Legislator Case Law & Legislation
1-16-3177/4 AI generated

1-16-3177/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-3177/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-3177/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
seizure of doping substances urine sample screening de minimis threshold statutory threshold medical examinations disciplinary medical assessment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-3177 (16259000109) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi D.M 424

süüdistatuna KarS § järgi Süüdistatav D.M, ik XXX, EV kodanik, haridus põhi , emakeel: eesti keel; koht: xxxx; elukoht xxxx varem töö ; kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend ei ole kohaldatud Kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas RESOLUTSIOON:

Juhindudes k - - riminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada D.M KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

100 ( ) eks 12 (kaksteist ükssada päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suurus ) eurot, s.o summas 1200 ( tuhat kakssada) eurot. üks

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes

alates maist 2016 igakuiselt 100 rot etades rahalise karistuse tasumise vähemalt eu , lõp hiljemalt 30. aprill 2017.

Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele

märkida viitenumber „ 99916400003443 ja selgitus:

D.M , 1-16-3177, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise D.M-ile õiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse -le 127 tuleb D.M jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.M-ilt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 24 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud kakskümmend neli õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada D.M tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 669 (kuussada kuus ) eurot kümmend üheksa ositi 12 kuu jooksul, st igakuiselt tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuu vähemalt 55,75 eurot.

Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele

märkida viitenumber „ 99916700033333 ning selgitus:

D.M , 1-16-3177,

menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud:

D.M juhtis alkoholijoobes olles 20.02.2016 kella 23:43 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest xxxx xxxx

7110EST seerianumbriga ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta.

II Süüdistuste sisu:

D.M-i a juhtis alkoholijoobes olles 20.02.2016 kella 23:43 süüdistatakse selles, et tem

paiku xxxx maja xxxx xxxx juures mootorsõidukit registreerimismärgiga . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 711 0024 mõõdeti tema ühes liitris 0EST seerianumbriga ARAF- väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,10 mg/l kohta.

Seega D.M , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

III Prokuröri ettepanek:

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak teeb ettepaneku tunnistada D.M

süüdi KarS § 424 järgi ja karist päevamäära, arves ada teda rahalise karistusega 100 tades päevamäära suuruseks 12 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata eurot, s.o summas 1200 rahalise karistuse tasumine ositi alates . aprill maist 2016 igakuiselt 100 eurot lõpptähtajaga 30 2017. p 1

uki KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõid juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

IV Kohtu põhjendused:

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast

kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdist D.M-i uses saabusid kohtusse 18.04.2016.

Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 18.04.2016. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged

ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus D.M-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võib m , õhu või veesõiduki, samuti trammi või p 1 ootor- -

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu

või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla

4

väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et päevamäära suurus on D.M-i 12 eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. üüdistatava Kohtu hinnangul on s

D.M-i puhul karistust kergendavaks asjaoluks

KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus, - KarS § s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on D.M-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. ning

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 645 eurot ning 24 eurot. 180 lg 1 kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas KrMS § hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp