaga.

Müügilepingus puuduvad viited selle kohta, et tehingu osapooled oleksid kokku leppinud

teisiti kui TsÜS § 57 lg-s 3 sätestatud eeldus ette näeb. Hageja pidi krediidiasutusena olema

teadlik, et asja võõrandamine hõlmab endas ka asja päraldisi. Kostja ostis kinnistu

teadmisega, et omandab koos kinnistu ja selle oluliste osadega ka kinnistu päraldised, kuivõrd

see oli sõnaselgelt müügilepingus kirjas.

Kostja võõrandas XXX kinnistu 18.09.2014.a. Müügilepingu p-i 5.1. järgi andis kostja

müügilepingu eseme valduse üle lepingu sõlmimise päeval, st 18.09.2014.a ja Märt Riiner

kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse 07.10.2014.a. Kostjal pole omandiõigust

elektrigeneraatori suhtes ning elektrigeneraatori kui kinnistu päraldise omanikuks on Märt

Riiner.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 19.06.2015.a otsusega Danske Bank A/S hagi Rim Puks vastu,

tunnustades Danske Bank A/S omandiõigust elektrigeneraatorile Stamford Newage UCI 274 E1

ja kohustades Rim Puksi andma välja ebaseaduslikust valdusest elektrigeneraator (mis on

kohtutäitur Oksana Kutšmei hoiul) Danske Bank A/S valdusesse. Hagi tagamise määrus jäeti

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud jäeti kostja kanda.

Tartu Maakohtu 15.09.2014.a määrusega on Rim Puksil hagi tagamise korras keelatud

elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 valdamine, kasutamine ja käsutamine ning

kohustatud Rim Puksi andma elektrigeneraator Stamford Newage UCI 274 E1 kohtutäiturile

hoiule.

4. Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel

sõlmiti 03.07.2008.a kapitalirendileping nr 280703KO, mille alusel omandas hageja Kopra OÜ

(pankrotis) poolt määratud müüjalt (Rappari OÜ) Kopra OÜ (pankrotis) ülesandel ja huvides

elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1 ning andis selle Kopra OÜ (pankrotis)

kasutusse. Hageja ütles vastavalt liisingulepingu punktile 10.1 liisingulepingu 08.10.2012.a

üles. 19.10.2012.a sõlmiti hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel hoiuleping nr 280703KO,

mille alusel kohustus Kopra OÜ (pankrotis) elektrigeneraatorit hoidma ja selle hageja esimesel

nõudmisel hagejale tagastama. Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna 27.05.2013.a

koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast.

Elektrigeneraator asus kuni 23.09.2014.a Rim Puksile kuuluval kinnistul asukohaga XXX

XXX, registriosa nr XXX.

Pooled vaidlevad selle üle, kas elektrigeneraatori näol on tegemist kinnistu päraldisega ja kas

kostjal on tekkinud omandiõigus elektrigeneraatori suhtes.

5. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud enda omandiõigust elektrigeneraatorile (AÕS

§ 80 lg-d 1,2, § 82 lg 1). Elektrigeneraatori ostu-müügileping ja seejärel hoiuleping sõlmiti

hageja ja Kopra OÜ (pankrotis) vahel ning Kopra OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna

27.05.2013.a koosolekul välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ (pankrotis)

pankrotivarast. Maakohus leidis, et kostja väide, et kostja ei teadnud nimetatud asjaoludest, ei

ole usaldusväärne, kuna Kopra OÜ juhatuse liige, kes müüs kinnistu kostjale, on kostja

lähikondne.

Maakohus nõustus hagejaga, et päraldiseks ei saa lugeda vallasasja, mille on kinnistule

toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset rendilepingu alusel. Poolte vahel on

vaidlus, kas elektrigeneraator on päraldiseks TsÜS § 57 lg 1 mõistes. Tõendina esitatud

enampakkumise teate kohaselt oli enampakkumise esemeks kinnistu. Maakohtu hinnangul ei

ole vaidlusaluse eseme puhul tegemist päraldisega, mis teeniks peaasja. Peaasjaks on kinnistu.

Kostja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, kuidas elektrigeneraator on väidetavalt

päraldis. Maakohus leidis, et mitte iga seade, mis mingil moel teenib peaasja, ei ole päraldis.

Maakohus leidis, et kostja väited ei tõenda, et elektrigeneraatori ülesandeks oli tagada katlamaja

jahutusseadmete töö elektrikatkestuste puhul ja elektrigeneraator oli enne teisaldamist

peaasjaga seotud ruumilise seose kaudu, kuivõrd asus alajaama integreeritult tootmishoone

vahetus läheduses, et elektrigeneraatorit saab lugeda päraldiseks.

Maakohus leidis, et vaidlusalune generaator on lahti monteeritav ilma esemeid või kinnistut

kahjustamata. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis.

TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu

ehitised. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et elektrigeneraatori hoiule andmine oleks kuidagi

mõjutanud katlamaja tööd.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Rim Puks esitas Tartu Maakohtu 19.06.2015.a otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Maakohtu 10.06.2015.a otsuse tervikuna tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta tunnustamata hageja omandiõigus elektrigeneraatorile.

Apellant palub tühistada hagi tagamise määrus, millega teisaldati elektrigeneraator XXX

kinnistult. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja hinnanud ebaõigesti

tõendeid (TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8);

2) omandas kostja XXX kinnistu 23.09.2009.a sõlmitud lepingu alusel. Kopra OÜ

(pankrotis) pankrotitoimkonna otsus tehti 27.05.2013.a. Kostja ei pidanud 23.09.2009.a

tehingu tegemisel (XXX kinnistu omandamine) teadma 27.05.2013.a pankrotitoimkonna

otsusest, millega välistati hagejale kuuluv elektrigeneraator Kopra OÜ pankrotivarast;

3) on irrelevantne maakohtu hinnang kostja väidete ebausaldusväärsusele seoses sellega, et

Kopra OÜ juhatuse liige on apellandi lähikondne;

4) on maakohus eksinud faktilistes asjaoludes ja jätnud arvestamata, et kostjal polnud ühelgi

viisil võimalik tehingu tegemisel teada elektrigeneraatori hoiulepingust;

5) on ekslik ja motiveerimata maakohtu järeldus, et päraldiseks ei saa lugeda vallasasja,

mille on kinnistule toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset rendilepingu

alusel. Asjaolu, et vaidlusaluse elektrigeneraatori toimetas kinnistule rentnik, ei oma

tähendust vallasasja päraldiseks lugemise seisukohalt. Elektrigeneraator oli kinnistul

olemas juba XXX kinnistu müügitehingu tegemise ajal. Oluline ei ole, millal

elektrigeneraator kinnistule toimetati, tähtsust omab fakt, et see oli seal 23.09.2009.a

müügitehingu tegemise ajal;

6) tegi kostja tehingu TsÜS § 57 lg-s 3 sätestatule tuginedes. Kinnistu müügilepingus polnud

ühtegi viidet ja kostjat ei teavitatud ka muul viisil, et mõni kinnistul asuv päraldis ei

kuuluks müüjale. Kostjal ei olnud põhjust kahelda, et ta saab müügitehingu sõlmimisel

23.09.2009.a mh ka kinnistul asuva elektrigeneraatori omanikuks;

7) on maakohus vääralt kohaldanud TsÜS § 57 lg-t 1 ja asunud seisukohale, et vaidlusaluse

eseme (elektrigeneraatori) puhul ei ole tegemist päraldisega, mis teeniks peaasja, kuid ei

ole järeldust põhjendanud. Kohtuotsus on põhiküsimuses, kas elektrigeneraatorit saab

lugeda kinnisasja päraldiseks, seadusega nõutava põhjalikkusega jäetud motiveerimata;

8) ei ole võimalik maakohtu otsusest aru saada, millistele tõenditele tuginedes on maakohus

jõudnud järeldusele, et hagi tuleb rahuldada ning hageja omandiõigust tunnustada.

Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta pole tõendina arvestanud kostja poolt

tõendina esitatud 23.09.2009.a müügilepingut, mis oli kostja vastuväidete olulisim tõend;

9) on maakohus materiaalõiguslikult jõudnud ebaõige järelduseni, et elektrigeneraatori puhul

ei ole tegemist kinnisasja päraldisega TsÜS § 57 lg 1 mõttes. Ruumiline seos kostja poolt

soetatud XXX kinnistu ja vaidlusaluse elektrigeneraatori vahel oli XXX kinnistu ostmise

hetkel olemas. Hageja ei ole antud faktile vastu vaielnud ega esitanud ka tõendit, et

elektrigeneraator oleks kinnistule paigaldatud hiljem, st pärast kostja poolt kinnistu

soetamist. Kui hageja oleks vastuväite esitanud, oleks kostjal elektrigeneraatori olemasolu

müügitehingu sõlmimise hetkel võimalik tõendada kuupäevaga (2008.a keskel), millal

elektrigeneraator integreeriti Kerise alajaama külge. Kostja on tõendanud TsÜS § 57 lg 1

järgi ruumilise seose olemasolu elektrigeneraatori ja kinnistu vahel;

10) on kostja elektrigeneraatori majanduslikku eesmärki põhistanud oma 10.11.2014.a vastuse

p-s 6. Tavaarusaamade kohaselt on vaieldamatu, et 1 MW võimsusega ning mõõtmetelt

2490mm × 850mm × 1670mm (elektrigeneraatori Stamford Newage UCI 274 E1

mõõtmed tootja andmetel) suurune elektrivõrku alajaama külge integreeritud ligi 31 000

eurot maksev elektrigeneraator paikneks kinnistul niisama, ilma selleks majanduslikku

eesmärki omamata. Elektrigeneraatori eesmärk – tagada elektrivarustatus elektrikatkestuse

puhul – näitab, et selgesti mõistetav majanduslik eesmärk XXX kinnistu suhtes on

elektrigeneraatoril olemas. Elektrigeneraatori puhul on tegemist professionaalseks

kasutamiseks mõeldud suuremõõtmelise seadmega, mida saab lugeda päraldiseks ka TsÜS

§ 59 mõttes.

7. Danske Bank A/S apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta Rim Puksi

apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta Rim Puksi kanda.

Vastuse seisukohtade kohaselt:

1) on maakohus õigesti hinnanud tõendeid, õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme ning on teinud asjas õige lahendi;

2) on maakohus esitatud tõendite alusel õigesti tuvastanud, et elektrigeneraatori omanik on

hageja;

3) ei ole kostja oma omandiõigust elektrigeneraatori suhtes tõendanud, samuti ei ole kostja

AÕS § 83 lg 1 kohaselt tõendanud, et tal oleks õigus elektrigeneraatorit vallata. Kostja on

oma 12.12.2014.a vastuse p 4 võtnud omaks, et kostjal puudub elektrigeneraatori suhtes

omandiõigus ning õigus elektrigeneraatorit vallata ja kasutada;

4) oli kostja 23.09.2009.a kinnistut ostes teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu

müüjale. Kui kostja leiab, et kinnistu müüja Rudo Puks pidi kostjale koos kinnistuga

müüma ka elektrigeneraatori, siis on kostjal võimalik nõudega pöörduda kinnistu müüja

(s.o Rudo Puks) poole. Eelnev ei tekita kostjal omandiõigust hagejale kuuluva

elektrigeneraatori suhtes;

5) ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, kas kostja teadis elektrigeneraatori

hoiulepingust ja elektrigeneraatori välistamisest Kopra OÜ (pankrotis) pankrotivarast, see

ei muuda hageja omandiõigust ega tekita kostjale omandiõigust elektrigeneraatori suhtes.

Kostja ei ole vastu vaielnud, et kostjale kuulunud kinnistule paigaldas elektrigeneraatori

Kopra OÜ. Kinnistu müügilepingust nähtuvalt (vt müügilepingu lk 2) on kinnistu

koormatud rendilepinguga OÜ Kopra kasuks. Seega oli kostja 23.09.2009.a kinnistut ostes

teadlik, et elektrigeneraator ei kuulu kinnistu müüjale (Rudo Puksile), mistõttu ei saa

elektrigeneraatorit ka lugeda kinnisasja päraldiseks, mille kostja oleks kinnistut ostes

omandanud;

6) on kostja 18.09.2014.a kinnistu võõrandanud Märt Riinerile, seega ei saa kostjal olla

omandiõigust elektrigeneraatori suhtes. Märt Riiner sai kinnistu omanikuks 07.10.2014.a,

s.o ajal, mil elektrigeneraatorit kinnistul enam ei asunud (kohtutäitur võttis

elektrigeneraatori kostja valdusest ära 23.09.2014), seega ei saa ka Märt Riiner pidada

ennast elektrigeneraatori omanikuks;

7) ei ole olnud elektrigeneraatori näol tegemist kinnistu päraldisega, ühtegi tõendit

elektrigeneraatori väidetava päraldiseks oleku kohta asjas esitatud ei ole;

8) on kostja esindaja Erki Pisuke Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmena pidanud

elektrigeneraatori omanikuks Tartu Hoiu-Laenuühistut (vt hageja 25.11.2014.a

menetlusdokumendi lisa nr 3) väites, et elektrigeneraator on Metsanurga kinnistu

(registriosa nr 753339) päraldiseks;

9) ei ole kostja esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et rentniku (Kopra OÜ) poolt

kinnistule toodud hagejale kuuluv ese (elektrigeneraator) oleks mingil seniteadmata alusel

muutunud kinnisasja päraldiseks. AÕS § 95 lg 1 ja lg 2 kohaselt on välistatud

elektrigeneraatori heauskne omandamine kostja poolt. Kinnistu müüja Rudo Puks poolt ei

ole elektrigeneraatori omandiõiguse ega valduse üleandmises kostjaga kokku lepitud.

23.09.2009 müügilepingu kohaselt oli kinnistu ja elektrigeneraatori otsene valdus Kopra

OÜ-l (liisinguvõtjal), kelle kasuks oli kinnistule seatud märge rendilepingu kohta, millest

kostja oli teadlik ega nõudnud märke kustutamist. Müügilepingust nähtuvalt ei ole

elektrigeneraatorit märgitud ehitisregistrisse kui kinnistuga seotud ehitist;

10) tõendab asjaolu, et tegemist ei ole kinnisasja päraldisega ka hageja ja Kopra OÜ (esindaja

juhatuse liige Rudo Puks) vahel 19.10.2012.a sõlmitud elektrigeneraatori hoiuleping;

11) väidab kostja, et elektrigeneraator on tootmishoones asuva katlamaja osa, seega ei saa

elektrigeneraatori näol olla tegemist kinnisasja päraldisega. Kostja ei ole tõendanud (AÕS

§ 57 lg 1), et elektrigeneraator oleks kinnistuga seotud ühise majandusliku eesmärgi ja

sellele vastava ruumilise seose kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga

tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Puudub alus heita maakohtule ette

kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget hindamist või muid menetluslikke

rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite

hindamisel, kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide

või materiaalõigusnormide sisustamisel.

9. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, mille kohaselt puudub käesoleval juhul alus lugeda

vaidlusalust elektrigeneraatorit kostjale kuulunud kinnistu (registriosa numbriga XXX)

päraldiseks tagajärjega, et elektrigeneraatori muutumine kinnistu päraldiseks oleks kaasa

toonud hageja omandiõiguse lõppemise.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et elektrigeneraatori liisinguleping sõlmiti 03.07.2008.a hageja ja

Kopra OÜ (pankrotis) vahel ning generaatori paigutati XXX kinnistule, mida OÜ Kopra

(pankrotis) kasutas rendilepingu alusel. Maakohus märkis, et päraldiseks ei saa lugeda

vallasasja, mille on kinnistule toimetanud rentnik, kes ühtlasi kasutab kinnistul seda eset

rendilepingu ja/või hoiulepingu alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

10. TsÜS § 57 kohaselt loetakse päraldiseks niisugust vallasasja, mis teenib peaasja

(kinnisasja), olles sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose

kaudu. Sellest tuleneb ringkonnakohtu arvates, et vallasasi ei muutu kinnisasja päraldiseks n-ö

juhuse tahtel, vaid vallasasi peab olema allutatud peaasja (kinnisasja) majanduslikule

eesmärgile asjaomas(t)e isiku(te) tahtliku tegevuse tulemusena. Seejuures tuleb eristada,

missuguse isiku tegevuse tagajärjel on vallasasi väidetavalt muutunud teise asja (kinnisasja)

päraldiseks.

TsÜS § 57 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt saab päraldiseks lugeda vallasasja juhul, kui selle

allutatus peaasja (kinnisasja) majanduslikule otstarbele on püsiva iseloomuga ning mitte üksnes

ajutist laadi. Ringkonnakohus on seisukohal, et rentniku poolset vallasasja kasutuselevõttu

seoses kinnisasja majandusliku otstarbega ei ole alust käsitada vallasasja majandusliku

allutamisena kinnisasjale selliselt, et kaasneks vallasasja muutumine kinnisasja päraldiseks.

Rendileping kui võlaõiguslik suhe on oma olemuselt ajutise iseloomuga ning seetõttu ei ole

põhjendatud omistada rentniku tegevusele kinnisasja ja selle osade ning võimalike päraldiste

õiguslikku staatust määravat tähendust.

11. Elektrigeneraatori kinnistule paigutamine ei toonud kaasa hageja omandiõiguse lõppemist

ega selle üleminekut rentniku või kinnisasja igakordse omaniku omandisse. Maakohus on

õigesti märkinud, et kuna generaator on käsitatav vallasasjana, siis toimub selle omandi

üleandmine esmajoones AÕS § 92 lg 1 kohaselt.

Kuna generaator ei muutunud rentniku tegevuse tulemusena kinnisasja päraldiseks, siis ei

mõjutanud generaatori kuuluvust ega lõpetanud hageja omandiõigust ka XXX kinnistu

võõrandamine varasema omaniku Rudo Puksi poolt kostjale Rim Puksile 24.09.2009.a ega ka

kinnisasja hilisem edasivõõrandamine kolmandatele isikutele. Kinnisasja päraldiseks

mitteolevale vallasasjale ei kohaldu TsÜS § 57 lg 3.

12. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS §-s 57 sätestatud päraldise regulatsiooni mõte on eelkõige

käibe lihtsustamine selliselt, et tagatud oleks peaasja majanduslik terviklikkus ja

eesmärgipärase kasutamise jätkuvus. Näiteks läheb peaasjaks oleva kinnisasja omandi

üleandmisel eelduslikult automaatselt üle ka kõigi päraldiste omand ning seega puudub vajadus

teha kõigi päraldisteks olevate vallasasjadega eraldi tehinguid, milline vajadus vastasel korral

tuleneks TsÜS § 6 lõikest 3. Seega juhul, kui peaasja (kinnisasja) võõrandaja on ka päraldiste

omanik, saab peaasja omandaja tehingulise omandamise teel omandi ka päraldistele.

Samas ei ole TsÜS § 57 mõttega kooskõlas see, et kinnisasjale paigutatavate vallasasjade

tegelik omanik kaotaks oma õigused. Seega ei tulene TsÜS § 57 lõikest 3, et isegi kui peaasja

võõrandaja ei ole päraldiseks oleva vallasasja omanik, läheb vallasasja omand koos peaasja

omandiga automaatselt üle peaasja omandajale.

13. Olukorras, kus päraldiseks olev vallasasi kuulus kolmandale isikule, ei ole iseenesest

välistatud päraldise heauskne omandamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega,

mille kohaselt puudub käesoleval juhul alus lugeda kostjat elektrigeneraatori heauskseks

omandajaks esmalt juba seetõttu, et generaatorit ei olnud alust lugeda kinnisasja päraldiseks.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et elektrigeneraatorit ei ole eraldi nimetatud XXX kinnistu

müügilepingutes. Puuduvad tõendid ja asjaolud selle kohta, nagu oleks generaatori omand

kostjale üle antud AÕS §-de 92-94 sätete kohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, mille kohaselt ei saa käesoleval juhul lugeda kostjat vaidlusaluse generaatori AÕS

§ 95 (ka koostoimes TSÜS § 57 lg-ga 3) järgi heauskselt omandanuks. Heauskseks

omandamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kinnisasja müügilepingus (p 31.1) märgiti

üldsõnaliselt, et müügilepingu esemeks on kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega ning

ostja (kostja) kinnitas lepingu p-s 2.6.5, et talle ei ole teada kolmandate isikute õigusi

müügilepingu objektile. Kuna kostja kinnitusel oli ta teadlik Kopra OÜ-ga sõlmitud

rendilepingust (rendilepingu kohta oli kantud märkus ka kinnistusraamatusse), siis pidi kostja

arvestama ka asjaoluga, et kinnisasjal asub rentniku majandustegevusega seotud esemeid ja

kogu kinnistul paiknev vallasvara ei allu ilmselt ühele ja samale õiguslikule režiimile.

Ühtlasi on maakohus põhjendatult märkinud, et Kopra OÜ juhatuse liige Rudo Puks, kes ühtlasi

XXX kinnistu varasema omanikuna võõrandas kinnistu 23.09.2009.a lepinguga kostjale Rim

Puksile, on kostja lähikondne. See asjaolu toetab seisukohta, et kostja pidi kinnistut omandades

teadma, et kinnisasjal võib asuda ka kolmandatele isikutele kuuluvaid esemeid. Rendilepinguga

koormatud kinnisasja omandamisel pidi omandaja näitama üles hoolsust veendumaks, kas ja

missugused esemed alluvad kinnisasjaga ühtsele õiguslikule režiimile.

14. Kuna elektrigeneraatori omand ei läinud kostjale üle 23.09.2009.a sõlmitud kinnisasja

võõrandamise lepinguga ega sellega kaasnevalt päraldisena heauskse omandamise sätete

kohaselt, siis ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust kostja teadlikkus või teadmatus

19.10.2012.a generaatori hoiulepingust või Kopra OÜ pankrotitoimkonna 27.05.2013.a otsusest

hagejale kuuluva elektrigeneraatori pankrotivarast välistamise kohta.

Hagi esitamise aja seisuga (15.09.2014.a) oli hagejale kuuluv elektrigeneraator Stamford

Newage UCI 274 E1 kostja faktilises valduses, s.o paiknes kostjale kuulunud XXX kinnistul.

Generaatorit ei valda enam Kopra OÜ, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot ning kelle

pankrotivarast on generaator pankrotitoimkonna otsusega välistatud. Hagi on seega

põhjendatult esitatud kostja vastu AÕS § 80 alusel ning maakohus on hagi õigesti rahuldanud.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei 23.09.2014.a akti kohaselt (tl 62-63) on vaidlusalune

elektrigeneraator Tartu Maakohtu 15.09.2014.a hagi tagamise määruse alusel kostja Rim Puksi

valdusest XXX kinnistult ära võetud ning antud kohtutäiturile hoiule. Seega ei saanud

generaatori kuuluvust enam mõjutada 18.09.2014.a sõlmitud müügileping, millega kostja Rim

Puks võõrandas XXX kinnistu Märt Riinerile. Asja materjalide kohaselt kanti Märt Riiner

kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 07.10.2014.a, s.o ajal, mil elektrigeneraator oli juba

kohtutäituri poolt ära võetud.

Eeltoodut arvestades rahuldas maakohus õigesti hagi, tunnustas Danske Bank A/S-i

omandiõigust vaidlusalusele elektrigeneraatorile ja kohustas kostjat Rim Puksi andma

generaatori ebaseaduslikust valdusest välja Danske Bank A/S-i valdusesse.

Menetluskulud

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta asjas

kantud menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, mille kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda

ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja menetluskulud summas 3 022 eurot.

Kostja maakohtule hageja menetluskulude avaldusele vastuväidet ei esitanud.

16. Apellatsioonimenetluses taotleb vastustaja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastustaja kulud õigusabile ringkonnakohtu menetluses on kokku 360 eurot (ilma

käibemaksuta), mis koosneb apellatsioonkaebusega tutvumisest 15.08.2015.a ja vastuse

koostamisest, ajakuluga 3 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), s.o

kokku 360 eurot. Vastustaja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu nõuab vastustaja

õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Vastustaja palub ühtlasi märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb apellandil tasuda vastustajale lahendi

jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulu

3 töötunni mahus on mõistlik ja vajalik. Põhjendatud on ka tunnitasu 120 eurot vandeadvokaadi

teenuse eest. Seega kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas

täielikult rahuldamisele.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/