1-16-1657/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.mai 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1- -1657 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Kesküla Meelika Aava, Ivi

Kriminaalasi

V.V süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231, § 424 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Har

ju Maakohtu 22.märtsi 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Igor Satõrkin Süüdistatav Kaitsja Prokurör Igor Satõrkin (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Dmitri Školjar Paul Pikma RESOLUTSIOON

Süüdistatava Igor Satõrkini apellatsioon Harju

Maakohtu 22.märtsi 2016.a

– jätta läbi otsusele vaatamata. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule

15 päeva

jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 22.märtsi 2016.a otsusega süüdi tunnistada V.V KarS § , § 424 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2 (kaks) 423-1 aastat. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. V.V tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et V.V-le mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda

KarS § 68 lg 1 alusel 15.01.2016. Vangistus pikkusega 10 (kümme) kuud jätta täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui V.V ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada V.V järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid:

- XXX, Tallinn, Harju maakond; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas:

- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha - vahetamiseks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 1 kohus määrab, et V.V on käitumiskontrolli - ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt määrata, et V.V allub käitumiskontrolli ajal sõltuvusravile. Raviga tuleb alustada hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates V.V kinnipidamisasutusest vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et V.V on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

Määrata V.V katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.V-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016.a.

10. vahistamine

V.V suhtes kohaldatud tõkend –

– jätta muutmata.

V.V KarS prg 423 1 järgi süüdi selels, et tem - a isikuna, kes on

varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 18.06.2015 Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 24.05.15), juhtis tahtlikult ja süstemaatiliselt 20.12.2015 kella

13:40 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga , 29.12.2015 kella 23:30 ajal Tallinnas J.Sütiste teel XXX XXX mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX ning 15.01.2016 kella 01.25 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga , millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 XXX XXX .

KarS prg 424 järgi mõisteti V.V süüdi selles, et tema juhtis tahtlikult 29.12.2015 kella 23:30 ajal Tallinnas J.Sütiste teel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund klonasepaami, metadooni, fentanüüli ja 3 metüülfentanüüli tarvitamisest), rikkudes liiklusseaduse § -

69 lg 1

ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas leides, et reaalse vangistusena ärakandmiseks mõistetud karistusmäär on üleliia range. Ta palub, et

kohus piirduks reaalse vangistusega, mis vastab juba ärakantud vangistusmääraga.

Apellant väidab, et vanglas viibitud aja jookusl on ta aru saanud oma olukorra tõsidusest ja teinud vastavad järeldused. Leiab, et varasem vanglast vabanemine võimaldab tal ka varem ravile a leida ametlik töökoht ning asuda seeläbi suda,

paranemise teele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leia ning tuleb b üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- -

96 09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS §

2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata

326 lg põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1- - 09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS - § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse määr e šokivangistusena mõistetud reaalne vangistus.

Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS § st 56 lähtudes peab kohus - pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3 07). Täiendavalt tuleb -1-1- - karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

Igor Satõrkinile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks Igor Satõrkini karistamist vangistusega ja miks leiab, et mõistetu tuleb ka reaalselt ära kanda d vangist est us just

6 kuud. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Igor Satõrkini näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemi lt korral kohtu poolt sest hoiduma. Süüdistatavat on varem korduva karistatud ja just liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Kohtukolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et Igor Satõrkini karistusõiguslik kohtlemine on olnud ülemäära range. Maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes teinud täiesti põhjendatud järeldusi selles, et isikut, kes süstemaatiliselt paneb toime samalaadseid kuritegusid ja kellele ei ole varasemad vangistusmäärad avaldanud mingit toimet õiguskuulekaks käitumiseks, tuleb karistada pikema vangistusmääraga, kui seda oli eelmine karistus.

Süüdistatav ei vaidlusta ka mõistetud karistusmäära vaid ainult selle reaalsele ärakandmisele mõistetud osa, mis sisuliselt kattub varasema otsusega mõistetud karistusmääraga. Veel märgib kohtukolleegium, et tegelikult on Igor Satõrk ini karistusõiguslik kohtlemine olnud pigem leebe kui ülemäära range. Ainuüksi asjaolu, et maakohus pidas võimalikuks tema karistamist osalise tingimisi karistusest vabastamisega kinnitab juba seda fakti. Riigikohus on leidnud, et arvestades, et kohesele lühiajalise vangistuse ärakandmisele määramine saab teenida ainult šokikaristuse eesmärke, ei ole selle kohaldamine mõeldav isikute puhul, keda on juba varem vangistusega karistatud (3-1-1- -06). Samas kompentseerib kohtukolleegiumi hinnangul sisuliselt leebe kohtlemise fakt, et katseaja pikkuseks on määratud 3 aastane katseaeg, mille eduka läbimisega saab süüdistatav tõestada neid järeldusi, millistele on ta viidanud oma apellatsioonis e. õiguskuuleka ja kohtu poolt määratud kohustusi täitva käitumisega. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei pea süüdistatava poolt avaldatud kahetsust siiraks ja ei arvesta seda kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. Selliseid asjaolusid, mis annaks aluse kergendada

mõistetud karistust, ei esine.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.

Neil asjaoludel -st 326 lg 3 ja lähtuvalt KrMS § leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu.

/