3-16-639/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-639

Haldusasi

AS SEBE kaebus Võru maavanema 31. märtsi 2016. a

korralduse nr 1-1/16/159 „Võru maavanema korralduse

kehtetuks tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“

tühistamiseks ning nimetatud korralduse p-s 3 tehtud

otsustusest lähtudes sõlmitud või sõlmitava

tsiviilõigusliku kokkuleppe (otselepingu) tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS SEBE määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS SEBE

esindajad v.adv Carri Ginter ja adv Veiko Vaske

Vastustaja Võru Maavalitsus

Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid

RESOLUTSIOON

Jätta AS SEBE määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2015 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Maavalitsus ja AS SEBE sõlmisid 15. oktoobril 2008 Võru maakonna

bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 1.3-1/192 perioodiks 1. jaanuar 2009 kuni

31. detsember 2015.

2. Võru Maavalitsus avaldas 22. jaanuaril 2015 hanketeate “Avalik bussiliinivedu

Võru maakonnas” eesmärgiga leida perioodiks 1. jaanuar 2016 kuni 31. detsember 2023

Võru maakonnaliine teenindama vedaja, kes võtab kasutusele keskkonnasõbralikud

(gaasiküttel töötavad) bussid. Võru maavanem tunnistas 11. juuni 2015. a korraldusega nr

1-1/15/316 edukaks pakkujaks AS Hansa Bussiliinid.

3. Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid sõlmisid 26. augustil 2015 Võru

maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/15/413 perioodiks 1. aprill

2016 kuni 31. märts 2024.

4. Võru maavanem kuulutas 24. oktoobri 2015 korraldusega nr 1-1/15/478 välja

konkursi „Otselepingu sõlmimine Võru maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks“.

Võru Maavalitsus tegi AS-le SEBE 23. oktoobri 2015 kirjaga nr 13-1/15/1894-1

ettepaneku esitada hinnapakkumused liinikilomeetri hinna kohta liiniveo teenindamiseks

avaliku teenindamise lepingu pikendamise korral ajavahemike 1. jaanuar 2016 kuni 31.

märts 2016 ja 1. aprill 2016 kuni 30. september 2016 kohta koos võimalusega viimasel

juhul pikendada lepingut (ilma liinikilomeetri hinda muutmata) kuni 31. detsembrini

2016. AS SEBE vastas 16. novembri 2015 kirjas nr 130, et perioodil 1. jaanuar 2016 kuni

31. märts 2016 saab ta pakkuda teenust maksumusega 1,876 eurot kilomeetri eest ning

perioodil 1. aprill 2016 kuni 30. september 2016 on tema pakutavaks kilomeetri

maksumuseks 1,328 eurot.

5. Võru maavanem tunnistas 26. novembri 2015 korraldusega nr 1-1/15/554

„Avalike bussiliinide teenindamiseks läbiviidud konkursi lõpetamine“ konkursi

lõppenuks ja jättis konkursil edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga AS

Hansa Bussiliinid sõlmimata avaliku teenindamise otselepingu perioodiks 1. aprill 2016

kuni 30. september 2016, kuna AS SEBE poolt samaks perioodiks esitatud

hinnapakkumus kujuneb tellijale majanduslikult soodsamaks.

6. Võru Maavalitsus ja AS SEBE sõlmisid 30. novembril 2015 Võru maakonna

bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu nr 1.3-1/192 pikendamise kokkuleppe nr 3-

3/15/524. Kokkuleppe p 2.1.1 kohaselt pikendati lepingut 1. jaanuarist 2016 kuni 31.

märtsini 2016 ning lepiti kokku lepingu võimalikus pikendamises pärast p-s 2.1.1

märgitud perioodi lõppemist, märkides, et lepingu võimalikust pikendamisest alates 1.

aprillist 2016 teavitab tellija vedajat ette 2 kuud enne uue perioodi algust.

Võru Maavalitsus andis 21. jaanuaril 2016 AS-le SEBE teada, et alates 1. aprillist 2016 osutab

Võru maakonnas avalikku bussiliiniveo teenust AS Hansa Bussiliinid.

7. Võru maavanem määras 20. jaanuari 2016 korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku

teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena“ p-s 1 erakorralise meetmena

vedajale AS Hansa Bussiliinid avaliku teenindamise kohustuse, mis seisneb avaliku

bussiveoteenuse osutamises Võru maakonnaliinidel ajavahemikul 1. aprill 2016 kuni 30.

september 2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni 31. detsembrini 2016 või

võimalusega lühendada ajavahemikku 1. aprill 2016 kuni 30. september 2016 sõltuvalt

gaasitankla valmimisest.

8. Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid sõlmisid 26. jaanuaril 2016 Võru

maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe

nr 3-3/16/25.

9. AS SEBE esitas 12. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema 20. jaanuari 2016 korralduse nr 1-

1/16/30 ja selle täitmiseks 21. jaanuaril 2016 sõlmitud kokkuleppe nr 3-3/16/18 kehtivus

kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Lisaks palus kaebaja tühistada Võru

maavanema 20. jaanuari 2016. a korraldus nr 1-1/16/30 ja tuvastada selle täitmiseks 21.

jaanuaril 2016 sõlmitud kokkuleppe tühisus ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-16-323.

10. 2. märtsi 2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-323 jättis Tartu Halduskohus AS

SEBE esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimatuse tõttu.

AS SEBE esitas Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2016 määruse peale määruskaebuse.

11. Tartu Ringkonnakohus 21. märtsi 2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-323 lubas

AS SEBE kaebuse muutmist ning luges kaebuse nõueteks Võru maavanema 20. jaanuari

2016 korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise

meetmena“ tühistamine ja 26. jaanuaril 2016 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide

erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe tühisuse tuvastamine,

rahuldas määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2016 määruse, peatas

Võru maavanema 20. jaanuari 2016 korralduse nr 11/16/30 „Avaliku teenindamise

kohustuse määramine erakorralise meetmena“ ning selle täitmiseks 26. jaanuaril 2016

sõlmitud Võru Maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse

täitmise kokkuleppe kehtivuse kuni haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

ning saatis asja Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

12. Võru maavanem 29. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/156 „Võru maavanema 20.

jaanuari 2016. a korralduse nr 1-1/16/30 kehtetuks tunnistamine“ tunnistas kehtetuks

Võru maavanema korralduse nr 1-1/16/30 „Avaliku teenindamise kohustuse määramine

erakorralise meetmena“ ja AS-ga Hansa Bussiliinid 26. jaanuaril 2016 sõlmitud „Võru

maakonna bussiliinide erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkulepe“

nr 3-3/16/25.

13. 30. märtsi 2016 korraldusega nr 1-1/16/158 tunnistas Võru maavanem kehtetuks

oma 24. oktoobri 2015 korraldusega moodustatud konkursi komisjoni toimingu vastavalt

komisjoni 25. novembri 2015 koosoleku protokolli nr 71/15/171 p-le 4 „Majanduslikult

soodsama hinna selgitamine“ ning pani komisjonile korralduse p-des 2.1 ja 2.2 nimetatud

kohustused.

14. Võru maavanem teatas 30. märtsi 2016. a kirjaga nr 13-1/16/698-1 AS-le SEBE,

et kõik poolte vahelised lepingulised suhted lõppevad 31. märtsil 2016.

15. Võru maavanem 31. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 „Võru maavanema

korralduse kehtetuks tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“ p-s 1 tunnistas kehtetuks

Võru maavanema 26. novembri 2015 korralduse nr 1-1/15/554 „Avalike bussiliinide

teenindamiseks läbiviidud konkursi lõpetamine“, p-s 2 kinnitas konkursi „Otselepingu

sõlmimine Võru maakonna avalike bussiliinide teenindamiseks“ tulemusena 30. märtsil

2016 konkursi komisjoni poolt tehtud järeldused majanduslikult soodsama võimaluse

hindamisel vastavalt komisjoni 30. märtsi 2016 protokollile nr 7-1/16/19-1 ja käesolevas

korralduses esitatud kaalutlustele ning p-s 3 bussiveoteenuse jätkamiseks Võru

maakonnas alates 1. aprillist 2016 otsustas sõlmida otselepingu, liinikilomeetri hinnaga

1,346 €/km AS-ga Hansa Bussiliinid vastavalt konkursi komisjoni 25. novembri 2015

protokolli nr 7-1/15/17-1 p-le 3 ja konkursi komisjoni 30. märtsi 2016 protokollile nr 7-

1/16/19-1.

16. 31. märtsil 2016 sõlmisid Võru Maavalitsus ja AS Hansa Bussiliinid liiniveo

avaliku teenindamise otselepingu nr 3-3/16/101 tähtajaga 1. aprill 2016 kuni 30.

september 2016 koos võimalusega pikendada kokkulepet kuni 31. detsembrini 2016.

17. Tartu Halduskohtusse saabus 31. märtsil 2016 AS SEBE taotlus kaebuse

täiendamiseks haldusasjas nr 3-16-323. Kaebaja esitas kaebuse Võru maavanema 31.

märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 „Võru maavanema korralduse kehtetuks

tunnistamine ja otselepingu sõlmimine“ tühistamiseks ning nimetatud korralduse p-s 3

tehtud otsustusest lähtudes sõlmitud või sõlmitava tsiviilõigusliku kokkuleppe

(otselepingu) tühisuse tuvastamiseks. Kaebuses on esitatud taotlus peatada esialgse

õiguskaitse korras nimetatud korralduse ja selle p-s 3 tehtud otsustusest lähtudes sõlmitud

või sõlmitava tsiviilõigusliku kokkuleppe (otselepingu) kehtivus kuni käesolevas asjas

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotluses, et vastustaja on asunud viimasel hetkel enne

praegu kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist astuma samme Tartu Ringkonnakohtu

21. märtsi 2016 määruse haldusasjas nr 3-16-323 täitmisest kõrvalehoidmiseks ja hilise

tegutsemisega kaebaja õiguskaitsevõimaluste välistamiseks. Sisuliselt on vastustaja loonud

formaalselt kehtivana sama õigusliku olukorra, mille suhtes kaebaja oma kaebuse haldusasjas

nr 316-323 esitas ja mis Tartu Ringkonnakohtu määruse valguses tuleb lugeda lubamatuks.

Õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, kuna kaebaja on jätkuvalt valmis avalikku

teenust osutama. Samuti on kehtiv vastustaja ja kolmanda isiku vahel 26. augustil 2015 sõlmitud

ja 1. aprillist 2016 jõustuv avaliku teenindamise leping, mille täitmisest keeldumiseks kolmanda

isiku poolt ja täitmise nõudmisest hoidmiseks vastustaja poolt puudub Tartu Ringkonnakohtu

21. märtsi 2016 määrusest nähtuvalt igasugune õiguslik alus.

18. Tartu Halduskohus 1. aprilli 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-323 jättis

taotluse kaebuse täiendamiseks rahuldamata ja kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-16-

639.

19. Tartu Halduskohus jättis 5. aprilli 2016. a määrusega AS SEBE esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halduskohtu hinnangul esines esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata

ei saa kaebaja jätkata avaliku teenuse osutamist Võru maakonnas, kuna kaebaja asemel teostab

reisijate vedu AS Hansa Bussiliinid. On ilmselge, et eelnev võib kaebajale kaasa tuua

pöördumatuid tagajärgi, sh varalist kahju.

Halduskohus leidis, et asja materjale arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et esitatud

kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebus on

perspektiivikas. Siiski ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik pidada eduväljavaateid nii

heaks, et oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine üksnes seetõttu.

Põhjendatud on Võru Maavalitsuse väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks oleks

otsene ja suur majanduslik kahju puudutatud isikule AS-le Hansa Bussiliinid. Samas kaasneb

majanduslik kahju ka kaebajale, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Halduskohus võttis lisaks

AS Hansa Bussiliinid huvidele arvesse ka äriühingu töötajate huvisid. Halduskohus märkis, et

töötajatega on sõlmitud töölepingud ning neile on tekkinud õigustatud ootus, et nad saavad

ASga Hansa Bussiliinid töösuhet jätkata ning nad ei jää sissetulekuta. Kuigi kaebaja kinnitab, et

jätkaks ise töösuhet AS Hansa Bussiliinid bussijuhtidega, siis ei saa selles halduskohtu hinnangul

kindel olla, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärg ei ole avaliku teenindamise lepingu

pikendamine AS-ga SEBE, vaid avaliku teenuse osutamise katkemine AS Hansa Bussiliinid

poolt.

Halduskohus nõustus Võru Maavalitsusega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks kaalukat

avalikku huvi, milleks on avaliku bussiliiniveo teenuse häireteta jätkumine. Halduskohus märkis,

et AS Hansa Bussiliinid alustas sõitjate vedu juba 1. aprillil 2016 ning seega esialgse õiguskaitse

kohaldamisel katkeks teadmata ajaks bussiliiniveoteenus. Halduskohus ei kahelnud kaebaja

võimekuses teostada avalikku teenust. Halduskohus pidas aga usutavaks vastustaja väidet, et

ilma häireteta on vana vedajat võimatu uuesti bussiliiniveole suunata. Pärast esialgse õiguskaitse

kohaldamist peaks Võru Maavalitsus leidma uue lahenduse, et tagada avalike vedude jätkumine.

Isegi, kui Võru Maavalitsus pikendaks kaebajaga avaliku teenindamise lepingut, tekiks viivitus

vedude teostamisel, arvestades, et Võru Maavalitsus ja kaebaja peavad pikendama lepingut,

kaebaja peab sõlmima töölepingud bussijuhtidega, planeerima veod jne. Halduskohus leidis, et

eeltoodu häiriks oluliselt reisijaid ning Võrumaal asuvaid ettevõtteid ja asutusi.

Halduskohus nentis, et kaebaja võimalused oma õigusi efektiivselt kaitsta on piiratud, kuid

leidis, et siiski ei kaalu kaebaja õiguste riive üle avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi.

Samuti tuli halduskohtu hinnangul arvestada, et kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega kaasnevaid tagajärgi on võimalik suures osas hüvitada rahaliselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

20. AS SEBE esitas 15. aprillil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 5. aprilli 2016 määrus ning rahuldada AS SEBE esialgse õiguskaitse taotlus

ja esialgse õiguskaitse korras peatada Võru maavanema 31. märtsi 2016 korralduse nr 1-

1/16/159 „Võru maavanema korralduse kehtetuks tunnistamine ja otselepingu

sõlmimine“ kehtivus kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni; peatada korraldusest nr 11/16/159 lähtudes 31. märtsil 2016 sõlmitud

„Liiniveo avaliku teenindamise otselepingu“ nr 33/16/101 kehtivus kuni käesolevas asjas

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, esialgse õiguskaitse määruse jõustumisega

kohtu äranägemisel mõistliku aja jooksul ning kohustada Võru Maavalitsust tegema

kolme tööpäeva jooksul määruse teatavakstegemisest vajalikud toimingud reisijateveo

teenuse tagamiseks Võru maakonnas õiguspärasel viisil.

21. AS SEBE hinnangul kahjustab kohtuvõimu eiramine vastustaja poolt avalikku

huvi. Vastustaja on Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 määruse haldusasjas nr 3-16-

323 seisukohti eirates kaebaja odavama hinnapakkumuse alusel avaliku teenindamise

lepingu õiguspärase pikendamise asemel avanud formaalselt uuesti hinnapakkumuste

võrdlemise protseduuri. Uus otseleping kolmanda isikuga sõlmiti ühistranspordiseaduse

(ÜTS) § 21 lg-s 4 lubatust üle nelja korra suuremas mahus ning vaatamata lg-s 5

sätestatud keelule paralleelselt kehtiva avaliku teenindamise lepinguga. Kaebaja märgib,

et vastustaja käitumist iseloomustab see, et andes hindamiskomisjonile 30. märtsil 2016

korralduse hinnapakkumisi uuesti hinnata, allkirjastas maavanem mõnesekundilise

viitega juba teate kaebajale kõigi lepinguliste suhete lõppemise kohta alates järgmisest

päevast, mis tähendab, et mingit sisulist hinnapakkumiste võrdlemist ei olnud plaaniski

läbi viia. Sealjuures pärast Tartu Ringkonnakohtu määruse tegemist 21. märtsil 2016, mis

esialgse õiguskaitse osas ei olnud edasikaevatav, ootas vastustaja järgmiste sammudega

kuni viimase hetkeni enne kaebaja avaliku teenindamise lepingu kehtivuse lõppu, mis ei

jätnud kaebajale mingit sisulist võimalust oma õigusi enne uue ajutise lepingu kehtima

hakkamist kohtus kaitsta.

Samuti riivab oluliselt avalikku huvi kalleima võimaliku valiku rakendamine avaliku teenuse

tagamiseks. Võrreldes ühe võimaliku õiguspärase käitumisviisiga, kolmandalt isikult avaliku

teenindamise lepingu täitmise nõudmisega, on vastustaja võtnud kohustuse raisata suurusjärgus

pool miljonit eurot avalikke vahendeid. Kaevatud korralduse ja lepingu tulemusena on

kolmandal isikul võimalik osutada teenust avaliku teenindamise lepingus kokkulepitud

liinikilomeetri hinnast (0,917 eurot/km) ligi poole võrra kallima hinnaga (1,346 eurot/km),

osutada teenust keskkonnasäästlikke gaasibusse kasutamata ja bussijuhtidele avaliku

teenindamise lepinguga tagatud palgataset tagamata. Kaebaja väitel tekib ajutisest lepingust

hinnaerinevuse tõttu oluline avaliku raha täiendav kulu summas 22 842 eurot ka võrreldes

kaebajaga avaliku teenindamise lepingu õiguspärase pikendamisega. Lisaks antakse kaebaja

hinnangul AS-le Hansa Bussiliinid ebaseaduslikult võimalus rikkuda avaliku teenindamise

lepingut ja välistada lepingu rikkumise negatiivsed tagajärjed. Kaebaja hinnangul sisuliselt

manipuleeritakse selliselt riigihankemenetlusega, kuivõrd esimeseks tulnud pakkujalt ei nõuta

reaalselt võidu eelduseks olnud lubaduste täitmist. Teised pakkujad hankemenetluses sellise

võimalusega arvestada ei saanud.

22. Kaebaja hinnangul ei riivaks esialgne õiguskaitse AS Hansa Bussiliinid seadusega

kaitstavaid õigusi. Kolmas isik on menetlusosalisena teadlik haldusasjas nr 3-16-323

tehtud määrusest ja selle õiguslikust tagajärjest. Kolmas isik professionaalse ettevõtjana

pidi vastustajaga uuesti samasisulist ajutist lepingut sõlmides teadma ja hindama riske,

mis kaasnevad ebaseadusliku otselepingu sõlmimisega. Seetõttu ei saa kaebaja hinnangul

kolmandal isikul tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamisest kahju, millega ta ei oleks

pidanud vastustaja õigusvastast käitumist aktsepteerides arvestama. Vastustaja

õigusrikkumise kaudu võimalikuks muutunud täiendava tulu teenimist ei saa lugeda

kolmanda isiku seadusega kaitstavaks huviks, mistõttu ei saa halduskohtu vastav

kaalutlus olla asjakohane.

23. Kaebaja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik avalikku huvi

kahjustamata. Võimalik oht avalikule huvile teenuse ajutise katkemise või häirumise näol

ei ole tegelik ning kohtul on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldades selline risk

välistada. Halduskohus on lähtunud oma hinnangu andmisel üksnes võimalusest, et

esialgse õiguskaitse korras peatuks ajutise lepingu kehtivus määruse teatavakstegemise

hetkest. HKMS § 252 lg 3 kohaselt on kohtul pädevus kaalutlusõiguse alusel määrata

esialgse õiguskaitse määruse jõustumise aeg. Samuti on kohtul võimalik näiteks määrata,

et kaevatava korralduse kehtivus peatub koheselt, kuid ajutise lepingu täitmine tuleb

lõpetada teatud ajalise viitega. Kuigi kaebaja oleks võimeline tagama Võru maakonnas

teenuse osutamise ülevõtmise oma Tartu ja Ida-Viru liinigruppide ning tütarettevõtte

Eesti Buss OÜ reservi arvel ka kiiremini, siis oleks avaliku teenuse osutamine kuni

31. märtsini 2016 toiminud lahendusega identsel viisil võimalik taastada 15 tööpäeva

jooksul. Kohaldades esialgset õiguskaitset sellise viiteajaga, oleks kohtul võimalik

kaebaja hinnangul kõiki avaliku teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi riske vältida.

24. 25. aprillil 2016 esitas Võru Maavalitsus vastuse määruskaebusele, milles leiab,

et määruskaebuses esitatud taotlused on põhjendamatud ja vastuolus oluliste avalike

huvidega. Halduskohus on õigesti märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine rikuks

kaalukat avalikku huvi (avaliku bussiliiniveo teenuse häireteta jätkumine) ja tooks kaasa

majandusliku kahju puudutatud isikule AS-le Hansa Bussiliinid. Halduskohus on

õigustatult arvestanud ka alates ASs Hansa Bussiliinid töötavate bussijuhtide ja teiste

töötajatega, kelle huvid töösuhte katkemise tõttu saavad esialgse õiguskaitse

kohaldamisel oluliselt riivatud.

Määruskaebuses on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatud eelkõige viitega Tartu

Ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 määrusele haldusasjas nr 3-16-323. Tulenevalt sellest, et

ÜTS § 21 lg 3 ja § 22 eristavad erakorralisi meetmeid, mida pädev asutus võib kasutada juhul,

kui ilmneb teenuse katkemise oht, tuleb meetme kohaldamise õiguspärasust hinnates kontrollida

selle õiguslikku alust. Seetõttu on asjakohane aru saada, et Ringkonnakohus jõudis 21. märtsi

2016 määruses järeldusele, et Võru Maavalitsus ei olnud antud juhul õigustatud rakendama

kolmandat (viimast) erakorralist meedet – erakorralise kohustuse määramist.

31. märtsil 2016 sõlmitud otseleping ei ole riigihanke tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise

lepingu muutmine ega mingil muul moel selle tingimustega seostatav. Otseleping on sõlmitud

majanduslikku soodsust kaaludes iseseisva lepinguna ÜTS § 21 lg 3 p 2 alusel, et ära hoida

teenuse osutamise katkemine. Kaebaja tõlgendus, et antud juhul ei ole õigust sõlmida

otselepingut, kuna seda ei võimalda ÜTS § 21 lg-s 4 ja 5 kehtestatu, ei ole kooskõlas sätete

sõnastuse ja mõttega. Nendes on piirangud kehtestatud tavaolukorra jaoks, kus otselepingu

sõlmimise võimalikkuse kaalumise aluseks on liinikilomeetrite arv aastas, kuid need ei kehti

ÜTS § 21 lg-s 3 sätestatud eriolukorra kohta. Väär on kaebaja väide, et otselepingu põhjustab

avalike vahendite raiskamise suures ulatuses.

Käesoleval juhul on olemas oluline avalik huvi säilitada olemasolev olukord, et jätkuks häireteta

bussiliinivedu, millega reisijad on alates 1. aprillist 2016 harjunud, põhjendamatuid muudatusi

tegemata. Avalikkuse huve silmas pidades on äärmiselt oluline, et bussiveoteenus on osutatud

nii, et reisijate turvalisus oleks täielikult garanteeritud. 18. märtsi 2016 liiklusjärelevalve

tuvastas, et juhusliku valimina 9-st kontrollitud kaebaja bussist 7 bussi (mis on 80 % kontrollitud

bussidest) ei olnud tehniliselt korras, mistõttu need tuli suunata erakorralisele ülevaatusele. AS-l

SEBE ei ole teenuse osutamise lõppemisest tekkinud majanduslikku kahju. Vastustaja teatas

kaebajale lepingu lõpetamisest ette kaks kuud. Samas sai kaebaja käesoleva aasta esimesel

kolmel kuul keskmisest oluliselt suuremat toetust, kuid ei pidanud tegema investeeringuid ega

panustanud teenuse kvaliteedi parandamisse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks Võrumaa bussiliiniveolt kõrvaldada AS Hansa

Bussiliiniveod, kuid arusaamatuks jääb, millisel õiguslikul alusel AS SEBE bussiliiniveoteenust

osutama asuks, sest leping on lõppenud 31. märtsil 2016. AS SEBE seisukoht, et teenuse

katkemise ohu korral on pädev asutus valikuvõimaluseta kohustatud pikendama avaliku

teenindamise lepingut senise vedajaga, ei ole kooskõlas ÜTS § 21 lg-s 1 kehtestatud nõudega, et

pädev asutus valib vedaja, lähtudes riigihangete seadusest ning arvestades Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud erisusi.

25. AS Hansa Bussiliinid esitas 25. aprillil 2016 vastuse määruskaebusele, leides et

esialgse õiguskaitse kohaldamine pole olulise avaliku huvi ning kolmanda isiku õiguste

kahjustumise tõttu lubatav.

Vaidlustatud korralduse andmisel aluseks võetud kaalutlused majanduslikult soodsama

võimaluse välja selgitamisel on ainuvõimalikud. Vastustaja on muuhulgas õigesti arvestanud, et

kaebaja pakutud kilomeetri hinnale tuleb juurde lisada kulu, mis seisneb mh kolmanda isiku

poolt 26. augustil 2015 sõlmitud Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu

nr 33/15/413 täitmiseks soetatud gaasibusside seisukulu kompenseerimises kolmandale isikule.

Erinevalt varasemast osutab kolmas isik käesoleval ajal Võru maakonnas bussiveoteenust.

Tulenevalt kolmanda isikuga sõlmitud kehtivast ja kohaselt täidetavast otselepingust on esialgse

õiguskaitse kaalumise asjaolud võrreldes ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 määruse tegemise

ajaga põhimõtteliselt erinevad ning esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi ja kaebaja

õigusi kahjustamata ei ole võimalik. Vastustaja on õiguspäraselt kindlaks teinud, et

majanduslikult soodsam oli kolmanda isikuga otselepingu sõlmimine. Majanduslikult

ebasoodsama variandi valik oleks vastuolus ÜTS § 21 lg-ga 3.

Kaebaja eksib, kui leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamisel peaks vastustaja andma

bussiveoteenuse osutamise Võru maakonnas kolmandalt isikult üle kaebajale. ÜTS § 21 lg 3 ei

sätesta kaebajale kui senisele vedajale nõudeõigust lepingu pikendamisele, vaid üksnes juhised

vastustajale kui pädevale asutusele teenuse osutamise katkemise otsese ohu korral tegutsemiseks.

Lisaks ei saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine viia kehtetuks muutunud avaliku teenindamise

lepingu pikendamiseni, s.t ÜTS § 21 lg 3 p 1 alternatiiv on ära langenud.

Kolmas isik on bussiliinide nõuetekohase ja tõrgeteta teenindamise eesmärgil teinud otselepingu

täitmiseks märkimisväärselt investeeringuid, mh busside soetamise, bussijuhtide ja teiste

töötajatega (nt logistikajuhi, tehnikajuhi, lukksepa, dispetšerite) töölepingute sõlmimise ja

muude kulutuste näol. Esialgse õiguskaitse kohaldamine muudaks kolmanda isiku poolt tehtud

investeeringud eesmärgipäratuks ja tooks kolmanda isiku jaoks kaasa olulise majandusliku

kahju.

Põhjendamatu on määruskaebuses avaldatu, justkui oleks kaebajal võimalik hetkel kolmanda

isiku teenistuses töötavate bussijuhtide ja muu personaliga esialgse õiguskaitse rakendamisel

lihtsasti ja väikse ajakuluga töölepingud sõlmida. Sellekohased väited on spekulatiivsed ja

paljasõnalised. Kaebajal ei saa olla mingit kindlust, et tal õnnestub hetkel kolmanda isiku

alluvuses töötav vajalik personal enda ettevõttesse üle tuua, seda ammugi 5 tööpäeva jooksul.

Vastustajal ei oleks olnud õigust nõuda kolmandalt isikult 26. augustil 2015 sõlmitud avaliku

teenindamise lepingu kohast täitmist, sh uute gaasibusside kasutamist. Kolmas isik on haldusasja

nr 3-16-323 menetluses korduvalt selgitanud, et hankedokumendid ega hankeleping ei näinud

ette pakkuja kohustust gaasibusside tankimistaristu loomiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

26. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

27. Tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sama paragrahvi esimese lõike järgi

võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

28. Käesoleval juhul on AS SEBE taotlenud esialgse õiguskaitse korras Võru

Maavanema 31. märtsi 2016 korralduse nr 1-1/16/159 kehtivuse peatamist ja korralduse

punkti 3 alusel sõlmitud otselepingu kehtivuse peatamist kohtumenetluse ajaks

käesolevas asjas. Halduskohus on kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud

sellega, et kaebaja huvi ei ole sedavõrd kaalukas, et õigustaks esialgse õiguskaitsevahendi

kohaldamist vastuolus avaliku ja kolmandate isikute huviga. Halduskohus pidas

sealjuures oluliseks, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamise vahetuks tagajärjeks ei

ole kaebaja õigus asuda Võru maakonna bussiliinidel reisijateovedu teostama ja saada

selle eest toetust.

29. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et käesolevas

menetlusstaadiumis, pidades silmas ka ringkonnakohtu 21. märtsi 2016 määruses

haldusasjas nr 3-16-323 väljendatud seisukohti, ei ole alust pidada AS SEBE kaebust

perspektiivituks.

Samas on vastustaja ja kolmas isik põhjendatult leidnud, et pärast 21. märtsi 2016 on asjaolud

oluliselt muutunud, mistõttu tingib kaalukas avalik huvi, mida toetab kolmanda isiku huvi

käesolevas asjas kaevatava Võru Maavanema korralduse kehtivuse peatamata jätmiseks, esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise.

30. Sarnaselt halduskohtule mõistab ringkonnakohus AS SEBE kaebust selliselt, et

kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks olukorda, kus alates 1. aprillist 2016 ei ole tal enam

võimalik osutada reisijateveo teenust Võru maakonna bussiliinidel ega saada selle eest

toetust.

31. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei too

automaatselt kaasa olukorda, kus kaebaja saaks asuda sõitjateveoteenust teenust osutama.

Käesolevas asjas kaevatava Võru Maavanema korralduse kehtivuse kõrvaldamisel

puudub haldusakt, mis määratleb, kes ja millistel tingimustel on õigustatud Võru

maakonna liinidel sõitjateveoteenust osutama. Kuid asjas esitatud tõenditest ei saa teha

järeldust, et vastustajal sellises olukorras puuduks muu õiguspärane võimalus, kui

sõlmida kaebajaga otseleping teenuse osutamiseks või panna kaebajale avaliku

teenindamise kohustus erakorralise meetmena vastavalt ÜTS §-le 22 haldusaktiga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti andmise

ajal oli vastustajal õiguspäraselt toimides võimalik jõuda tulemuseni, et alates 1. aprillist 2016

jätkab reisijateveo teenuse osutamist Võru maakonna bussiliinidel AS SEBE, kui ka selleni, et

teenust osutab AS Hansa Bussiliinid. Ringkonnakohus muudab siinjuures 21. märtsi 2016

määruses asjas nr 3-16-323 väljendatud seisukohta, et otselepingu sõlmimine ÜTS § 21 lg 3 p 2

alusel AS-ga Hansa Bussiliinid on välistatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangute

tõttu.

32. Tulenevalt ÜTS § 21 lg-st 4 on lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud juhtudele lubatud otselepingu

sõlmimine piiratud kilometraažiks. ÜTS § 21 lg 5 järgi ei ole lubatud otselepingu

sõlmimine vedajaga, kellega pädeval asutusel on juba avaliku teenuse osutamise leping,

välja arvatud EÜ määruse nr 1370/2007 artikli 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud juhtudel.

Määrava tähendusega on sätetes kasutatud mõisted „lisaks“ ja „välja arvatud“, osutades

sellele, et tegemist on siseriikliku õigusega kehtestatud täiendava võimalusega avaliku

teenuse otselepingu sõlmimiseks, mida EÜ määruses nr 1370/2007 sellisena sätestatud ei

ole.

EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 2 näeb ette võimaluse avaliku teenuse otselepingu

sõlmimiseks üksusega, kelle üle pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda

osakondade üle teostatava kontrolliga. Sama artikli viies lõige sätestab pädevale asutusele

võimaluse otselepingu sõlmimiseks teenuste osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks

olukorraks. Kuna ÜTS § 21 lg-s 3 on sätestatud meetmed juhuks, kui esineb teenuse katkemise

oht, siis nende meetmete rakendamisel ei kohaldu sama paragrahvi järgnevates lõigetes loetletud

piirangud otselepingu sõlmimiseks, kuna tegemist on EÜ määruse nr 1370/2007 art 5 lg 5

olukorraga. Ka 25. märtsil 2013 Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu

(404SE) seletuskirja kohaselt on ÜTS § 21 lg-te 4 ja 5 regulatsiooni eesmärk lisavõimalusena

lubada avaliku teenuse otselepingute sõlmimist olukorras, kus veomaht on väike, toetades

selliselt kohalikke väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Lõikes viis sätestatud piirang

peab aga välistama väikesemahuliste otselepingute kuritarvitamise liinide grupeerimise kaudu

hankekohustuse eiramiseks.

Seetõttu ka käesoleval juhul, vaatamata sellele, vastustaja on 26. augustil 2015 sõlminud

ASga Hansa Bussiliinid avaliku teenuse lepingu ning otselepinguga määratletud veoteenuse

maht ületab 200 000 kilomeetrit aastas, ei olnud välistatud otselepingu sõlmimine ASga Hansa

Bussiliinid eeldusel, et otselepingu sõlmimine on otsustatud kohases menetluses õiguspäraselt

ÜTS § 21 lg 3 tingimustele vastavalt.

Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu riigihangete seaduse § 69 lg-le 3, mille järgi on

lubatud hankelepingu muutmine, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud

hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise

korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Ei

saa välistada, et käesoleval juhul võivad asjaolud õigustada 15. oktoobril 2015 hankemenetluse

tulemusena sõlmitud avaliku teenuse lepingu muutmist.

33. Eeltoodud põhjustel on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamise vahetuks tagajärjeks ei ole kaebaja taotletava eesmärgi

saavutamine. Samuti ei saa vastavalt asjaoludele pidada ülekaalukalt tõenäoliseks

võimalust, et vastustaja toimingud selles olukorras tooks kaasa otselepingu sõlmimise

kaebajaga.

Samas möönab ringkonnakohus, et otselepingu perioodi (s.o kuni 30. september 2016,

võimalusega pikendada lepingut 2016. aasta lõpuni) ja haldusasja nr 3-16-639 eeldatavat kestust

silmas pidades on kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine jõustunud kohtulahendi kaudu

vähemalt raskendatud. Seetõttu peab ringkonnakohus siiski võimalikuks jaatada kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjena tuleb aga arvestada, et meetme rakendamisel

loodetud kasu kaebaja õiguste teostamisele ei pruugi saabuda.

34. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja huve avalike ja kolmandate

isikute huvidega kaaludes põhjendatult leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

ole õigustatud.

Kaebaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et kaebaja kahju temaga

otselepingu pikendamata jätmisest on eelkõige seotud tulu teenimise võimalusest ilmajäämisega.

Kaebaja väidetest ilmneb, et Võru maakonna bussiliinidel sõitjateveoteenuse osutamisel

osalenud AS SEBE töötajatega on valdavas enamuses töölepingud lõpetatud ja suur osa neist on

asunud tööle ASs Hansa Bussiliinid. Kaebaja ei ole väitnud, et talle tekiks otsest kahju teenuse

osutamiseks vajalike busside olemasolu või teenindusbaasi ülalpidamise tõttu. Asjaoludest saab

järeldada, et kaebaja on oma tegevuse korraldamisel arvestanud sõitjateveoteenuse lõpetamisega

ning võtnud meetmeid selle majanduslikult kahjuliku mõju vältimiseks. Samas tuleb tõdeda, et

kaebuse rahuldamise korral tõenäoliselt ei oleks võimalik kaebaja õiguste rikkumist kõrvaldada

ning tegelikult kasutatavaks õiguskaitsevahendiks saab olla üksnes kahju hüvitamise nõude

esitamine. Viimane on aga kaebaja jaoks koormav, kuna tal tuleb tõendada tekkinud kahju suurus

ning selle seos vastustaja tegevusega. Kohtupraktika ei soosi aga saamata jäänud tulu hüvitamist,

mistõttu ei ole ka kahju hüvitamise kaudu tagatud kaebaja asetamine olukorda, milles ta oleks

esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu.

35. Samas tuleb avalikku huvi sõitjateveoteenuse häireteta toimiseks pidada sedavõrd

kaalukaks, et see iseenesest õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.

Ringkonnakohtu hinnangul esineb tegelik oht avaliku huvi kahjustamiseks isegi juhul,

kui kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja osutatud viitajaga. Teenuse osutaja

vahetumine mõjutab paratamatult teenuse kvaliteeti. Kaebajaga otselepingu sõlmimise

ettenähtavaks tagajärjeks on aga teenuse osutaja teistkordne vahetumine suhteliselt

lühikese aja jooksul, kuna otselepingu perioodi lõppemisel tuleb teenuse osutamine taas

AS-le Hansa Bussiliinid üle anda. Vaatamata kaebaja sellekohasele kinnitusele ei saa

siiski olla täit kindlust selles, et kaebaja on enda nimetatud 15-päevase tähtaja möödudes

valmis nõuetekohast teenust osutama. Näiteks ei saa olla kindlust, et kaebaja saab tööle

võtta käesoleval ajal AS-s Hansa Bussiliinid töötavad bussijuhid. Olukorras, kus on ette

näha vajadus bussijuhtide uuesti palkamiseks juba vähem kui viie kuu pärast, ei ole

välistatud, et AS Hansa Bussiliinid rakendab vähemalt osa bussijuhte suvekuudel teistes

ülesannetes ega lõpeta nendega töölepinguid. Ka ei saa täiesti ebaoluliseks pidada

asjaolu, et 18. märtsil 2016 toimunud tehniline kontroll tuvastas kaebaja bussidel olulises

osas tehniliste nõuete rikkumisi, millest osa oli ka sellise iseloomuga, mis võivad vahetult

mõjutada liiklusohutust. Seetõttu puudub alus eeldada, et AS SEBE pakuks AS-ga Hansa

Bussiliinid võrreldes parema kvaliteediga sõitjateveoteenust. ASl SEBE on

sõitjateveoteenuse osutamisel Võru maakonnas küll pikaajaline kogemus, kuid

käesolevaks ajaks on oluline osa seda kogemust kandvaid töötajaid ettevõttest lahkunud.

Seega on praeguseks kujunenud situatsioon, kus sõitjateveoteenuse üleandmisel kaebajale

saaks eitada ohtu teenuse kvaliteedi, kaasa arvatud teenuse toimekindluse, languseks

üksnes juhul, kui kaebajal õnnestub üheaegselt täita mitu olulist tingimust. Kusjuures osa

tingimusi (näiteks töötajate värbamine) ei sõltu ainuüksi kaebajast. Seetõttu tuleb pidada

tõenäoliseks, et juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lõpptulemusena viiks

kaebaja määramiseni avaliku teenuse osutajaks, tooks see ühtlasi kaasa teenuse kvaliteedi

kahjustamise. Tõenäosus teenuse kvaliteedi kahjustamiseks oleks seda suurem, mida

vähem aega on kaebajal sõitjateveoteenuse osutamiseks valmistumiseks.

36. Vaidlust ei ole ka selles, et AS Hansa Bussiliinid on teinud kulutusi

sõitjateveoteenuse osutamiseks Võru maakonnas. Muu hulgas on kolmas isik sõlminud

töölepingud bussijuhtide ja abipersonaliga ning kasutuslepingud remondibaasi ja parkla

kasutamiseks. Ei ole alust eeldada, et ka sõitajateveoteenuse osutamise (ajutisel)

lõpetamisel oleks kolmandal isikul võimalik täiendavate kuludeta võetud lepingulistest

kohustustest vabaneda, säilitades samal ajal võimekuse sõitjateveoteenuse osutamiseks

2016. aasta sügisel. Samuti tuleb jaatada esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjulikku

mõju kolmanda isiku töötajatele, kuna töö jätkumine ei ole nende jaoks tagatud. Viimane

omakorda võib tingida selle, et osa töötajatest otsustab muu töö või muus asukohas töö

kasuks, raskendades selliselt personali palkamist nii kaebaja kui hiljem ka kolmanda

isiku jaoks.

Eelnevalt selgitas ringkonnakohus, miks ei saa välistada õiguspärast võimalust kolmandale isiku

poolt sõitjateveoteenuse osutamiseks alates 1. aprillist 2016. Samadel põhjustel ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks heita AS-le Hansa Bussiliinid ette teadlikult õigusvastasesse

õigussuhtesse astumist otselepingu sõlmimisel. Kolmas isik pidi otsuse otselepingu sõlmimise

või sellest keeldumise kohta tegema piiratud ajaressursi tingimustes. Seepärast isegi juhul, kui

hiljem kohtumenetluses ilmneb, et vastustaja tegevus otselepingu sõlmimisel ei olnud

õiguspärane, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel alust pidada kolmandat isikut

lepingu kehtivuse riisiko kandjaks ja tema huve käesoleval ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise

otsustamisel arvesse mitte võtta.

37. Sõitjateveoteenuse hind on avaliku teenuse lepingu sõlmimisel avaliku huvi

seisukohast kahtlemata oluline. Majandusliku efektiivsuse argumenti otselepingu

sõlmimisel rõhutab ka ÜTS § 21 lg 3, nähes ette kohustuse valida majanduslikult

soodsam võimalus. Kaebaja pakutud liinikilomeetri hind 1,328 ei erine aga AS Hansa

Bussiliinid pakutud liinikilomeetri hinnast 1,346 sedavõrd oluliselt, et ainuüksi sellel

põhjusel jaatada avalikku huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastustaja tegevuse

õiguspärasusele AS-ga Hansa Bussiliinid otselepingu sõlmimisel, muu hulgas

majandusliku efektiivsuse kriteeriumi järgimisel, saab hinnangu anda asja sisulisel

lahendamisel.

38. Eeltoodu alusel jääb AS SEBE määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4.

aprilli 2016 määrus muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt