1-13-2377/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 29. aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2377 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör

Enn Pustak

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid kohta B.D ’i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

S

üüdimõistetu B.D, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.11.2012 ja lõpp 14.05.2016. Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada B.D suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli.

Allutada B.D

käitumiskontrolli nõuetele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla.

Vastavalt KarS § 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud.

Kohustada B.D punktides 1-6 käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

2

- otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kusjuures esimesel korral tuleb registreerimisele ilmuda 3 tööpäeva jooksul vabanemisest;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada B.D 2 käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 1, 4 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma a end ar

tööle või võtm vele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis. kriminaalhooldusametniku poolt määratud

Määruse väljatrükk urörile ja saata Viru Vanglale, prok B.D-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud 09.03.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.D kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. B.D tunnistati Viru Maakohtu 29.08.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 65 lg 1 alusel 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 5

k vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning uud 15 päeva liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. B.D karistuse kandmise algus oli 29.11.2012.

Vangla hinnangu kohaselt on B.D ohtlik ühiskonnas avalikkusele, mille puhul

seisneb oht füüsilise valu tekitamises. Narkootikumide vahendamise jätkamisel on ohustatud rahva tervis. Oht on tõenäolisem, kui isik asub taas tarvitama narkootikume ja kuritarvitama

alkoholi, kui isiku suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, kui puudub toetav

sotsiaalvõrgustik, kui on tegevusetu ning puudub kindel legaalne rahaline sissetulek. Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

3

Kohtuistung Kinnipeetav märkis kohtuistungil, et tal mitte määrata karistusjärgset ei ole elukohta, ja palus kontrolli, xxxx elama. xxxx elavad teda kuna ei taha jääda sõbrad ja sugulased ja seal ootab

elamispind ja töökoht. on probleeme töö leidmisega. Kui edasi õpiks xxxx , poleks millestki elada. Varem oli kinnipeetav narkomaan ega Kinnipeetaval on ID kaart, mõelnud millelegi. elamisluba. ja vabanemisfondis on 1000 eurot. Hetkel on avavanglas, töötab Prokuröri leidis, et B.D suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 1 on karistatud Viru Maakohtu sätestatud eeldused on täidetud. B.D 29.08.2014 otsusega karistusega liit 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Samuti on teda enne karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangis § 87 tusega ja KarS 1 lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusest nähtu tunnistati süüdi KarS b, et B.D § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 3 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust.

Arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karist isikut on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Reaalset usregistri õiendist nähtub, et vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust röövimise, süüteo

toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja süstemaatiliselt toimepandud varguste eest. Kuritegude dünaamika ei ole oluliselt muutunud. oodusteguriks on sõltuvuskäitumine. S

Varasemad vangistused ja karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud eripreventiivset mõju, on jätkanud isik kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning

ei saa välistada sõltuvuse rahuldamise eesmärki. Arvesse võttes varasemat kuritegelikku käitumist ning vähest motiveeritust osalema taasühiskonnastavates tegevustes, ei saa pidada ka

antud vangistust käitumist muutvaks. on ohtlik ühiskonnas avalikkusele, mille B.D puhul seisneb oht füüsilise valu tekitamisel. Oht on tõenäolisem, kui isik asub taas tarvitama narkootikume ja kuritarvitama alkoholi, kui suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, puudub toetav sotsiaalvõrgustik, on tegevusetu ning puudub kindel legaalne rahaline sissetulek. Allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa taasühiskonnastamisele, sest

isik ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks isik tuge krimiminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda

vabaduses olles. Prokurör teeb ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks

üks aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmised

lisakohustused: ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3 tööpäeva jooksul peale

vabanemist; mitte tarvitada alkoholi ning mitte omad a narkootil a või tarvitad isi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2

n osaleda kriminaalhooldusametniku poo d ädala jooksul peale vabanemist; lt määratu

sotsiaalprogrammis. Kui B.D kuritahtlikult , rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega leiab, et B.D

suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

4

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS -s 87 § 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse

ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § 5 sätestatule, kui: 1) isikut on -s 7 karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud

vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo

toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja

elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7.

jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus

peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine,

vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. B.D puhul on KarS § 87 1 lg 1 kohaldamise ee

ldused täidetud.

B.D kannab käesoleval ajal liitkaristust päeva 3 aastat 5 kuud 15 vangistust.

Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 14.05.2016, seega kannab kinnipeetav

ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega on B.D süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,

7 järgi ning mõistetud talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja karistati B.D vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja

10.05.2012.a kohtuotsuse alusel m etud vangistusega

õist – 2 aastat ja 2 kuud ning mõisteti

liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.05.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud – karistus 1 aasta 15 päeva vangistust, ärakandmisele kuulus 3 aastat 5 kuud ja 15

päeva vangistust. KarS § 200 koosseisu tunnuseks on muu hulgas vägivalla kasutamine ning teda on nimetatud teo eest karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks

analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

B.D on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning reaalset vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Kahel korral on isik kasutanud vägivalda,

soodusteguriks on sõltuvuskäitumine. Kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kohus on

seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on rahva tervis narkootikumide vahendamises . Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning . Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik tarvitama alkoholi või narkootikume, samuti asub taas

kui isiku suhtlusringis on kriminaalse taustaga isikud ja puudub legaalne sissetulek.

Materiaalsete probleemide tekkimine on aga tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel

töökoht. andmetel maksmata nõudeid summas Lisaks on k nipeetaval vangla in 9527 eurot.

5

Samas on isikul võimalus võtta end Töötukassas arvele ning saada kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha ning töö otsimist/leidmist toetavaid teenuseid.

Vangla andmetel on das seoses alkoholi isiku varasem kuritegelik käitumine tihe

kuritarvitamisega. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Samas on isik ise väitnud, et narkootikumidega probleeme enam ei ole ja saab ise hakkama. Vangla iseloomustuse kohaselt koosnes isiku elustiil peamiselt narkootikumide tarvitamisest ja selleks raha hankimisest. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt isiku puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o % ja uue vägivaldse 86 kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 49%.

Vangla iseloomustuse kohaselt on isik varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid ning vangistust ei saa pidada kinnipeetava käitumist muutvaks. Kuriteod on toime pandud grupis, isik ei suuda olla piisavalt iseseisev. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.D puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt

tema majanduslikust olukorrast, ja narkootikumide tarvitamisest, võimalikust alkoholi

hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste

kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb B.D suhtes kohaldada

karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks B.D käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS

§ 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21

, 4 ja 8 sätestatud kohustusi. KarS § 871 lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda KarS § 75

sätestatud nõuetest. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu

kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. B.D kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha

puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus

märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise

põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle

ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud KarS § 871 lg 1

kohaldamise turvalisuse eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku

ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 871

lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus

käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna

turvalisuse tagamises. ka htu kujutavad isikud Välistatud pole olukorrad, kus ühiskonnale o

teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi

lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel

puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud

karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus

vahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada taasühiskonnastumist isiku .

6

Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada B.D leidma hiljemalt 2

nädala jooksul al või asukoht, mille alusel määratakse ta ates vabanemisest endale elukriminaalhooldusele vastavas piirkonnas.

Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda sotsiaalhoolekande seaduse §- 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele le

isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi -

jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja

ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõu kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset stab kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimisja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Kui B.D ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87 1 lg 4 kohaselt, kui

süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse

kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kristel Vedro kohtunik