1-16-1927/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. mai 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-1927 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. aprilli 2016.a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava T.O (ik XXX) apellatsioon menetluskulude väljamõistmise peale Prokurör Natalja Lebed Kaitsja Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

Jätta T.O apellatsioon Harju Maakohtu 14. aprilli 2016.a otsuse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohu

14. aprilli 2016 aasta otsusega kokkuleppemenetluses T.O s mõistis süüdi KarS § 199 lg.2 p.8,9 järgi ja karistas teda 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulise vangistusega, KarS § 213 lg.2 p.1 järgi ja karistas teda vangistusega 1 (üks) aasta, KarS § 4231 järgi ja karistas teda vangistusega 6(kuus) kuud. KarS § 64 lg.1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistis T.O-le 1(üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurenda mõistetud karistust eelmise 28.05.2015.a. s Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

(kahe) aasta ja 1(ühe) k

- 2 uu vangistuse

võrra, mõistes T.O-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. Tõkend vahistamine tühistas kohtuotsuse jõustumisel ja k iaristuse kandmise alguseks luges T.O kahtlustatavana kinnipidamise a s.o 06. oktoober 2015.a. ja

KrMS § 310 lg.1 alusel mõistis T.O-lt välja tsiviilhagid.

KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel luges menetluskuludeks: sundraha II astme kuriteo toimepanemise 645 € (kuussada nelikümmend viis eurot); advokaadi õigusabikulud vandeadvokaat Argo Küünemäele summas 432 € (nelisada kolmkümmend kaks eurot), erinevate ekspertiiside maksumus kokku 3050 eurot ) € (kolm tuhat viiskümmend KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest ekspertiiside teostamise kulud kokku summas 3050 eurot jättis riigi kanda, ülejäänud menetluskulud määras summas 1077 eurot

tasumisele kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele 89,75 eurot.

2.

Apellatsioonis ei nõustu T.O menetluskulude väljamõistmisega. Palub jätta menetluskulud riigi kanda. Kaitsjatasu on liialt suur summa . Kuna advokaat ei ole nii suure summa eest tööd teinud, palub summat vähendada või jätta osa tasu riigi kanda. Palub jätta menetluskulud riigi kanda kuna on maksejõuetu. Juhul kui ei ole võimalik menetluskulusid riigi kanda jätta palub ajatada tasumine kuni vabaneb vanglast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab

3 p 4 kohaselt KrMS § 318 lg kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki

2.

korral jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise . Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. T.O apellatsioonist ei nähtu ühtegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist.

5. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja samuti võimalikus menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus lg individualiseerimises (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-16).

6. 07.04.2016 aastal on süüdistatav T.O, tema kaitsja ja prokurör sõlminud kokkuleppe ( 7 kd. t.lk. 60-67). Kokkuleppes on muuhulgas eraldi punktina ära toodud kriminaalmenetlus kulud. Kokkuleppe kohaselt jäävad erinevate ekspertiiside tegemistega seotud kulud kogusummas 3050 eurot riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 144 eurot, seega kokku 789 eurot, b

jää süüdistatava kanda.

Samuti on kokku - leppes kirjas, et süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses kogusummas 789 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on süüdistatav olnud juba kokkuleppe sõlmimisel olnud teadlik, et osa menetluskulud jäävad riigi kanda, kuid osa menetluskuludest tuleb tal tasuda ja ta on nende tasumisega nõustunud. Siinjuures kolleegium peab vaid vajalikuks osutada, et menetluskulude koguulatuses riigi kanda jätmist seadus ette ei näe.

Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Seejuures õigust kokkuleppest loobuda, kuid kohtuistungi protokollist nähtuvalt on T.O vaid kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimisel selgitati talle õigusi, sõlmitud kokkulepe on arusaadav. Ei soovinud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid selgitada, kuid kinnitab, et sõlmis kokkuleppe vabal tahtel, keegi teda ei sundinud. Jääb kokkuleppe juurde. Ka kaitsja ja prokurör jäid kokkuleppe juurde.

Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele on kohus ka menetluskulud jätnud osaliselt riigi kanda ja osa menetluskulud süüdistatavalt välja mõistnud ning määranud ka vastavalt kokkuleppele nende tasumiseks 12 kuulise tähtaja.

7. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg , -s 4 loetletud

rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3 § ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata T.O .

(allkirjastatud digitaalselt)