1-16-3012/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.mail 2016. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3012 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Nurmoja

Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi J.K süüdistus KarS § 424 ja KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja

J.K Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Emakeel: XXXX Haridus: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Perekonnaseis: XXX Kontaktandmed: tel: XXXX, e-post: XXXX ‒ 2 kehtivat väärteokaristust

Karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus ‒

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a kohtuotsusega Tõkend-elukohast lahkumise keeld

advokaat Roman Levin (Advokaadibüroo Roman Levin) riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada J.K KarS §-s 424 ja KarS §-s 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.09.- 06.09.2015. a, s.o 2 päeva, millal J.K oli kahtlustatavana kinni peetud ja

2 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ja mõista J.K-le 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.K-le käesoleva kuriteo eest

mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3619 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks J.K-le 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel asendada J.K-le karistuseks mõistetud 1(ühe) aasta, 10(kümne) kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 686 (kuussada kaheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.K järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid:

1) elama alalises elukohas XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 2 tulenevaid kohustusi:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2) osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.

J.K-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3619 mõistetud lisakaristus- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine - kuulub täitmisele kohtuotsuses nr 1-15-3619 määratud tingimustel.

J.K poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse ‒ osaleda sotsiaalprogrammis ‒ täitmise korral on kriminaalhooldusametnikul KarS § 69 lg 4 alusel õigus lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld- tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista J.K-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis ) eurot, kaitsjatasu 140 (ükssada nelikümmend) eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada J.K tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3 Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700032499.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkulepe, sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 8.aprillil 2016

J.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.09.2015. a kella 03:06 paiku Tartu

linnas Tammekuru tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXX, olles

alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,92 mg/l kohta. Samuti puudus J.K vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. J.K rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani J.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. J.K süüdistatakse veel selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3619 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks, juhtis

05.09.2015. a kella 03:06 paiku Tartu linnas Tammekuru tänaval mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXXX, hoides teadlikult kõrvale talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest.

Sellega pani J.K toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse kandmisest kõrvalehoidumise. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 ja KarS § 329

4 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 424 ja KarS §-s 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.K-le KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 (seitset) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.09.- 06.09.2015. a, s.o 2 päeva, millal J.K oli kahtlustatavana kinni peetud ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.K-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3619 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu 28

(kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel asendada J.K-le karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 686 (kuussada kaheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab J.K järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas; 8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 2 tulenevaid kohustusi: 3) mitte tarvitama alkoholi; 4) osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.

J.K-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. mai 2015. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-15-3619 mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuulub täitmisele kohtuotsuses nr 1-15-3619 määratud tingimustel. J.K poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse ‒ osaleda

sotsiaalprogrammis täitmise korral on kriminaalhooldusametnikul KarS § 69 lg 4 ‒ alusel õigus lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokku 765,00 (kokku koos kaitsja tasuga kohtumenetluses orienteeruvalt 785,00 eurot):

5

-määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,00 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses orienteeruvalt 20,00 eurot

-sundraha 645,00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 765,00 euro tasumine, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses orienteeruvalt 20,00 eurot (kokku 785,00 eurot), ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses.

Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Menetlus kohtus Kohtuistungil 2.mail 2016 algusega kell 13:00 prokurör Mariken Arro andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatav J.K kinnitas , et tema poolt sõlmitud kokkulepe 8. 04.2016 on temale arusaadav. Kokkulepe vastab tema tahtele, ta jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta.

Kaitsja Roman Levin kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud läbirääkimiste tulemusena ning

kokkuleppes on väljendatud süüdistatava tahe. Kaitsja kinnitas et kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta.

Kohus on seisukohal , et käesolevas kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe vastab süüdistatava

J.K tahtele ning selle kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kokkuleppemenetlus on läbi viidud vastavuses menetlusnormidega. Süüdi mõista J.K KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ja karistada teda vastavuses sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja- määraga, karistuse asendamisega üldkasuliku tööga.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub menetluskulude väljamõistmisel menetluspoolt vahel kokku lepitud kohtukulude suurusest ja hüvitamise korrast. J.K kohtukuludeks on selle kohaselt sundraha 645 €, kaitsjatasu suuruseks on 140 €. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada J.K-le menetluskulude tasumine 12 kuule, sest praegu puudub tal püsiv sissetulek. Menetluskulude korraga või lühema ajaga tasumine on süüdimõistetule ebamõistlikult koormav.

Kohtunik Peet Teidearu