Legislator Case Law & Legislation
2-12-3515/162 AI generated

2-12-3515/162 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-3515/162
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses oli Vladimir Nikitini (hageja) hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU (kostja) vastu küttekulu tasu kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis

Legislator headnote

AI generated

2-12-3515/162 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maakohus jättis

Keywords

AI generated
removal expenses mission, travel and accommodation expenses lack of financial resources unreasonableness of return to Afghanistan Nigerian asylum application proof of indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-3515

Tsiviilasi

Vladimir Nikitini hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47

NARVA-JÕESUU

vastu

küttekulu

tasu

kindlaksmääramiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Nikitini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

Vladimir

Nikitin

(isikukood: XXXXX); esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja

(kostja):

KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU (registrikood: 80266002); esindaja Irina

Kuzmina

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2015 määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

2. Vladimir Nikitini määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Teha

asjas

uus

määrus,

millega

rahuldada

KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning

mõista KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU

kasuks Vladimir Nikitinilt välja menetluskuluna lepingulise

esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 2880

(kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot (ilma

käibemaksuta).

4. Lugeda Viru Maakohtu 4. detsembri 2015 määruse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-

JÕESUU avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

4.2. Mõista Vladimir Nikitinilt välja KORTERIÜHISTU

POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks menetluskuluna

lepingulise

esindaja

kulu

maa-

ja

ringkonnakohtu

menetluses

2880

(kaks

tuhat

kaheksasada

kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta).

4.3. Mõista Vladimir Nikitinilt välja KORTERIÜHISTU

POSKA

NARVA-JÕESUU

kasuks

välja

viivis

menetluskuludelt (2880 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud

määras

alates

käesoleva

kohtumääruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Vladimir Nikitini (hageja) hagi KORTERIÜHISTU POSKA

47 NARVA-JÕESUU (kostja) vastu küttekulu tasu kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis

13. oktoobri 2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas

maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2015 otsusega jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 31. augustil 2015.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuluks lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtus 54,5 tunni eest 6540 eurot.

Kostja leidis, et hageja esitas menetluse jooksul väga suures mahus menetlusdokumente,

millega kostja pidi tutvuma, analüüsima ning töötama välja seisukohad. Kostja on käitunud ka

hagejat vähemkoormavalt, st menetlusdokumenete koostas ja esitas lepinguline esindaja,

istungitel osalesid ainult juhatuse liikmed. Väiksema ajakulu eest ei olnud võimalik saada

kvaliteetset teenust. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks

kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba

tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest

tasumise kohustus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik.

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja nimekiri ei kinnita kulusid, kuna ei ole

tõendeid kulude tasumise kohta. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on liiga kõrge. Nii maa-,

kui ka ringkonnakohtu otsustes on kostja esindajatena märgitud juhatuse liikmed, mitte

lepinguline esindaja Irina Kuzmina.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2015 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3190 eurot menetluskulude

katteks ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja seisukoht, et kostja ei ole õigusabi osutamise eest lepingulisele esindajale reaalselt veel

tasunud, on asjakohatu. Oluline on, et lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele, on menetlusosalist kohtus

esindanud ning kostjal on tekkinud õigusabi osutamise eest tasu maksmise kohustus.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja tunnitasu on liiga kõrge. Kostja

lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mis vastab Riigikohtu senisele praktikale

põhjendatud ja vajalikuks peetava tunnitasu hinnale (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 ja 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Ainuüksi menetlusosalise lepingulise esindajana märkimata jätmine kohtuotsuse sissejuhatavas

osas ei välista esindaja esindusõiguse olemasolu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja

lepinguline esindaja on esitanud kohtule volikirja ja oma haridust tõendavad dokumendid ning

kohus on neid aktsepteerinud. Samuti on Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2015 otsuses märgitud

kostja esindajana Irina Kuzmina.

Maakohus hindas TsMS § 175 lg 1 alusel kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust ning leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu

põhjendatud 51,5 tunni ulatuses, mis arvestades tunnihinnaga 120 eurot on 6180 eurot. Seega

ületavad põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kordades tsiviilasja hinda (Riigikohtu

6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

Maakohtu hinnangul on antud tsiviilasja puhul tegemist keskmisest keerukama vaidlusega.

Tegemist ei ole tavalise võlaõigusliku nõudega, vaid korteriühistult tarbitava soojusenergia

arvestamise korra kinnitamisega. Tsiviilasi on keskmisest mahukam, kuna menetlus on läbinud

nii maa-, kui ka ringkonnakohtu menetluse. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Esitatud on arvukalt erinevaid dokumente ning tõendeid mida teisel poolel on tulnud

analüüsida ning esitada omapoolsed vastuväited ja seisukohad.

Arvestades tsiviilasja keskmisest suuremat keerukust ning mahtu, on põhjendatud mõista välja

menetluskulud tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses, kuid mitte ulatuses, mida kostja taotleb

ning mida kohus on pidanud ainuüksi toimingutele kulunud aega ja mahtu hinnates

põhjendatuks ja vajalikuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt lubas maakohus kostja esindajaks Roland Harjaksi, kes esindas kostjat

koos kostja juhatuse liikme Anžela Vorobjovaga kohtuistungitel ning vastas enamusele

kohtunõuetele. Üllatuslikult esitas menetluskulude nimekirja jurist Irina Kuzmina, paludes

hüvitada kulu osutatud õigusabi eest. Kuna I. Kuzmina ei esitanud kohtule arveid, mida ta on

kostjale esitanud, ei ole tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud.

Põhjendamatu on hageja taotluse kostja menetluskulusid tõendavate dokumentide kogumiseks

rahuldamata jätmine. Põhjendatud on esindamisele kuulunud kulude hüvitamine, I. Kuzmina

nõuab aga dokumentide koostamise eest kulude hüvitamist. I. Kuzmina on esindanud kostjat

apellatsioonimenetluses, kuid esindamise eest taotletud ajakulu on ebamõistlikult suur.

Maakohus ei määranud 13. oktoobri 2014 otsuses, et hageja peab kandma kostja lepingulise

esindaja kulu.

Tegelikkusele ei vasta maakohtu seisukoht, et ei ole oluline, kas õigusabi eest esitatud arved on

tasutud või kes need tasus.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja ja õigusabi osutanud juristide kokkuleppe, et kostja ei

kanna menetluskulusid hageja ja Sergei Ruotsi kohtuasjades. Harjaks & Partner

Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski mõlemas kohtuasjas.

Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pärast selleks antud tähtaja

möödumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Määruskaebus on

paljasõnaline ning puudub alus menetluskulude kindlaksmääramise määruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud

diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu

suuruse osas ning teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab

kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt

kostja kasuks välja menetluskuluna 2880 eurot (ilma käibemaksuta), millelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.

Kuigi hageja määruskaebuse kohaselt vaidlustab ta maakohtu määruse täies ulatuses, nähtub

kaebuse sisust, et hageja soovib kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

rahuldamata jätmist. Seega ei vaidle hageja maakohtu määrusele vastu osas, milles maakohus

jättis osaliselt kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidle

määruskaebuses kostja lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu, seega on maakohtu

seisukoht kostja tunnitasu 120 eurot mõistlikkuse ning põhjendatuse osas jõustunud.

6. Asjakohatu ning tegelikkusele mittevastav on hageja väide, et maakohus ei ole 13. oktoobri

2014 otsuses määranud, et hageja peab kandma kostja lepingulise esindaja kulusid.

Vastupidiselt kaebuses väidetule jättis maakohus kostja menetluskulud hageja kanda. Samas ei

oma see antud vaidluses tähtsust, kuivõrd lõplik menetluskulude jaotus on määratud

ringkonnakohtu poolt 14. mai 2015 otsuses. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda.

7. Menetluskulude kindlaksmääramise seisukohalt ei ole oluline, kas menetlusosalist on kogu

menetluse jooksul esindanud üks ja sama esindaja või on esindaja vahetunud. Esindaja

vahetumine ei välista menetlusosalise õigust taotleda esindamisega seotud kulude hüvitamist

asja kaotanud poolelt. Seega ei oma tähtsust hageja väide, et I. Kuzmina ei esindanud kostjat

maakohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et nimetatu ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas

I. Kuzmina volikirja ning haridusnõuetele vastavuse kontrollimist võimaldavate dokumentide

koopiad juba maakohtu menetluses 8. oktoobril 2013 (II kd, tl 90–93) ning esimese dokumendi

kostja esindamisel esitas I. Kuzmina 23. jaanuaril 2014, s.o maakohtu menetluses (II kd, tl 149).

Kulude hüvitamise kohustus tekkib menetlusosalisele, mitte menetlusosalise esindajale.

I. Kuzmina esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kulude hüvitamiseks kostjale,

mitte endale.

Asjaolu, et kostjat esindasid kohtuistungitel juhatuse liikmed, ei välista kostja õigust taotleda

kulude hüvitamist kirjalike dokumentide koostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei

ole ka taotlenud kohtuistungitega seotud kulude hüvitamist. Asjakohatu on hageja seisukoht, et

dokumentide koostamine ei kuulu esindamise alla ning selle eest kulu hüvitamist taotleda ei

saa. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda

ta esindab. Seega kuuluvad esindamise alla kõik toimingud, mida esindaja võib esindatava

nimel teha, sh ka dokumentide koostamine ja esitamine.

8. Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude väljamõistmisel ning kindlaksmääramisel ei oma

tähtsust, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus.

Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus

(Riigikohtu 3. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, 1. oktoobri 2001 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-01). Seega ei ole õige hageja arusaam, et õigusabikulusid ei tule välja mõista,

kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud.

Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et õigusteenuse osutaja, ehk kostja esindaja võttis

endale menetluskulu kandmise riski, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud

väite tõendamiseks esitatud kirjavahetus on venekeelne (III kd, tl 171–172).

9. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2).

Tartu Ringkonnakohus märkis 14. mai 2015 otsuse p-s 11, et kuna maakohtu lahend tsiviilasjas

on tehtud ilma, et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta

tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),

andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel

neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite

esitamiseks. Kuivõrd hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, ei pidanud

maakohus määrama menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne

asjas lõpplahendi jõustumist. Lõpplahend antud tsiviilasjas jõustus Riigikohtu 31. augusti 2015

määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja

esitas menetluskulude nimekirja 3. augustil 2015, ning seejärel uuesti 3. septembril 2015, seega

tähtaegselt.

10. Asjakohatu on hageja väide, et maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja

taotluse menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks.

TsMS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada

kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 176

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohtu hinnangul

vastas kostja menetluskulude nimekiri seaduse nõuetele ning maakohtul puudus vajadus

täiendavate tõendite nõudmiseks. Ringkonnakohus märkis eespool, et kulude väljamõistmisel

ei oma tähtsust, kas kulud on avalduse esitamise ajaks juba kantud ning kes neid kandis.

11. Maakohus vähendas osaliselt kostja poolt taotletud kulu ning leidis, et põhjendatud on

kostja esindaja ajakulu 51,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teostanud toiminguid 44,5 tunni

ulatuses, mitte 54,5 tunni ulatuses, nagu on märgitud kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses ning millest ekslikult lähtus maakohus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja esindaja teostanud järgmisi toiminguid: määruskaebusega tutvumine ja vastuse

koostamine (1 tund), hagiavaldusega tutvumine, seisukohtade väljatöötamine ja vastuse

koostamine hagiavaldusele (3 tundi), 20. jaanuari 2014 taotluse koostamine ja kohtule

esitamine (1 tund), 29. jaanuari 2014 hageja täiendavate tõendite ja seisukohtadega tutvumine,

analüüs (2 tundi), 3. veebruari 2014 hageja täiendavate tõenditega tutvumine ja analüüs (1

tund), 14. veebruari 2014 hageja sisukohtadega ja tõenditega tutvumine (3 tundi), 11. märtsi

2014 kostja tõendite kogumine, tõlkimine, Riigikohtu praktikaga tutvumine, seisukohtade

väljatöötamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine (12 tundi), apellatsiooniga tutvumine,

analüüs, täiendavalt kohtupraktikaga tutvumine, vastuse koostamine, kohtule vastuse saatmine

(15 tundi), 18. veebruari 2015 kohtumäärusega tutvumine (0,5 tundi), 20. aprilli 2015 apellandi

vastusega tutvumine, analüüs, seisukohtade väljatöötamine, vastuse koostamine ja kohtule

esitamine (5 tundi) ning 6. mai 2015 apellandi kohtukulude aruandega tutvumine (1 tund), mis

teeb kokku 44,5 tundi (1+3+1+2+1+3+12+15+0,5+5+1), s.o rahaliselt 5340 eurot (44,5*120)

(ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult lugenud kostja 11. märtsi 2014 kostja

tõendite kogumise, tõlkimise, Riigikohtu praktikaga tutvumise, seisukohtade väljatöötamise,

vastuse koostamise ja kohtule esitamise eest lepingulise esindaja kulu 12 tundi vajalikuks ja

põhjendatuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja 11. märtsil 2014, ega ka pärast

seda ja enne kohtuotsuse tegemist 13. oktoobril 2014 ühtegi kirjalikku dokumenti kohtule

esitanud. Seega ei ole nimetatud toimingu eest lepingulise esindaja kulu hagejalt

väljamõistmine õigustatud.

Ringkonnakohus nõustub kaebuses esitatud väitega, et põhjendatud ei ole kostja esindaja

ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile, täiendava kohtupraktikaga tutvumisele,

vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele 15 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei

pidanud tsiviilasjaga kursis olnud esindajal kuluma apellatsioonkaebusega tutvumisele ja

sellele vastuse koostamisele rohkem, kui 10 tundi. Tegemist on suhteliselt mahukate

menetlusdokumentidega, millega tutvumise ning koostamise kulu 10 tunni ulatuses on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

Ringkonnakohus jätab põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata 18. veebruari 2015

määrusega tutvumise ajakulu 0,5 tundi. Tegemist on menetlust korraldava määrusega, mis ei

sisalda õigusalaseid küsimusi ega analüüse, millega tutvumise ajakulu vastaspoolelt

väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Maakohus jättis põhjendatult 6. mai 2015 hageja kohtukulude aruandega tutvumise ajakulu

põhjendatud kuluna arvestamata ning vähendas 20. aprilli 2015 hageja vastusega tutvumise

ning kostja vastuse koostamise ajakulu 2 tunni võrra.

Eespoolöeldust lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise

esindaja kulu 24 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 2880 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega ning

põhjendatud on mõista menetluskulud tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke