3-15-1209/64 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

03.05.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1209

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus advokaadile helistamise

takistamisega Viru Vangla poolt tekitatud 15 000 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta A. Pokrase apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.06.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Pokras esitas 24.11.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta

palus tunnistada õigusvastaseks vanglateenistuse ametnike tegevus advokaadile

helistamise takistamisel ning hüvitada seeläbi tekitatud 10 000 euro suurune

mittevaraline kahju. A. Pokras väitis, et ajavahemikul 26.07.-10.08.2014 jätsid

valvurid ta ilma vajaliku juriidilise abi saamise võimalusest, sest ei lubanud helistada

advokaat K. Suvalovale, keda saab kätte üksnes õhtusel ajal või puhkepäeviti. A.

Pokras esitas 25.02.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et tema

13.08.2013 riigi õigusabi taotlus kriminaalasjas nr 1-14-6774 jäeti rahuldamata ja

kriminaalasi lõpetati, mille põhjuseks oli advokaadi ja juriidilise abi puudumine. A.

Pokrase väitel esitas ta 03.08.2014 täpsustuse haldusasjas nr 3-14-47 advokaadiga

konsulteerimata, misjärel tema apellatsioonkaebus tagastati. A. Pokras väitis, et

10.08.2014 kirjutas ta kaebuse haldusasjas nr 3-14-51744 advokaadiga

konsulteerimata ning edaspidiselt jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Veel märkis

A. Pokras, et 10.08.2014 esitas ta apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-13-2089

advokaadiga konsulteerimata ja juriidilise abita, kuna tal ei lastud viimasele helistada.

A. Pokras märkis, et kriminaalasjas nr 1-14-9679 keelduti talle riigi õigusabi

andmisest.

2. Viru Vangla jättis 08.04.2015. a otsusega nr 6-16/298-8 A. Pokrase kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tuvastas, et A. Pokras on esitanud telefoni

kasutamise taotlused 31.07.2014 ja 01.08.2014, kuid ülejäänud kahjuhüvitise nõudes

nimetatud kuupäevadel kinnipeetav telefoni kasutamise taotlusi advokaadile

helistamiseks esitanud ei ole. Vangla hinnangul peaspetsialisti H. Targa õiend tõendab,

et alates 17.07.2015 tühistati helistamise piiramine ning võimaldati taas

kinnipeetavatel helistada ka nädalavahetustel ja pühadel. Vangla märkis, et

kinnipeeturegistri andmete põhjal ei ole kinnipeetav 01.08.2014 ega 02.08.2014

helistamisi teostanud, mööndes, et kuivõrd aset leidnud sündmusest on kahju

hüvitamise taotluse lahendamise ajaks möödunud rohkem kui pool aastat, ei ole

vanglal võimalust tuvastada ka vastupidist, et kinnipeetav ei kasutanud omal soovil

helistamisvõimalust või ei võetud telefonikõne vastu, mistõttu tuleb lähtuda

kinnipeetava poolt esitatud väitest, et tal puudus 01.08.2014 ja 02.08.2014 telefoni

kasutamise võimalus. Vangla märkis, et kinnipeetav ei ole taotlustes avaldanud soovi

01.08.2014 ja 02.08.2014 advokaat K. Suvalovale helistamiseks ning tal oli võimalus

suhelda 31.07.2014 telefonitsi advokaat K. Koogaga, seega oli kinnipeetavale tagatud

helistamise võimalus mõistlikul määral. Vangla vabandas kinnipeetava ees võimaliku

eksimuse pärast, kuid leidis, et vabandus on piisav hüvitis.

3. A. Pokras esitas 07.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 08.04.2015. a vastus nr 6-16/298-8 ja

vanglaametnike tegevus ning mõista advokaadile helistamise takistamisega tekitatud

mittevaralise kahju eest välja 15 000 euro suurune hüvitis.

Kaebaja väitel on kõik faktid ja põhjendused kohtueelses menetluses esitatud, kuid lisas

täiendavalt, et alates 26.07.2014 keelasid vanglaametnikud kaebajal teha kõnesid oma

advokaadile K. Suvalovale puhkepäevadel ja tööpäevadel pärast kella 17 ning seda kuni 2014.

a novembrini. Kaebaja väitel 2014. a augustikuus keeldusid valvurid võtmast vastu tema

avaldusi advokaadile helistamiseks või viskasid need ära ning hakkasid teda piinama, peksma,

solvama ja tema inimväärikust alandama. Kaebaja märkis, et vabandusi pole talle tarvis ning

ta soovib süüdlaste karistamist ja hüvitise summa nende töötasust maha arvamist. Kaebaja

märkis, et K. Kooga ei ole tema advokaat, kellele ta helistas küsimuses, mis ei puuduta

juriidilist abi, ning tema advokaat on K. Suvalova, kellele ei lubatud tal mitu kuud helistada.

4. A. Pokras esitas 17.07.2015 avalduse, milles ta väitis, et kuna on perioodil

31.07.10.11.2014 esitanud palju avaldusi helistamiseks advokaat K. Suvalova

telefoninumbrile, teeb ta järelduse, et vangla ei anna nende koopiaid ametnike

tegevuse varjamiseks kohtule ettekavatsetult või on need hävitanud.

5. Tartu Halduskohus jättis 31.07.2015. a otsusega A. Pokrase kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) Vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamine on vangistusseaduse § 148 kohaselt vastava

ametniku ametisse nimetamise õigust omava ametiisiku või justiitsministri pädevuses.

2

Halduskohtule ei ole seadusandja vastavat õigust andnud ega ka antud õigust kellegi

kriminaalvastutusele võtmiseks ega kriminaalkorras karistamiseks. Seetõttu jäävad

tähelepanuta kaebaja väited, mis viitavad ametnike süütetegudele ja nende karistamise

soovile.

2) Kaebaja on kohtueelses nõudes nimetatud ajavahemikul vormistanud kaks taotlust, milles

soovis advokaat K. Koogale helistamist 01.08.2014 ja 02.08.2014. Miski kohtule esitatust ei

kinnita, et oli olemas taotlus, milles ta soovis helistamist advokaat K. Suvalovale. Kuna

taotlustel oli piisavalt ruumi, et märkida mõlemale advokaadile helistamise soov, ei ole

usutav, et samade kuupäevade kohta kirjutas ta veel teisedki taotlused, mis visati ametnike

poolt ära. Samuti ei kinnita miski kohtule esitatust soovi helistada advokaadile 10.08.2014.

3) Kohtute infosüsteemi vahendusel kättesaadavatest materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks

olnud enda palgatud või riigi poolt määratud advokaati. Haldusasjas nr 3-14-47 ei tagastatud

apellatsioonkaebust selles esinenud vigade pärast, vaid seetõttu, et kaebaja ei tasunud kohtu

poolt määratud tähtajaks riigilõivu. Haldusasjas nr 3-14-51744 halduskohtu 12.12.2014. a

otsusest nähtuvalt jäi kaebus rahuldamata selle sisulise põhjendamatuse tõttu, mitte seetõttu,

et kaebaja ei osanud seda ilma advokaadi abita õiguslikult põhjendada. Haldusasjas nr 3-13-

2089 on kaebaja apellatsioonkaebus 09.09.2014. a määrusega menetlusse võetud ning ei

nähtu, et ringkonnakohus oleks seda puudulikuks pidanud. Kriminaalasjades nr 1-14-6774 ja

1-14-9679 on kaebaja esitanud taotlused, milles soovis rahaliste vahendite puudumise tõttu

saada advokaat riigi kulul, kuid need jättis ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et tema

võimalused oma õiguste kaitseks on vähesed. Viimatinimetatud asjas ei määranud

edasikaebamise perspektiivituse tõttu riigi poolset õigusabi ka Riigikohus.

4) Vastustaja väidetel pole kaebaja 01.08.2014 ja 02.08.2014 advokaadile helistanud, kuid

kõnede mitteteostamise põhjust pole enam võimalik kindlaks teha. Seega võis kaebaja vastav

seadusest tulenev õigus küll piiratud olla, kuid vastustaja süüd selles ei saa enam kindlaks

teha. Isegi juhul, kui õnnestuks tuvastada vastustaja süüline õigusvastane käitumine avaliku

võimu teostamisel, poleks see küllaldane alus kaebuse rahuldamiseks, sest helistamise

mittevõimaldamine ei kvalifitseeru ühegi rahas hüvitatava mittevaralise kahju tekkimise juhu alla. Õigusaktidega

ettenähtud helistamisvõimaluse piiramine võib vanglas viibivale isikule olla ebamugav ja ka hingelisi üleelamisi

põhjustada, kuid sellega ei võeta temalt vabadust, ei alandata väärikust, kahjustata tervist, rikuta kodu või eraelu

puutumatust ega sõnumi saladust ning ei teotata au või head nime. Kaebuse nõude kohta kohtueelses menetluses

koostatud otsuses on vangla kaebaja ees toimunu pärast vabandanud. Riigikohus on leidnud, et väiksema

intensiivsusega rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. See seisukoht on kohane ka

käesolevas asjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. A. Pokras esitas 30.08.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 31.07.2015. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus ei olnud sõltumatu ja erapooletu ning rikkus kohtumenetluse normi ja hindas

ebaõigesti tõendeid, kaitstes vaid vastustaja huvisid. Vastustaja ei ole esitanud kohtule

julgeolekuosakonna peaspetsialisti H. Targa 08.01.2015. a kirja, millele viitab vastuses

kaebusele, kuigi kohus 26.06.2015. a määruse p 5 kohaselt kohustas vastustajat esitama

kohtule tõendid. Kohus sai vanglalt välja nõuda kaebaja poolt läbirääkimisseadme kaudu

tehtud kõnede salvestused kaebuses toodud kuupäevadel. Kuna kaebajalt võeti võimalus

pidada sidet advokaadiga, oli ta sunnitud taotlema kohtult riigi õigusabi andmist, kuid seda ei

antud. Pärast advokaadile helistamise võimaluse äravõtmist hakkasid valvurid kaebajat

piinama, peksma ja solvama, mille fikseerinud videosalvestisi on vangla ja prokuratuur

keeldunud kaebajale väljastamast. Vangla jättis kaebaja ettekavatsetult advokaadile

helistamise võimalusest ilma, et takistada vangla vastu alustatud kriminaal- ja haldusasjade

uurimist ning varjata tõendeid vanglaametnike süü kohta.

3

2) Vangla ega kohus ei ole andnud kaebajale vangla vastuväidete tõlget vene keeles ja kohus

ei ole talle edastatud infot vangla poolt kohtule esitatud dokumentide kohta ega nende

dokumentide koopiaid, millega vangla ja kohus rikkusid kaebaja õigusi ning Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 13 ja 14, diskrimineerides

kaebajat keeleliselt ja vähemusrahvustesse kuuluvuse tõttu ning võtsid kaebajalt võimaluse

esitada oma väited ja põhjendused vangla vastuväidetele. Valvurid ja kontakttöötajad

keelduvad talle dokumente tõlkimast, kuid raha tõlkimise jaoks tal ei ole.

3) Kaebaja advokaat on K. Suvalova, mitte K. Kooga. K. Suvalovale helistamise

võimaldamiseks esitatud avaldused viskasid valvurid minema või jättis vangla need kohtule

esitamata eesmärgiga varjata tõendeid.

7. Viru Vangla esitas 21.09.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.07.2015. a otsus muutmata.

Vastustaja on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ning

apellatsioonkaebusest ei tulene põhjendusi, mis tingiks nimetatud otsuse muutmise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse (p-d 4-10) põhjendustega ega pea HKMS § 201

lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.

9. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited vanglaametnike

poolse piinamise, julma kohtlemise, peksmise, solvamise ja valvekaamerate videosalvestiste

väljastamata jätmise kohta, samuti vangla vastuväidete ja dokumentide tõlkimata jätmise ning

riigi õigusabi andmata jätmise kohta, kuna kaebaja nimetatud väited ei seondu käesoleva

vaidluse esemega, milleks on kaebajale mittevaralise kahju hüvitamine sel alusel, et talle ei

võimaldatud 2014. aasta augustis (täpsemalt 01.03.08.2014 ja 10.08.2014) advokaat

K. Suvalovale telefoni teel helistada. Vastuseks käesoleva vaidluse esemega seotud

apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgnevat.

10. JVO peaspetsialist H. Targa 08.01.2015. a õiendi (tl 29) alusel loeb ringkonnakohus

tõendatuks, et vaidlusalusel perioodil ei lubatud kinnipeetavatel nädalavahetustel, riigipühadel

ja tööpäevadel peale kella 17.00 kaitsjatele, advokaatidele ja esindajatele helistada.

VangS § 28 lg 2 ls 2 järgi on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist

esindajaga keelatud, mistõttu on õiendist nähtuv keeld helistamise õigust kasutada sooviva

kinnipeetava õigusi riivav. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas piisavalt tõendatud

kaebaja väide selle kohta, et kaebaja taotles ning vangla õigusvastaselt ei võimaldanud

kaebajal vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märgitud kuupäevadel advokaat K.

Suvalovale helistada.

11. Kaebaja ning halduskohus on vangla õigusvastast tegevust puudutava kaebaja väite

kontrollimisel tuginenud kaebaja telefoni kasutamise taotlustele (tl 47), mis kaebaja soovi,

helistada 2014. a augustis nimelt advokaat K. Suvalovale, ei kinnita. Halduskohtule esitatud

31.07.2014. a ja 01.08.2014. a telefoni kasutamise taotlustest nimelt nähtub, et kaebaja on

soovinud helistada advokaat K. Koogale, mitte K. Suvalovale, kusjuures kinnipeeturegistri

andmetele tuginedes ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja helistas advokaat K. Koogale juba

esimesel taotlusel märgitud kuupäeval 31.07.2014 (vt vangla vastus halduskohtule, tl 45p).

12. Kaebaja väitel kõrvaldas vangla kaebaja avaldused advokaat K. Suvalovale helistamiseks

4

tõendite varjamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kuna

mõlemal taotlusel oli piisavalt ruumi, et märkida sinna ka advokaat K. Suvalovale helistamise

soov, olnuks usutav, kui kaebaja märkinuks avaldustele ka viimasele helistamise soovi.

Eluliselt vähem usutav on, et kaebaja koostas samadel kuupäevadel veel teisedki taotlused K.

Suvalovale helistamiseks, mida vangla mingil põhjusel ei säilitanud.

13. Advokaat K. Suvalova kinnitusel oli ta A. Pokrase kaitsjaks Harju Maakohtu 01.02.2013.

a otsusega lõppenud kriminaalasjas ning kaebaja pöördus K. Suvalova poole telefoni teel

korduvalt ka pärast seda õigusalaste konsultatsioonide saamiseks. Poolte kokkuleppe kohaselt

pidi A. Pokras K. Suvalovale helistama pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetustel. Samas ei

suutnud K. Suvalova meenutada, kas A. Pokras võttis temaga ühendust ka ajavahemikus juuli

kuni november 2014 (vt K. Suvalova vastus ringkonnakohtu kohtunõudele, tl 113).

14. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei saa advokaat K. Suvalova vastusest tulenevalt

täielikult välistada kaebaja soovi, helistada vaidlusalustel kuupäevadel (neist 02.08.2014 on

laupäev ning 03.08.2014 ja 10.08.2014 pühapäevad) K. Suvalovale, saab seda kaebaja telefoni

kasutamise taotlustele ning neis märgitud andmetele tuginedes pidada siiski ebatõenäoliseks,

kusjuures kaebaja väidete ebausutavust suurendab asjaolu, et K. Suvalova vastava perioodi

kohta midagi konkreetset ei mäletanud ning advokaadi ja kaebaja tihedamast suhtlusest oli

pärast Harju Maakohtu 01.02.2013. a otsust selleks ajaks möödunud juba ca 1,5 aastat.

15. Advokaat K. Suvalova on vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele muu hulgas selgitanud,

et ajavahemikus 2014. a juuli kuni november ei olnud tema kaebaja esindajaks üheski

kohtuasjas (tl 113). Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus nimelt K. Suvalovaga telefoni teel

ühenduse võtmiseks. Arvestades ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik rääkida juba 31.07.2014

telefoni teel advokaat K. Koogaga ning kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas tal nimetatud

advokaadilt õigusalast konsultatsiooni saamast ja miks märkis ta taotlustele advokaatidest

vaid K. Kooga, kuid mitte K. Suvalova nime, leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud,

et kaebaja esitas vanglale lisaks 31.07.2014. a ja 01.08.2014. a taotlustele veel täiendavaid

taotlusi, milles soovis helistada advokaat K. Suvalovale. Kuna ringkonnakohtul ei ole

eeltoodust tulenevalt võimalik tuvastada, et kaebaja oleks taotlenud vanglalt K. Suvalovale

helistamist kuupäevadel 01.03.08.2014 ja 10.08.2014, ei ole kaebaja väidetud kahju

hüvitamise nõude alus ning vastustaja õigusvastane tegu kui kahju hüvitamise nõude põhiline

eeldus asjas tõendatud.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31.07.2015. a otsus muutmata. Kuna kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud, jääb kaebaja riigilõiv

apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

5