3-16-825/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-16-825 Määruse kuupäev 03.05.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt kambri tingimuste ja käeraudade kasutamisega

Resolutsioon

1. Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-16-825;

2. Jätta kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata;

3. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.04.2016 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku N.L. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja 27.04.2016 kambrisse nr 1166, mille tingimused olid väärikust alandavad ja tekitasid kahju kaebaja tervisele. Kaebajal puudus kambris juurdepääs joogiveele, kambri väiksuse tõttu ei olnud võimalik seal liikuda, värske õhu juurdepääs ei olnud tagatud, laes oli videokaamera, ukseaken oli avatud ööpäevaringselt, valgustus ei olnud piisav, metallmööblil ei olnud võimalik istuda, kambris oli külm ja kellegagi ei olnud rääkida. Kaebaja palus koheselt lõpetada enda piinamine.

Lisaks kirjutab kaebaja, et ta on haige inimene, tal esinevad mitmed terviseprobleemid. Pärast seda, kui ta viskas vanglaametnikke veekruusist veega, tungiti tema kambrisse, teda peksti ja lohistati käeraudades teise kambrisse, tekitades piinavat valu. Kaebaja palub kohustada personali lõpetama vigastuste tekitamine käeraudadega ja esitab samasisulise esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Lisaks palub N. L. käeraudadega vigastuste tekitamise eest välja mõista rahalise kompensatsiooni.

Kaebuse juurde on N. L. lisanud Tartu Vangla 27.04.2016 käskkirja nr 6-1/423, millega on täiendava julgeolekuabinõuna otsustatud alates 27.04.2016 kaebaja suhtes ohjeldusmeetmena kasutada käeraudu tema viibimisel väljaspool elukambrit (v.a vangistusseaduse § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja ametnike sisenemisel kambrisse.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kaebusest saab järeldada, et N. L. ei ole rahul kambri nr 1166 tingimustega ning soovib seetõttu esitada kahjunõude. Lisaks on kaebuses esitatud kahjunõue seonduvalt N. L. käeraudadega vigastuste tekitamise eest. Kahjunõude kõrval on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis seisneb selles, et vanglat tuleks kohustada lõpetama kaebajale käeraudadega vigastuste tekitamine ja tema piinamine kambris nr 1166. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja sooviks on ka Tartu Vangla 27.04.2016 käskkirja nr 6-1/423 tühistamine, kuna viidatud käskkirjaga kohaldati tema suhtes täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist.

3. Kohus on seisukohal, et N.L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sarnane regulatsiooni kahjunõude esitamisel kohtule on sätestatud VangS § 11 lg-s 8. Seega tuleb enne kohtule tühistamisnõude, kohustamisnõude ja kahju hüvitamise nõude esitamist läbida VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kaebaja ei ole viidanud sellele, et tal oleks kohtule esitatud nõuetes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Arvestades sündmuste toimumise aega ja kohtule kaebuse esitamise aega, oleks see ka ebatõenäoline. N. L. märgib ka ise kaebuses, et vaiet ei ole ta esitanud, sest sellel ei ole mõtet. Lisaks nähtub vangla 02.05.2016 vastusest kohtu päringule, et N. L. ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vaiet ega kahjunõuet vanglale esitanud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebajal on käesolevas asjas esitatud nõuetes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on kaebuses esitatud nõuetes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole N.L. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

4. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse osas märgib kohus, et kuna N. L. kaebus kuulub tagastamisele, siis tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus jätta läbi vaatamata

HKMS § 55 lg 2 alusel. Lisaks ei oleks taotlus ka lubatav, kuna kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet (HKMS § 249 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik