2-16-103009/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-16-103009

1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Intrum Justitia Debt Finance Ag ja K B vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Võlngik tunnistab avaldaja nõuet võlgniku vastu summas 335,58 eurot.

Avaldaja ja võlgniku vahelise kokkuleppe kohaselt tuleb võlgnetav summa tasuda alljärgnevalt:

30.04.2016 47,94 eurot 30.05.2016 47,94 eurot 30.06.2016 47,94 eurot 30.07.2016 47,94 eurot 30.08.2016 47,94 eurot 30.09.2016 47,94 eurot 30.10.2016 47,94 eurot.

Tasumised toimuvad iga kuu 30. kuupäeval

Võlgnevus tuleb tasuda Intrum Justitia AS Swedbanki kontole XXX Swedbank, viitenumber 17133206285, selgitusse märkida: K B – Intrum Justitia Debt Finance Ag kohtunõue.

Kui võlgnik ei täida nõuetekohaselt avaldajaga sõlmitud kokkulepet võla tasumiseks ja ei tasu esimest osamakset õigeaegselt, on avaldajal õigus antud Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2015, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-103009 Kohtuasi Intrum Justitia Debt Finance Ag avaldus K B vastu võla nõudes Menetlustoiming Maksekäsk Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Intrum Justitia Debt Finance Ag (registrikood 020.3.020.910-7), lepinguline esindaja Dagne Niit (Intrum Justitia AS) Võlgnik: K B (isikukood XXX)

2-16-103009

2 / 3

kompromissi käsitleda kui täitedokument ning edastada see kohelest täitmisele kogu võlgnevuse sissenõudmiseks.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-103009 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule; menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

Määrus toimetada kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 15.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võlgnikult 270,07 euro saamiseks.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudeks on Ferratum Estonia OÜ ja võlgniku vahel 22.11.2010 sõlmitud kiirlaenulepingust tulenev põhinõue summas 142,35 eurot, viivised 0,032877% päevas alates 23.12.2010 kuni 15.02.2016 summas 102,14 eurot, kahjuhüvitis 25,58 eurot. Avaldaja menetluskulud on riigilõiv avalduselt 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega.

Viru Maakohus 07.04.2016 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 18.04.2016.

29.04.2016 esitas avaldaja kohtule avaldaja ja võlgniku poolt 28.04.2016 allkirjastatud avalduse maksegraafiku kinnitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud maksegraafiku selles, millistel tingimustel kostja asub hageja nõuet rahuldama. Pooled on palunud, et kohus nende sõlmitud maksegraafiku kinnitaks.

2-16-103009

3 / 3

Esitatud maksegraafik on sisuliselt käsitatav poolte kompromissina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 mõttes.

Vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus vastavalt TsMS § 206 lg 2.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita.

Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et võlgnik kannab hageja menetluskulud, tunnistades avaldaja nõuet ka riigilõivu ja menetluskulu osas. Menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

Seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik