4-15-7851/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2016.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-7851 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Lembi Looga Tõlk

J. K. Avalduse esitaja/sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliamet) Täitemenetluse läbiviija Maksuja Tolliamet Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: P.E

(isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 207 1, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada P.E-le Maksuja Tolliameti 06.02.2015.a otsusega väärteoasjas

nr 930015000302/2 määratud rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot arestiga 4 (neli) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb P.E ühendust võtta Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti A. M. , tel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx, a. @politsei.ee.

4. Selgitada P.E-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile,

süüdlasele ning Maksuja Tolliametile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

2 (3)

Maksuja Tolliamet esitas 23.09.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele P.E-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, edaspidi

maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri

06.02.2015.a trahviotsusega nr 930015000302/2 P.E-le (edaspidi võlgnik)

määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 06.02.2015.a. Võlgnikul on maksuhalduri ees 21.09.2015.a seisuga tasumata trahviotsuse nõue summas 160 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega.

Maksuhalduri andmetel võlgnik pangakontosid Eesti krediidiasutustes ei oma.

Maksukohustuslaste registri andmetel ei saa võlgnik ametlikku töötasu. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuuluvad järgmised sõidukid: 1993. aasta

xxxxxxxxxx, (registreerimismärgiga xxxxxx) ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx).

Maanteeameti avalike registriandmete päringust selgus, et sõidukitel puuduvad kehtivad liikluskindlustused. Maksuhalduri hinnangul ei ole rahatrahvi osas täitemenetluse algatamine

kohtutäituri poolt otstarbekas, kuna nii vanade sõidukite realiseerimine täitemenetluses on ebatõenäoline. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil

P.E kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi

tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Viis tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksukorralduse seaduse § 128 lg 4 kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksuja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud.

Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust

täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

3 (3)

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. P.E ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Maksu-

ja Tolliameti maksuhalduri kinnitusel kuulub P.E-le küll vara - kaks

mootorsõidukit, millel puuduvad kehtivad liikluskindlustused, kuid nii vanade sõidukite

realiseerimine täitemenetluses on ebatõenäoline.

P.E pangakontosid Eesti krediidiasutustes ei oma ning Maksukohustuslaste registri andmetel ei saa süüdlane ametlikku töötasu. Seetõttu on põhjendatud P.E-le määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. P.E-le on karistuseks määratud rahatrahv Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 40 trahviühikut, so 160 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 4 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et P.E tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt V™S § 207

1 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; V™S §-st 211.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik