1-15-3934/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

29. aprill 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3934 Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Prokurör

Tõlk

Enn Pustak

Svetlana Hamaza

Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.K , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 20.11.2015 ja lõpp 20.05.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega G.K vangistusest tingimisi vabastamata.

Välja mõista G.K-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 AS-s SEB Pank, nr

EE502200221014193355 AS-is Swedbank, nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 99915700048963, selgit G.K , 1-15-3934, usse märkida: „ menetluskulu“. Kui r

ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks test Advokaadibüroo eraldatud vahendi Bulattšik äibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku kasuks 72 eurot (sh k poolt süüdimõist kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. etu G.K

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk prokurörile, saata Viru Vanglale, G.K-le ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.K vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. G.K Maakohtu 03.07.2015 otsusega

on süüdi tunnistatud Viru KarS § 121 järgi ja k kuud vangistust. aristuseks mõistis kohus talle 6 KarS § 74 lg 1 kohaselt otsustas kohus mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajaks määras kohus - ühe aasta. Kohtuotsus jõustus 11.07.2015. Viru Maakohtu 20.11.2015 määrusega pöörati G.K-le Viru Maakohtu 03.07.2015 otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele

. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 20.11.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

G.K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldab, et tahab vanglast võimalikult kiiremini välja saada, kuna ta endine abikaasa koos lastega tahab alaliselt ära kolida sugulaste juurde xxxx, sest pojal on tervisega probleemid. Kardab, et kui vabaneb tähtaegselt, siis ei jõua enam lastega kohtuda enne ärasõitu. Selgitab, et emaga on suhted head, vabanedes tahab hakata teenima ja ema aitama. Kinnitab, et on teadlik kontrollnõuetest ja sellest, et alkohol ei anna talle midagi head.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et isiku näol, kes on kriminaalkorras karistatud neljal korral, ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, vaid isikuga, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Prokurör on ka seisukohal, et G.K suhtes kriminaalhoolduse teostamine elukoha puudmisel on problemaatiline ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör juhib tähelepanu ka isiku ohtlikkusele.

Kaitsja on seisukohal, et kuna kinnipeetaval on kindel eesmärk suhelda lastega ja aidata ema siis tuleks talle anda võimalus oma eesmärkide täitmiseks ja seda olukorras, kus tema riskiprotsendid on väikesed ja narkootikumidega probleeme ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjali kinnipeetava ja tema de ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kaitsja leidis,

et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

G.K käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidet ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik teist kord a.

Kuritegude dünaamika on vahelduv: varavastastele kuritegudele on järgnenud kehaline väärkohtlemine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja materiaalse kasu saamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaalpinda elamiseks, kuid see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. dama G.K-le Kinnipeetava ema ei ole nõus võimal elamist enda juures.

Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Isikul puudub ka eriala ning ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetavat enne vangistust toetasid materiaalselt tema vanemad. Seega on tema toimetuleku oskus puudulik. misel materiaalselt Lähedasi, kes saaks isikut vabane toetada, ei ole, kuna ema keeldub poega igati aitamast.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub toetav lähisuhtevõrgustik vabanemisel , kuna ema

pojaga ei suhtle, kokkusaamistel pole käinud, isa kohta andmed puuduvad ning lahutatud abikaasaga läbisaamine ei ole toetav, lastega käesoleval ajal kontakt puudub.

Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise ei tunnista probleemi.

Samas alkoholisõltuvust diagnooositud pole.

Vangla hinnangul näitavad isiku kuriteod, et kinnipeetav on riskeeriva ja teisi ärakasutava elustiiliga. Vangla andmeil on kinnipeetav narkootikumide (kanepi) juhutarvitaja. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, vaid lähtub oma vajadustest, ei oska lahendada probleeme seaduslikult, võib kasutada probleemide lahendamisel vägivalda. ei mõista G.K

teiste inimeste seisukohti, olulised on üksnes tema enda seisukohad, ühiskonda suhtub ükskõikselt, lähtub vaid enda vajadustest.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42

%

ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 58 Ohustatud on %.

ühiskond tervikuna. seisneb kehalises väärkohtlemises ja materiaalse kahju tekitamises Oht .

Ohustatud on ühiskonna kõik liikmed ja oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 7333 euro ulatuses ning töökoht puudub.

G.K on kriminaalhooldusel olnud korduvalt, kuid mitte ükski katseaeg ei ole kulgenud rahuldavalt. Seega ei ole varasem tingimuslikud karistused G.K-le ad mõju avaldanud. Kriminaalhooldusesse suhtub isik ükskõikselt.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et G.K puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kristel Vedro Kohtunik