2-16-4423/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Kristi Rickberg Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4423 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver (Civilis Õigusbüroo OÜ, e-post jurist@itm.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja lepinguline esindaja: Ingrid Proos (Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ, e-post ingirdproos7@gmail.com). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Placet Group OÜ hagis XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Tagastada riigilõiv (viiskümmend) eurot XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Välja mõista Placet Group OÜ-lt XXXkasuks menetluskulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord

5. Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. 15.04.2016 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kostja esitas 19.04.2016 enda seisukoha, milles ei vaidle vastu loobumise taotlusele, kuid taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 240 eurot. Kohus edastas kostja menetluskulude väljamõistmise avalduse hagejale seisukoha esitamiseks, kuid hageja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ei avaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasja lõpplahendit teinud, on hagejal TsMS § 429 lg

1 alusel õigus hagist loobuda.

5. TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise, puuduvad.

6. Kohus selgitab, et TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

7. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud peale hagiavalduse esitamist.

8. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 240 eurot (koos käibemaksuga).

9. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiavaldusega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks 3 tundi (hagiavaldus tlk 2-5, kostja vastus tlk 33-36). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest.

10. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja esindaja on kostjale osutanud teenust kolme tunni hinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 3 tundi ning tunnihind 80 eurot (koos käibemaksuga), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud

240 eurot (koos käibemaksuga).

11. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 240 euro ulatuses.

12. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

13. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 tuleb hagejale tagastada riigilõiv 50 eurot XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik