3-15-601/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-601

Haldusasi

Andri Ladevi kaebus Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andri Ladevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andri Ladev

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Andri Ladevi apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andri Ladev esitas 11. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles

soovis, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebajale tema soovitud õigusakte. Kaebaja

selgitas, et tal ei ole võimalik seadusi laenutada Tartu Vangla raamatukogust ning Tartu Vangla

õigusaktide väljatrükke ei väljasta. Kaebaja lisas, et arvutit kasutada tema ei oska ning arvuti

vahendusel õigusaktidega tutvumisel on ajaline piirang, mistõttu ei jõua ta seadusi piisava

põhjalikkusega läbi lugeda ning vajalikke märkmeid teha.

2. Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata

Halduskohus märkis, et kaebajal on õigusaktidega võimalik tutvuda vanglateenistuse poolt

selleks kohandatud arvutites ja seda võimalust on kaebaja regulaarselt kasutanud. Samuti saab

mõnda õigusakti laenutada Tartu Vangla raamatukogu vahendusel. Vastustaja on selgitanud

kaebajale, et kui ta soovib seadustest isiklikke eksemplare, on neid finantsvahendite olemasolul

võimalik tellida.

Halduskohus viitas, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3 kohaselt võib teabenõude

täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu

teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi. Kaebaja soovis väljatrükki Tartu Vangla kodukorrast (umbes 59

lk), haldusmenetluse seadusest (umbes 25 lk) ja vangistusseadusest (umbes 60 lk), mis

kahtlemata nõuab halduskohtu hinnangul põhjendamatult suuri ajalisi ja materiaalseid ressursse.

Kaebajale on antud võimalus elektrooniliselt õigusaktidega tutvuda ja see on halduskohtu

hinnangul sobivam ning vähem kulutusi põhjustav võimalus, kuna õigusaktid muutuvad sageli.

Samuti sätestab AvTS § 22, et kui taotletud teave on avalikustatud, võib teabevaldaja teavet

väljastamata teatada sellest teabenõudjale. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on väljaspool

kahtlust, et kaebajale on olnud kogu aeg teada, et õigusaktid on elektrooniliselt avalikustatud

ning VangS § 311 alusel kaebajale kättesaadavad ning Tartu Vangla ei ole seda ka kaebaja eest

varjanud. Vastupidi, asjas on tõendatud, et A. Ladev käib sageli õigusaktidega elektrooniliselt

tutvumas.

Halduskohus märkis, et vastustaja on tõendanud, et kaebaja kasutas 2015. aasta esimeses

kvartalis arvutit õigusaktidega tutvumiseks 6 korda iga kord vähemalt 50 minuti vältel.

Halduskohtu hinnangul oli sellega kaebajale tagatud minimaalselt vajalik võimalus

õigusaktidega tutvumiseks, seda enam, et kaebaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis viitaksid

tungivale vajadusele saada paremat juurdepääsu õigusaktidele. Halduskohus nentis, et mõnel

juhul võib tõepoolest olla õigusaktide tutvumiseks vajalik enam kui 50 minutit, kuid seda aitab

leevendada võimalus käia õigusaktidega tutvumas regulaarselt. Samuti on reeglina võimalik nii

haldus- kui kohtumenetlustes oma avaldusi täiendada, mistõttu ei saa õigusaktidega

elektrooniliselt tutvumise korraldus reeglina tingida avalduste esitamise tähtaegade ületamist.

Halduskohus asus seisukohale, et kuigi kaebaja on menetluses ka väitnud, et ei oska arvutit

kasutada, nähtub tema teistest avaldustest ja kohtuistungil väidetust, et ta on siiski suutnud arvuti

vahendusel õigusakte leida. Arvestades seda ning võttes arvesse, et elektroonilisest Riigi

Teatajast õigusaktide leidmiseks piisab selle nime sisestamisest avalehel olevasse otsinguvälja, ei

pidanud halduskohus seda kaebaja väidet usutavaks.

Samuti märkis halduskohus, et kohtute infosüsteemi andmetel alustas A. Ladev 2015. aasta

esimese poolaasta jooksul 11 uut kohtuasja esimese astme kohtutes. Seega on halduskohtu

hinnangul kaebaja väited kaebeõiguse piiramisest kohatud, kuivõrd A. Ladev kasutab keskmise

kodaniku või ka kinnipeetavaga võrreldes kaebeõigust äärmiselt intensiivselt. Eeltoodust

tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et Tartu Vanglal ei ole kohustust A. Ladevile õigusakte

välja printida, kuna tal võimaldatakse õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda elektrooniliselt.

Halduskohus asus sellele seisukohale ühtviisi nii Tartu Vangla kodukorda puudutavas osas, mille

puhul on Tartu Vangla AvTS § 5 mõttes teabevaldaja, kui ka muude õigusaktide osas, mille puhul

peab Tartu Vangla tagama oma kinnipeetavatele võimaluse ametlikult avaldatud õigusaktidega

tutvumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. A. Ladev esitas 28. juulil 2015 apellatsioonkaebuse, milles märgib, et vastustaja poolt

kohtule esitatud väide, et kaebajale on selgitatud õigusaktide laenutamise võimalikkust, on

ebaõige. Kaebaja lisas, et tal ei ole rahalisi vahendeid, et tellida endale õigusakte. Kaebaja

märgib täiendavalt, et tal ei ole võimalik kaebust vormistada, kuna 50 minuti jooksul ei ole

võimalik lugeda läbi umbes 150 lehekülge teksti. Eeltoodut arvestades on vastustaja piiranud

kaebaja kaebeõigust, kuna kaebajal ei ole võimalik lisada kaebusele norme, mida vastustaja on

rikkunud.

4. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Tartu Vangla jäi oma seisukoha juurde, et A. Ladevil on soovitud õigusaktidega võimalik tutvuda

spetsiaalselt kohandatud arvutites. Tartu Vangla raamatukogust on võimalik laenutada Tartu

Vangla kodukorda, kodukorra seletuskirja, vangistusseaduse kommentaare ning Euroopa

Vanglareeglistikku. Viimase on kaebaja 25. veebruaril 2015 raamatukogust ka laenutanud.

Vastustaja lisas, et vangistust puudutavad õigusaktid on olemas ka elusektsioonides, millega

tutvuda soovimise korral peab kinnipeetav ametniku poole pöörduma.

2

Vastustaja on sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et 50 minutit on arvutis olevate õigusaktidega

tutvumiseks piisav. Tartu Vangla ei ole piiranud A. Ladevi kaebeõigust, sest kaebaja on aktiivselt

esitanud pöördumisi nii vanglale kui ka kohtutele.

5. Tartu Vangla esitas 9. märtsil 2016 ringkonnakohtule teavituse A. Ladevi vabanemisest

8. märtsil 2016 seoses karistuse ärakandmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Ladevi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 3. juuli 2015. a

otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 sätestab, et kui § 187 lõikes 3

sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut

arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmiseks HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Halduskohtule esitatud

kaebuse nõue oli suunatud eelkõige sellele, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama

kaebajale tema soovitud õigusakte. Kuna kaebaja viibib alates 8. märtsist 2016 vabaduses

ja kinnipeetavat puudutav regulatsioon ei saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam

mingit mõju avaldada, siis on kaebuses esitatud kohustamisnõue muutunud ainetuks.

Kuna kaebaja on vabanenud, siis ei ole lubatav ka kohustamiskaebuse muutmine

tuvastamiskaebuseks. Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetav on vabanenud, siis

tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei saa aidata kaasa kaebaja kui

kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu 28. mai 2015. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Samuti ei annaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus praegusel juhul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus

oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seda eelkõige põhjusel, et käesoleva haldusasja

materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks vangla tegevusega mingisugust kahju tekkinud.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus A. Ladevi

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

3