3-16-429/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse kuupäev

29.04.2016

Haldusasja number

3-16-429

Haldusasi

Pro Grupp Invest OÜ kaebus Põllumajanduse ja Registrite

Informatsiooni Ameti 27.01.2016 vastuse nr 13-1/16/95-4

õigusvastasuse tuvastamiseks ja PRIA kohustamiseks

vaadata taandamistaotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Pro Grupp Invest OÜ

Esindaja v-adv Rene Varul

Vastustaja Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.03.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates (HKMS § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 22.01.2016 taotluse (tl 11) PRIA ametniku M.

Soku taandamiseks määruskaebuse esitaja suhtes läbiviidavast kontrollimenetlusest.

Taotluse kohaselt ei ole M. Sokk objektiivne ja omab määruskaebuse esitaja suhtes

negatiivset eelhoiakut, mistõttu tuleb ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4

alusel taandada ja asendada mõne teise PRIA ametniku või töötajaga. M. Sokk on

kaasatud asjatundjana paralleelselt käimasolevasse kriminaalmenetlusse, kus isik on

andnud ütlusi ning selgitanud taotleja rikkumisi investeeringutoetuste taotlemisel.

2. PRIA jättis 27.01.2016. a vastusega (tl 5) nr 13-1/16/95-4 taandamistaotluse

rahuldamata. Vastuse kohaselt on M. Sokk asjatundjana pädev andma kriminaalasjas

ütlusi taotluste nr 310009780573 ja 160012780214 suhtes ning kriminaalmenetluse

puhul on tegemist eraldiseisva menetlusega, mida viiakse läbi haldusmenetlusest

erineva eesmärgiga. Asjaolu, et isik on andnud asjatundjana ütlusi, ei tähenda

põhistamist taotleja rikkumiste osas ega ka seda, et ilma taotlejat ära kuulamata on

ametnikul juba kujundatud seisukoht, et määruskaebuse esitaja on toime pannud

rikkumisi ja tuleks süüdi mõista ning määruskaebuse esitajalt toetusrahad tagasi

nõuda. Samuti ei tähenda ütluste andmine seda, et ütlusi andev isik oleks muul viisil

isiklikult huvitatud asja lahendist või esineksid muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust

tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 p 4 kohaselt. Ametnikuna on M. Sokk andnud

teenistusse võtmisel omakäelise kinnituse avaliku teenistuse eetikakoodeksile, mis

muuhulgas nõuab erapooletust.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 26.02.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6),

milles taotles PRIA 27.01.2016. a vastuse, millega jäeti M. Sokk taandamata,

õigusvastaseks tunnistamist ning PRIA kohustamist taandamistaotluse uueks

läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on M. Sokk kriminaalmenetluses andnud

asjatundjana määruskaebuse esitajat süüstavaid ütlusi. M. Sokk selgitas muuhulgas

määruskaebuse esitaja rikkumisi investeeringutoetuse taotlemisel. Seega on M. Sokk

juba praegu kujundanud seisukoha, et määruskaebuse esitaja on pannud toime

rikkumisi ja ta tuleks süüdi mõista ning PRIA toetusraha tuleks tagasi nõuda. Selline

isik ei saa mõistetavalt olla PRIA läbiviidavas menetluses objektiivne. Põhjendus, et

ametnik on andnud allkirja eetikakoodeksile on ebapiisav.

4. Tartu Halduskohus tagastas 07.03.2016. a määrusega (tl 18) määruskaebuse

esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kuna

määruskaebuse esitaja ei olnud pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast. Halduskohus märkis, et Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne

halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 72 lg 3 ja p-st 3 tulenevalt saab

vaidemenetluses vaidlustada ametiisiku taandamisest keeldumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Määruskaebuse esitaja esitas 22.03.2016 Tartu Halduskohtu 07.03.2016. a

määruse peale määruskaebuse (tl 22-23) halduskohtu määruse tühistamiseks ja

kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks halduskohtule saatmiseks.

Määruskaebuse esitaja leiab, et PRIA 27.02.2016. a keelduvas kirjas puudusid viited

vaidlustamisele või kohustuslikule vaidemenetlusele. Kohtu tuginemine ELÜPS § 110

lg-le 1 ei ole korrektne, kuna nimetatud sättes kohustuslik vaidemenetlus puudutab

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tekkinud

vaidlusi (st toetuste määramine, nende tagasinõudmine jne). Seaduse

reguleerimisalasse ei kuulu ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt PRIA ametniku taandamise

temaatika, vaid seda reguleerib HMS. HMS § 72 lg 3 p 3 kohaselt võib haldusaktist

eraldi vaidlustada ametiisiku taandamisest keeldumise, kuid seadus ei näe ette

kohustuslikku vaidemenetlust ametniku taandamise osas.

6. Vastustaja palub 31.03.2016 esitatud vastuses (tl 33) jätta määruskaebuse

esitaja määruskaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt ELÜPS §

110 lg-st 1 on erikontrolli läbiviiva ametniku taandamise taotluse rahuldamata jätmisel

kohustus läbida vaidemenetlus. Asjaolu, et PRIA 27.02.2016. a vastuses puudusid

viited vaidlustamisele, ei muuda kohustust läbida vaidemenetlus olematuks. Kuna

ELÜPS § 110 lg 1 sätestab erisuse vaidemenetlusele (kitsendamata vaidluse eset) siis

on kohustuslik vaidemenetluse eelnev läbiviimine enne kohtumenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

07.03.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Seoses

määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

8. ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse

erisusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et ametiisiku

taandamise taotluse lahendamisele ei kohaldu ELÜPS-i erisused, sh ELÜPS § 110 lg-st 1

tulenev kohustus läbida enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus.

9. Käesoleval juhul viib PRIA määruskaebuse esitaja suhtes läbi järelkontrolli, mis on

ELÜPS § 104 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013. a määruse (EL) nr

1306/2013 art 58 lg 1 p a alusel läbiviidav haldusmenetlus. Ametiisiku taandamisavalduse

läbivaatamine ning selle kohta seisukoha võtmine on seejuures menetlustoiming PRIA poolt

teostatavas järelkontrolli menetluses, kuna taandamisavalduse läbivaatamisel puudub

regulatiivsus ning sellel on vaid lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom. Ka

Riigikohus on märkinud, et taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamine kujutab endast

menetlustoimingut, mis viiakse läbi haldusmenetluse raames (RKHKo 21.10.2010, 3-3-1-56-

10, p 12). Seega kohalduvad ka järelkontrolli läbiviiva ametiisiku taandamiseks esitatud

taotluse lahendamisele ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades

ELÜPS erisusi, milleks on eelkõige ELÜPS § 110 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse

läbimise kohustus.

10. Määruskaebuse esitaja seisukoha peale, mille kohaselt tulenevalt HMS § 72 lg 3 p 3

sõnastusest, s.o väljendi „võib haldusaktist eraldi vaidlustada ametiisiku taandamisest

keeldumise“ kasutamisest, tuleneb määruskaebuse esitajale mitte kohustus vaid

valikuvõimalus, kas esitada vaie või mitte, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi nii HMS

§ 72 lg-s 3 kui ka lg-s 1 on kasutatud sõnastust, mille kohaselt vaidemenetluses võib, mitte ei

pea esitama haldusorganile paragrahvis nimetatud nõudeid, reguleerib HMS § 72

vaidemenetluse eset ehk seda, mida võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse

käigus on rikutud tema õigusi, vaidemenetluse raames haldusorganilt nõuda. Tegemist ei ole

normiga, mis reguleeriks vaidemenetluse algatamise kohustuslikkust, mistõttu ei teki HMS

§ 72 lg 3 p 3 alusel õigust otsustada, kas läbida vaidemenetlus või pöörduda otse

halduskohtusse.

11. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Käesoleval juhul näeb kohustusliku vaidemenetluse ette ELÜPS § 110 lg 1.

Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlus läbinud, tuli

halduskohtul kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel määruskaebuse esitajale tagastada.

12. Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et PRIA 27.01.2016. a vastuses nr 13-

1/16/954, millega PRIA jättis taandamistaotluse rahuldamata, puudus vaidlustamisviide. HMS

§ 57 lgte 1 ja 2 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste,

koha, tähtaja ja korra kohta, kuid vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust,

vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et

PRIA on vaidlustamisviite lisamata jätmisega eksinud HMS § 72 lg 3 p 3 vastu, mis näeb

sõnaselgelt ette menetlusosalise õiguse esitada vaie ametiisiku taandamisest keeldumise peale.

Vaidlustamisviite puudumisest ei saa aga sellegipoolest tuleneda määruskaebuse esitaja õigust

pöörduda kaebusega halduskohtusse ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada, et juhul kui määruskaebuse esitaja peaks

kohustusliku kohtueelse menetluse läbima ja uuesti kohtu poole pöörduma, siis tuleb kaebuse

lubatavust hinnata HKMS § 45 lg 3 alusel.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 07.03.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Agu Timmi

Madis Ernits