2-15-3476/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-3476 Tsiviilasi E.P. hagi OÜ Vollmond vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 467,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): E.P. (isikukood XXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): OÜ Vollmond (registrikood 10986284), seaduslik esindaja Valeri Kortšaka RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E.P. kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna OÜ Vollmond ei ole hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Töövaidluskomisjon rahuldas 3. veebruari 2015 otsusega E.P. (hageja) avalduse OÜ Vollmond (kostja) vastu osaliselt, tuvastas, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud 22. novembril 2014 seoses ülesütlemisega, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 13. detsembrist 2014 ning mõistis OÜ-lt Vollmond E.P. kasuks välja hüvitise 467,60 eurot.

2. OÜ Vollmond esitas 4. märtsil 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus kohtul vaadata läbi E.P. avaldus hagimenetluse korras hagina. MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 30. oktoobri 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud E.P. kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Kuigi TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, ei too selle kohustuse rikkumine TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust. Seega on maakohtu hinnangul lubatav tuua kohtumenetluses välja täiendavaid asjaolusid töölepingu ülesütlemise alusena, mida töölepingu ülesütlemise avalduses ei olnud märgitud. Maakohus märkis, et hageja on kohtuistungil omaks võtnud kostja väite, et ülesütlemine toimus katseajal. Samuti on hageja omaks võtnud asjaolu, et ta sulges 27. septembril 2014 tankla enne ettenähtud sulgemisaega. Hageja kohtuistungil antud väited on vastuolus töövaidluskomisjoni istungil avaldatuga ja kohus ei pidanud hageja selgitusi usaldusväärseks. Maakohus leidis, et kostja on vahetuse aruannetega tõendanud, et hageja koostas ebatäpsed vahetuse aruanded. TLS §-d 6 ja 86 ega ükski muu säte ei kohusta tööandjat korraldama katseaja tulemuste täitmiseks või parandamiseks töötaja väljaõpet või täiendusõpet. Väljaõppe puudumine ei välista töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldatavate tulemuste tõttu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud olid piisavad, et anda kostjale alust arvata, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema ning seega oli olemas TLS § 86 lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jättis kohus hageja hüvitise nõude rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. E.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus arvestanud hageja väidete ja ütlustega; 2) ei ilmunud 12. oktoobri 2015 kohtuistungile kostja esindaja. Mitteilmumiseks puudus mõjuv põhjus; 3) on maakohus ebaõigesti määranud hageja ja kostja. Hagejaks on OÜ Vollmond, kes kohtusse pöördus.

5. OÜ Vollmond ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigusja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 654 lg 5 järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Lähtudes TsMS § 654 lg-st 5 vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

7. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus on ebaõigesti määratlenud menetlusosalised. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Vastavalt ITVS § 24 lg-le 5 loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Lähtuvalt viidatud sätetest on tsiviilasjas hagejaks E.P. kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ning kostjaks OÜ Vollmond, kes esitas maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

8. Alusetu on apellandi väide, et maakohus ei arvestanud tema väidete ja ütlustega. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus muu hulgas otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 9 ja 10 põhjendanud, miks ta ei nõustunud apellandi faktiliste väidetega ning maakohtu vaidlustatud otsus vastab TsMS § 442 lg-le 8.

9. Apellandi seisukoha kohaselt ei ilmunud kostja 12. oktoobri 2015 kohtuistungile ning mitteilmumiseks puudus mõjuv põhjus. Apellant ei ole täpsustanud, millised tema õigused said seeläbi rikutud, et kostja ei ilmunud kohtuistungile. Samuti on kohtuistungil apellant ise soovinud asja sisuliselt arutada ilma kostja osavõtuta (lk 32). Ringkonnakohus selgitab apellandile, et maakohus ei olnud kohustanud kostjat (tema seaduslikku esindajat) TsMS § 346 lg 1 alusel isiklikult kohtuistungile ilmuma. Seetõttu kuna hageja taotles TsMS § 410 kohaselt kohtuistungil asja sisulist lahendamist, siis oli maakohus õigustatud vaatamata kostja mitteilmumisele lahendama asja sisuliselt.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest OÜ Vollmond ei ole hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson