1-12-11519/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11519 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu O.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu O.E

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 22.04.2016. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta O.E temale Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11519

mõistetud karistuse, mida vähendati Harju Maakohtu 20.01.2015. a määrusega kandmiselt

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsusega tunnistati O.E süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 28.07.2010. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 22.03.2012. a määrusega. Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega tunnistati O.E süüdi KarS § 275 järgi

, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. O.E-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.12.2012. a. Harju Maakohtu 20.01.2015. a määrusega tunnistati O.E-le Harju Maakohtu 04.12.2012.a otsusega KarS § 275 järgi mõistetud karistus kehtetuks. Sama määrusega tunnistati kehtetuks O.E-le Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega mõistetu liitkaristus. Kohus määras, et d O.E jääb karistatuks Harju Maakohtu 04.03.2011. a otsusega KarS § 113 järgi mõistetud karistusega 8 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.07.2010. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.07.2010. a . ja lõppeb 28.01.2019. a Vangla ei toeta O.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.

Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha O.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.

Prokurör ei toeta O.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu O.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära O.E, leiab, et O.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

2. O.E kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus ahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga t tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud O.E (8 aastat 6 kuud) vähemalt kaks kolmandikku. Samuti on O.E kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused O.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 O.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab O.E esimest korda. Varasemalt on O.E süüdi mõistetud nii avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuriteo, avaliku võimu teostamise vastase süüteo, aga ka varavastase süüteo ning korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval ajal kannab O.E karistust eluvastase süüteo, s.o tapmise eest. Kohtu hinnangul on O.E poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. O.E on süüdi mõistetud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis on toime pandud 28.07.2010. a. O.E lõi noaga kannatanule kael rangluupiirkonda, mille tagajärjel tekitas akannatanule suurt valu põhjustanud eluohtliku vigastuse. Tekitatud vigastus põhjustas omakorda kannatanu surma. Kuriteo toimepanemise ajal oli O.E alkoholijoobes ja kuriteo pani ta toime lähedase isiku

– õe elukaaslane. Kohtu arvates on põhjendatud arvestada ka seda, et suhtes

O.E on äärmiselt raske kuriteo toime pannud koheselt pärast katseaja lõppu (Harju

Maakohtu 08.07.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10448 mõistetud 3 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 234 tunni üldkasuliku tööga ning mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta, katseaeg lõppes 08.07.2010. a). Eluvastase süüteo toimepanemise eest mõisteti O.E-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust, millest O.E on käesolevaks ajaks ära kandnud 5 aastat 9 kuud vangistust. Kohus peab oluliseks, et karistuse kandmise ajal on O.E Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega süüdi mõistetud Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku solvamise eest ebatsensuursete sõnadega. Seega on O.E jätkanud õigusvastast käitumist ka karistuse kandmise ajal. Seaduse muudatuste tõttu tühistati

Harju Maakohtu 20.01.2015. a määrusega Harju Maakohtu 04.12.2012. a otsusega mõistetud karistus.

3.2 Kohus peab positiivseks, et O.E

on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. O.E on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, samuti osalenud vestlustel psühholoogiga. O.E-ga on läbiviidud sotsiaalprogrammijärgne (Viha juhtimine) vestlus ning vestlus teemadel suhtlus, elustiil, probleemide lahendamise oskus ning alkoholi negatiivsest mõjust. O.E on osalenud vangla tööhõives. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata eelnimetatud asjaoludele pidada O.E käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks, kuna käesoleval ajal on O.E 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. 26.02.2016. a on O.E-le määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest

inaarkaristus ametniku korralduse ja 23.11.2015. a määratud distsipl eiramise eest. Kohtu hinnangul on ametniku korralduse eiramise näol tegemist raske rikkumisega, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab O.E negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. O.E suhtumist ilmestavad ka tema enda selgitused keelatud esemete omamise kohta, et vangla korra rikkumine on sunnitud tegevus – kui on võimalus midagi tuua, siis tuuaksegi. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima.

3.3 Vangla esitatud materjalidest nähtub, et O.E soovib vabanemisjärgselt elama asuda oma lapsepõlvesõbra juurde aadressil . Oma nõusoleku O.E xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

elama asumiseks nimetatud aadressile on andnud ka korteri omanik (O.E lapsepõlvesõbra õde). Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks O.E tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. O.E ise ei kahtle, et leiab töö keevitajana ja on sellest rääkinud tuttavate ja tugiisikuga. Sellele vaatamata kohtule garantiikirja töökoha olemasolu kohta esitatud ei ole. O.E on tasuma eid ligikaudu 3559 eurot ta nõud ja ülalpidamist vajav alaealine laps.

Kohtu hinnangul on aga peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks O.E esinev alkoholisõltuvus . Kuigi O.E on enda sõnul aru (probleem tekkinud 20 aastat tagasi) saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et riskid O.E tagasilanguseks on minimaalsed. Kohtu sellesisuline veendumus kujuneb asjaolul, et O.E on varasemalt korduvalt üritanud alkoholisõltuvusest vabaneda (käinud ravil Wismari haiglas), kuid edutult. See tähendab, et pärast ravi toimet alustas ta uuesti tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine O.E-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et O.E on suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidele.

4. Kohus on seisukohal, et O.E karistuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine

kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et

O.E tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja O.E isik. Kohus peab oluliseks, et O.E-le mõisteti kuriteo toimepanemise eest 8 aastat 6 kuud vangistust, millest O.E on käesolevaks ajaks ära kandnud 5 aastat 9 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse O.E poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et O.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 2 aastat 9 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb O.E jätkata karistuse kandmist. Raina Pärn Kohtunik