4-16-1898/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2016.a. Tallinn Väärteoasja number 4-16-1898 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Väärteoasi F.S-i (F.S) väärteoasi KarS § 278 järgi

Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

F.S esitas 14.03.2016 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna patrullteenistuse 16.04.2014 kiirmenetluse otsusele

nr 2316,14,003806. Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja otsuse tegemise ajal magamata ega

näinud kirja hästi. Protokollile kirjutas ta alla kartusest, et teda saadetakse kongi. Nüüd loeb kaebuse esitaja otsust esimest korda. Kaebuse esitaja soovib raha tagasi, kuna ei joonud ühtegi tilka ja on keskmise puudega infarktihaige inimene.

Kohus pidas kaebetähtaja küsimuses 27.04.20.16 istungi. Istungil esitas kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja selgitas, et otsuse mittetähtaegse vaidlustamise põhjuseks oli see, et ta ei olnud kindel, kas soovib asja arutada avalikult ning arvas, et seda võib teha ka hiljem.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 114 lg 3 kohaselt kaebus kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

Kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsus on kaebajale allkirja vastu kätte antud 16.04.2014, seega on kaebus esitatud hilinemisega.

V™S § 38 lg 1 järgi järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 2

kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on:

1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha järgi tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist

objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellise objektiivse takistusena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- võis

sidehäire jms – kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine

vaimutegevuse rike (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 ja

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 jt). Antud juhul

ebakindlus selles, kas kaebaja soovib asja avalikult arutada ning ebaõige arusaam, et kaebust

võib esitada ka tähtajast hiljem, ei kuulu objektiivsete takistuste hulka. Seega ei ole tegemist mõjuva põhjusega.

Kohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli piisav

võimalus temale kätte antud kiirmenetluse otsusega kaebetähtaja jooksul tutvumiseks ja

vajadusel kaebuse esitamiseks. Seetõttu ei ole kaebetähtaja möödalaskmine põhjendatud. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning kaebuse läbi vaatamata V™S § 118 lg 2 p 1 alusel.

Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik