2-14-10539/37 · 2-14-10539/37 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-14-10539 Ahti Pärgma versus Urmas Pärgma Hagimenetlus kaasomandi lõpetamise nõudes hagihind 3500 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja Ahti Pärgma (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxx x-xx, xxxxx Tallinn) Hageja esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (e-post: ahti.kuusevali@heta.ee) Kostja Urmas Pärgma (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxx xxxxxxx xxxx) Kostja esindaja Vandeadvokaat Mart Sikut (e-post mart.sikut@sikutiab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Korteriomand asukohaga Valuoja pst 17A-28, Viljandi linn (kinnistu nr 2258339) jääb Urmas Pärgma ainuomandisse. 1.2 Urmas Pärgma kohustub tasuma Ahti Pärgmale 9 500 eurot hiljemalt 10.06.2016 ja kandma selle Ahti Pärgma arveldusarvele nr EE182200001105105058 (Swedbank). Tasumisega viivitamise korral kohustub Urmas Pärgma tasuma Ahti Pärgmale viivist 0,5% päevas tasumata summalt. 1.3 Pooled lepivad kokku, et Urmas Pärgma käesolevast kompromissist tulenevate kohustuse tagamiseks seatakse korteriomandile asukohaga Valuoja pst 17A-28, Viljandi linn (kinnistu nr 2258339) Ahti Pärgma kasuks hüpoteek summas 10 000 eurot. 1.4 Pooled lepivad kokku, et korteriomandiga seotud kõigi korteriühistu nõuete rahuldamine jääb täies ulatuses Urmas Pärgma kanda, seal hulgas enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist sissenõutavaks muutunud kohustused. 1.5 Kohtuvaidlusega seotud poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-10539 jäävad poolte endi kanda. 1.6 Pooled lepivad kokku, et käesoleva kompromissi sõlmimisega loetakse kõik nõuded, mis on tsiviilasjas nr 2-14-10539 esitatud, lõppenuks.

2 1.7 Arvestades poolte poolt ülaltoodud kokkuleppeid seoses Valuoja pst 17A-28, Viljandi linnas asuva korteriomandiga (kinnistu nr 2258339), paluvad pooled Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal teha järgmised kanded: 1.7.1 Kustutada senine omanikukanne, mille kohaselt kuulub ½ suurune mõtteline osa korteriomandist Ahti Pärgma’le (ik 35904240220) ja ½ suurune mõtteline osa Urmas Pärgma’le (ik 36111016016); 1.7.2 Kanda korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse Urmas Pärgma (ik 36111016016); 1.7.3 Kanda kinnistusraamatusse Ahti Pärgma (ik 35904240220) kasuks hüpoteek summas 10 000 (kümme tuhat) eurot, kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 1.8 Pooled paluvad, et registripidaja (Tartu Maakohtu kinnistusosakond) ei teeks käesolevas kompromissis taotletud ühte kannet teist kannet tegemata.

Täiendavad otsustused 2. Seoses ülalmärgituga: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 125 eurot Ahti Pärgma kontole nr EE182200001105105058 Swedbank. 2.2 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool vastuhagi riigilõivust s.o 187,50 eurot OÜ Sikuti Advokaadi Büroo deposiitkontole EE591700017002219536. 2.3 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.5 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja pooled taotlevad tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2).

3 Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 07.03.2014 tasutud riigilõivust 250 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 125 eurot. Kostja 17.08.2015 tasutud riigilõivust 375 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 187,50 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik