1-14-10087/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10087

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. aprilli 2016

määrus Sulev Laurfeldi (ik 36211080249) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sulev Laurfeld ja tema kaitsja Monica

Meristo-Dmitrijev, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 29. detsembri 2014 määrusega tunnistati lubatavaks Sulev Laurfeldi osas

tehtud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 31. mai 2012 otsuse täitmine. KrMS § 485

lg 2 kohaselt määrati S. Laurfeldile Soomes toime pandud teo eest Eestis täidetavaks

karistuseks 10 aastat 4 kuud vangistust. Isiku karistuse kandmise algusajaks loeti 5. november

2008.

2. Viru Vangla esitas 23. veebruaril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Laurfeldi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kuigi S. Laurfeldil on vabaduses elu- ja töökoht ning teda ei ole

vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on kinnipeetava vabastamist mittetoetavad asjaolud

kaalukamad. Süüdlast on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning ta kannab karistust

narkokuriteo ja tapmise eest. Arvestades kuritegude raskust ei ole kantud karistusaeg piisav.

S. Laurfeld pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning majanduslike

raskuste ilmnemisel on oht uute raskete kuritegude toimepanemiseks. Vangla peab

kinnipeetavat kõrgohtlikuks ega toeta tema vabastamist. Eelnevast tulenevalt oleks

S. Laurfeldi tingimisi vangistusest vabastamine ennatlik.

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused S. Laurfeld ja kaitsja M. Meristo-Dmitrjev, kes

taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

5. S. Laurfeld toob välja, et Soomes määrati talle vabanemise päevaks 29. september 2015, mil

tal sai kantud 2/3 karistusest. Alates 2013. aastast viibis kinnipeetav avavangla osakonnas ja

käis regulaarselt väljasõitudel. See aitas S. Laurfeldil ühiskonda sulanduda ja isikul ei olnud

rikkumisi. Eestis karistuse kandmine on sisuliselt kinnipeetava karistusaega pikendanud.

Vanglas anti S. Laurfeldile ilma põhjenduseta hinnang kõrgohtlik, mis oluliselt vähendab

võimalust, et vangla tema vabastamist toetab. S. Laurfeld ei saa muuta fakti, et ta on

varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellele ei tohiks ennetähtaegse vabastamise üle

otsustamisel ülemäära tähelepanu pöörata. Kinnipeetav ei pea asjakohaseks prokuröri väidet,

et vangistuse kandmist jätkates saab S. Laurfeld valmistuda vabanemiseks. Vanglas ei parane

tema olukord enam kuidagi, pigem vastupidi. S. Laurfeld on valmis alluma ka elektroonilisele

valvele, sest vabaduses viibimine mõjuks tema taasühiskonnastumisele oluliselt paremini.

S. Laurfeld on vanglas läbinud kõik vajalikud programmid ja teinud kõik, et elada vabaduses

edaspidi seaduskuulekalt.

6. Kaitsja määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta S. Laurfeldi

iseloomustavad positiivsed asjaolud ja isiku valmiduse alluda elektroonilisele valvele. Lisaks

on kinnipeetav pandud raskemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta oleks karistuse kandmist

jätkanud Soome Vabariigis. Soomes oleks S. Laurfeld juba vanglast vabanenud. Peale

varasema karistatuse ei olegi tegelikult ühtegi motiivi kinnipeetava vabastamata jätmiseks.

Uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal ja S. Laurfeld on nüüdseks vanglas läbinud

kõik vajalikud tegevused. Ainult toimepandud kuritegude raskus ei olla mittevabastamise

põhjuseks. S. Laurfeld on vanglas oma hoiakuid muutnud ning saaks katseajal positiivseid

muutusi kinnistada. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-3-1-5-09 järgi on õiguskuulekusele

suunamine vanglakaristuse täideviimise keskne eesmärk (p 31). Pika vanglakaristuse järel

oleks S. Laurfeldile kriminaalhooldaja toetus väga vajalik. Isiku vabastamiseks ei pea seaduse

kohaselt esinema erandlikke asjaolusid.

Ringkonnakohtu järeldused

7. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ei vabasta ka ringkonnakohus

S. Laurfeldi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Kuigi tuleb tõdeda, et isiku puhul

esineb tõepoolest vabanemist toetavaid asjaolusid, peab ka ringkonnakohus hetkel

S. Laurfeldi vabastamist ennatlikuks.

8. Esmalt tuleb selgitada, et Soome Vabariigis kehtivad tingimisi enne tähtaegset vabastamist

reguleerivad seadusesätted Eesti Vabariigis ei kehti. Seega lähtus S. Laurfeldi vabastamise

küsimust arutav kohus õigustatult üksnes KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaoludest. Seetõttu ei

ole ka oluline, millisel kuupäeval oleks kinnipeetav Soomes eelduslikult karistuse kandmisest

vabanenud.

9. S. Laurfeldi puhul on positiivne, et ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning

hoidunud distsipliini rikkumisest. Ka kinnipeetava elutingimused vabaduses on rahuldavad.

Samas peab kohus arvestama ka isiku varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise

asjaolusid. Just need kaks tegurit räägivad hetkel S. Laurfeldi vabastamise vastu. Korduvad

kriminaalkaristused, sh pikaajalised vangistused, ei ole senini suunanud süüdlast

õiguskuulekale teele. Enamik kuritegudest on kantud soovist hõlpsalt rikastuda. Siinjuures

peab kolleegium eriti oluliseks, et vabanedes tingimisi enne tähtaega eelmise karistuse

kandmisest jätkas S. Laurfeld koheselt uute kuritegude toimepanemist. Arvestades neid

asjaolusid kogumis ei ole ringkonnakohus veendunud, et praegusel ajal vangistusest

vabanedes suudaks süüdlane õiguskuulekalt käituda. Ka vangla märgib, et majanduslike

raskuste ilmnemisel võib S. Laurfeld panna toime uusi kuritegusid. Kuna isik kannab karistust

siiski raskete kuritegude eest ning tema puhul ei esine veendumust, et S. Laurfeld suudab

vabaduses seadusi järgida, on tema vabastamine enne tähtaega praegusel juhul välistatud.

Arvestades S. Laurfeldi varasemate kuritegude iseloomu (narkokuriteod), ei välista ka

elektrooniline valve uute kuritegude toimepanemist.

10. Loomulikult on vangistuse eesmärgiks muuhulgas suunata isikut edaspidi seaduskuulekalt

käituma. Sellest ei saa aga järeldada, et kriminaalhoolduse kohaldamise võimalus peaks

ilmtingimata tooma kaasa kinnipeetava varasema vabastamise. Lisaks on vangistuse

eesmärgiks täita ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning takistada uute kuritegude

toimepanemist. Kui konkreetse kinnipeetava puhul esineb siiski reaalne oht uute raskete

kuritegude toimepanemiseks, ei saa tema vabastamist taasühiskonnastamise eesmärgiga

põhjendada. S. Laurfeldi puhul näitab just varasem elukäik, et tema ennetähtaegsesse

vabastamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. S. Laurfeldil on tõepoolest veel järgneva

karistusaja jooksul võimalik näidata, et käesolev karistus on teda päriselt mõjutanud ning ta

soovib edaspidi elada kooskõlas ühiskonna reeglitega. Vangistuses on talle tagatud töökoht

ning vajalik abi enda käitumismustrite parandamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 1. aprilli 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk